3-3-4-4-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-4-02

Määruse kuupäev

9. aprill 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Lea Laarmaa, Jaak Luik, Jüri

Põld, Hele-Kai Remmel

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. veebruari 2002. a

määrus haldusasjas nr 2-3/256/2002

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Linnakohtu 26. septembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr 2/4/28-6274 2001.

Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Linnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 26. septembri 2001. a määrusega tsiviilasjas nr 2/4/28-6274 2001 keelduti

G. Jakovlevi avalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel põhjendusega,

et avalduse läbivaatamine ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras. Ka ei vasta

G. Jakovlevi avaldus TsMS §-s 147 sätestatud hagiavalduse vormi- ja sisunõuetele. Sellest

kohtumäärusest nähtuvalt esitas G. Jakovlev Tallinna Linnakohtule avalduse, milles palus muuta ja

peatada Eesti Energia otsus elektri väljalülitamise kohta.

2. G. Jakovlev esitas 17. detsembril 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Energia AS peale,

milles palus ära muuta õigusvastane administratiivakt - tema korteri elektriga varustamise

katkestamine. Kaebusest nähtub, et Eesti Energia AS nõuab 1749 krooni maksmist, kuid selle nõude

seaduslikkust G. Jakovlev ei tunnista.

3. Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2001. a määrusega haldusasjas nr 3-1957/2001 tagastati

G. Jakovlevi kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel läbivaatamatult, sest kohus leidis, et kaebuse

läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Eesti Energia AS pole avalik-õiguslikke ülesandeid

täitev asutus, vaid äriühing, s.o vastavalt TsÜS § 6 lg-le 1 erahuvides loodud eraõiguslik juriidiline

isik. Olemuslikult on tema tegevus suunatud kasumi saamise eesmärgil kaupade ja teenuste müügile.

G. Jakovlevi ja Eesti Energia AS vahel elektri ostu-müügi pinnal tekkinud vaidlus tuleneb võlasuhtest

ja on seega võlaõiguslik, mitte aga avalik-õiguslik. Väidetava elektrivõla tõttu kliendi korterist elektri

väljalülitamine pole haldusakt, vaid ostja kaubaga varustamise lõpetamine kauba eest tasumata

jätmise tõttu. Võlaõiguslikud vaidlused kui tsiviilõigussuhtest tulenevad lahendatakse

tsiviilkohtumenetluse korras. G. Jakovlev saab esitada hagi kostja asukoha järgi Tallinna

Linnakohtule. Kohtuväliselt võib ta pöörduda Tarbijakaitseametisse.

4. G. Jakovlev esitas selle määruse peale erikaebuse, milles palus ära muuta seadusevastane haldusakt

(elektri väljalülitamine) ja kohustada Eesti Energia AS elekter sisse lülitama.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. veebruari 2002. a määrusega jäeti halduskohtu

määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus edastas haldusasja HKMS § 11 lg 5 ja

6 alusel Riigikohtule. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et korteri elektriga varustamise

katkestamise otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ka

Riigikohtu halduskolleegium on 17. novembri 1995. a määruses leidnud, et elektrienergia andmise

katkestamine on elektrimüüja mõjutusvahend tarbija suhtes, kes ei täida lepingut, ja et

elektrivarustuse lepingust tulenev vaidlus on tsiviilõiguslik. Erikaebusele lisatud Tallinna Linnakohtu

6. septembri 2001. a määrusest tsiviilasjas nr 2/4/28-6274/2001 nähtub, et G. Jakovlev on pöördunud

linnakohtu poole avaldusega ja palunud muu hulgas ära muuta otsus korteris elektri väljalülitamise

kohta. Linnakohus keeldus TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel avalduse menetlusse võtmisest ja leidis, et

selle läbivaatamine ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras. Seega on tekkinud

olukord, kus halduskohus leiab, et kaebuse lahendamine kuulub tsiviilasju läbi vaatava kohtu

pädevusse, ja tsiviilasju lahendav kohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tsiviilasju

lahendava kohtu pädevusse. Sellisel juhul määrab HKMS § 11 lg 5 järgi pädeva kohtu Riigikohtu

tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

6. Asja materjalidest nähtub, et G. Jakovlev on nii üldkohtus kui ka halduskohtus vaidlustanud oma

korteris elektri välja lülitamise Eesti Energia AS poolt. Vaidlus on tekkinud elektri ostu-müügi

lepingu täitmisest. Elektri ostu-müügileping on leping, mis on sõlmitud poolte vaheliste

tsiviilõigussuhete reguleerimiseks. TsMS § 1 lg 1 järgi lahendavad tsiviilasju esimese astme kohtuna

maa- ja linnakohtud. Tsiviilasjana mõistetakse sama paragrahvi lõikes 2 tsiviil- ja tööõigussuhetest

tekkinud vaidlusi.

G. Jakovlevi ja Eesti Energia AS vaheline vaidlus kuulub lahendamisele Tallinna Linnakohtus

tsiviilkohtumenetluse korras.

7. Linnakohus leidis oma määruses, et G. Jakovlevi avaldus ei vasta TsMS §-s 147 sätestatud

hagiavalduse sisu- ja vorminõuetele. Sama määrusega tagastas kohus materjalid avaldajale

põhjendusega, et asja läbivaatamine ei kuulu üldkohtu pädevusse. Kuna G. Jakovlevi avalduse suhtes

ei ole kohus teinud TsMS § 149 lg-s 4 puuduste kõrvaldamise määrust, siis ei saa erikogu saata asja

Tallinna Linnakohtule menetlusse võtmiseks. Asi tuleb saata Tallinna Linnakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks.

Uno Lõhmus, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel