3-3-4-2-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-2-02

Määruse kuupäev

10. aprill 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Lea Laarmaa, Jaak Luik, Jüri

Põld, Harri Salmann

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2001. a määrus tsiviilasjas nr 2-

1060/2001 ja Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2001. a määrus

haldusasjas nr 3-378/2001

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2001. a määrus tsiviilasjas nr 2-1060/2001.

Saata asi menetlemiseks Tartu Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. Mertsina esitas 6. juulil 2001 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista Eesti

riigilt kahju seoses sellega, et Tartu Täitevbüroo võttis täitmisele nõude, mis vastavalt Täitemenetluse

seadusele ei kuulu täitmisele. Samuti esitas M. Mertsina nõude OÜ Kagu vastu seoses sellega, et see

osaühing omandas ebaseadusliku täitmise kaudu 80 143 krooni ja on põhjustanud hagejale moraalse

kahju 24 000 krooni.

2. Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2001. a määrusega tsiviilasjas nr 2-1060/2001 jäeti M. Mertsina hagi

läbi vaatamata. Kohus leidis, et HKMS §-de 6 lg 3 p 2 ja 26 lg 1 p 4 järgi mõistab õigusvastase

haldusakti või toiminguga tekitatud kahju välja halduskohus. Kuna kohtutäitur oli täitemenetluse

läbiviimise ajal riigi ametiisik, siis on tema poolt ametikohustuste täitmisel õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamise nõuet pädev läbi vaatama üksnes halduskohus.

3. M. Mertsina esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Eesti riigilt välja mõista talle Tartu

Maakohtu Täitevosakonna poolt aastal 2000 ebaseadusliku tegevusega tekitatud varaline ja moraalne

kahju.

4. Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2001. a määrusega haldusasjas nr 3-378/2001 leiti, et

M. Mertsina kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja asi saadeti, juhindudes HKMS

§-st 11 lg 5 ja 6, pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule. Halduskohus oli seisukohal, et Kohtutäituri

seaduse § 2 lg 1 järgi on kohtutäitur küll avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik ja seetõttu on

väidetav kahju tekitatud avalik-õiguslikus suhtes, kuid halduskohtu kaudu saab nõuda kahju

hüvitamist vaid siis, kui akt või toiming, millega kahju tekitati, on vaidlustatav halduskohtus.

Halduskohus viitas siin Riigikohtu erikogu 19. novembri 2001. a määrusele asjas nr 3-3-4-2-01.

Täitemenetluse seadustiku § 77 järgi võib võlgnik või sissenõudja esitada kohtutäituri tegevuse peale

täitedokumendi täitmisel kaebuse kohtutäiturile endale 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu

tegemisest. Kaebuse lahendamisel tehtud kohtutäituri otsuse peale võib 10 päeva jooksul, arvates

otsuse tegemisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus asub kohtutäituri büroo.

Täitemenetluse seadustiku § 647 järgi kuulub ka vallasvara enampakkumise kehtetuks tunnistamine

maa- või linnakohtu pädevusse.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

5. Käesolevas asjas on M. Mertsina enne 2002. a 1. jaanuari nõudnud talle kohtutäituri poolt tekitatud

kahju hüvitamist. Asja materjalidest nähtuvalt väidab M. Mertsina, et talle on kahju tekitatud Tartu

Maakohtu Täitevosakonna toimingutega aastal 2000. Üldkohus leidis, et sellise kahju hüvitamise

nõude rahuldamine ei kuulu üldkohtu pädevusse. Halduskohus oli seisukohal, et asja lahendamine

pole halduskohtu pädevuses, ja saatis HKMS § 11 lg 5 ja 6 alusel asja pädeva kohtu määramiseks

Riigikohtule.

2000. aastal kehtinud Täitemenetluse seadustiku redaktsiooni § 10 lg 3 järgi oli kohtutäitur

kohtuametnik. 2001. a 1. märtsil jõustunud Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi on kohtutäitur avalik-

õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Halduskohus on oma määruses kohaldanud Kohtutäituri

seadust, seega seadust, mis ei laienenud kohtuametnikust kohtutäiturile.

See, milline kohus peab menetlema käesolevat asja, ei sõltu aga sellest, kas väidetava kahju on

tekitanud kohtuametnikust kohtutäitur või avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatust isikust

kohtutäitur. Mõlemal juhul oleks tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes.

6. Käesolev asi on sisult mõneti analoogiline erikogu 19. novembri 2001. a määrusega lahendatud

asjaga nr 3-3-4-2-01. Selles asjas leidis erikogu: "1. jaanuaril 2000 jõustunud Halduskohtumenetluse

seadustiku § 6 lg 3 p 2 järgi võib halduskohtus kaebusega taotleda õigusvastase haldusakti või

toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt HKMS §-st 26 lg 1 p 4 saab halduskohus välja

mõista hüvitise õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest. Siin peetakse silmas

haldusakte või toiminguid, mida saab halduskohtus vaidlustada. Sellised aktid või toimingud on

defineeritud HKMS §-s 4 lg 1 ja 2."

Kuni 1. jaanuarini 2002 ei saanud kohtuametnikust kohtutäituri ega Kohtutäituri seaduse alusel

tegutsenud kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kahjunõuet halduskohtule. Nii

Täitemenetluse seadustiku § 77 varasema kui ka 1. märtsil 2001 jõustunud redaktsiooni järgi sai

kohtutäituri tegevust vaidlustada maa- või linnakohtus. Erikogu asus 15. märtsi 2002. a määruses

asjas nr 3-3-4-3-02 seisukohale, et kaebused kohtutäituri tegevuse peale kõigi täitetoimingute

teostamisel lahendatakse TMS § 77 järgi üldkohtus. Kuna täituri toimingud polnud vaidlustatavad

halduskohtus, siis ei saanud ka nende toimingutega tekitatud kahju hüvitamist nõuda halduskohtu

kaudu. Need vaidlused allusid üldkohtule tsiviilkohtumenetluse korras.

7. 1. jaanuaril 2002 jõustus Riigivastutuse seadus (RVS) ja sellega muutus kahju hüvitamise õiguslik

regulatsioon. Täituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine jäi TMS § 77 järgi endiselt

üldkohtu pädevusse. Riigivastutuse seadus, erinevalt Halduskohtumenetluse seadustikust, ei seosta

aga halduskohtu pädevust kahju hüvitamisel sellega, et kahju on tekitatud halduskohtus vaidlustatava

akti või toiminguga. Riigivastutuse seaduse § 1 lg 1 sätestab: "Käesolev seadus sätestab avaliku

võimu volituste rakendamisel või muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja

taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus)." Riigivastutuse seaduse

§ 17 lg 1 järgi võib kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või

halduskohtule. Nendest sätetest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on igasuguse avaliku võimu

teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine. Siiski võib seadus

sellest reeglist erandeid teha.

8. Erikogu peab vajalikuks märkida ka seda, et Riigivastutuse seaduse rakendamist reguleeriv § 31

lg 2 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib taotluse või kaebuse

esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kehtinud tähtaja jooksul,

kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Siit tuleneb mitte

ainult taotluse või kaebuse esitamise tähtaeg, vaid ka see, et vastava taotluse või kaebuse saab esitada

kahju tekitanud haldusorganile või halduskohtule. Riigikohtu erikogu asus 4. märtsi 2002. a määruses

asjas nr 3-3-4-1-02 seisukohale, et kui kahju tekitati enne 1. jaanuari 2002, siis kohaldatakse kahju

hüvitamisel pärast 1. jaanuari 2002 esitatud kaebuste läbivaatamisel enne Riigivastutuse seaduse

jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid.

9. Kuna M. Mertsina esitas kahju hüvitamise nõude enne 1. jaanuari 2002, siis kuulub see nõue

läbivaatamisele Tartu Maakohtus.

10. Erikogu peab vajalikuks täiendavalt märkida, et õiguslik regulatsioon ei ole kohtute pädevuse

määratlemisel alati piisavalt selge ja üheselt arusaadav. Kui isik on pöördunud halduskohtusse

vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse

vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu

pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja

jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus

lahendamisele halduskohtus.

Uno Lõhmus, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann