3-2-1-13-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-13-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. märts 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

Kaimar Karu hagi OÜ Doctus vastu lepingu lõpetamisega tekitatud

kahju hüvitamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. septembri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-418/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Kaimar Karu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

18. veebruar 2002. a

Istungil osalenud

isikud

Hageja K. Karu ja tema esindaja vandeadvokaat A. Lillo ning kostja OÜ

Doctus seaduslik esindaja juhatuse liige J. Aru ja lepinguline esindaja

vandeadvokaat R. Napa

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. septembri

2001. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Kaimar Karule 9. oktoobril 2001. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25. aprillil 2000. a hageja ja kostja vahel sõlmitud tööettevõtulepingu kohaselt kohustus hageja

teostama järgmisi töid: terviseõpetuse veebilehtede kujundamine, ülespanek ning linkide

kontrollimine, meililisti koostamine ja haldamine, CDR materjalide ettevalmistus ja tehniline

teostamine. Lepingu p 2 kohaselt algas töö 15. aprillil 2000. a ja pidi lõppema 15. mail 2001. a.

Lepingu p 3 järgi oli hageja tasu 2000 krooni kuus. 2000. a aprillist juunini andis hageja oma tehtud

töö üle ja kostja tasus selle eest. 21. juunil 2000. a teatas kostja esindaja hagejale, et pooltevaheline

tööettevõtuleping on lõpetatud TsK § 365 lg 3 alusel, kuna töö ei ole tehtud õigeaegselt ja selles

esines olulisi puudusi. Hagiavalduses palus K. Karu kostjalt välja mõista talle lepingu lõpetamisega

tekitatud kahju 20 000 krooni. Hageja leidis, et kostjal ei olnud põhjust lepingut ennetähtaegselt

lõpetada. Lepingu lõpetamisega tekitati hagejale kahju. Tal jäi saamata lepinguga kindlaks määratud

igakuine tasu. TsK § 365 lg 3 annab tellijale õiguse mõjuvatel põhjustel enne töö lõpetamist igal ajal

lepingust loobuda, tööettevõtjale tuleb aga sel juhul tasuda tehtud töö eest ja hüvitada talle lepingu

lõpetamisega tekitatud kahju, tasaarveldades selle, mis tööettevõtja lepingu lõpetamise tagajärjel

säästis või omandas.

2. Tartu Maakohtu 6. juuni 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt nõustus hageja, et leping lõpetati kooskõlas TsK § 365 lg-ga 3 mõjuvatel põhjustel.

Tööettevõtulepingu lõpetamisel saamata jäänud tasu ei ole kahju. Lepingu lõpetamisega seotud kahju

peab tulenema lepingu lõpetamisest vahetult ja vältimatult. Kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele

teine pool rajab oma vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu TsMS § 116 kohaselt tõendatuks.

Kuna hageja on tunnistanud lepingu lõpetamist TsK § 365 lg 3 alusel, ei ole kohtul vajadust hinnata

lepingu lõpetamise põhjuseid. Kui tööettevõtja soovib saamata jäänud töötasu, tuleb tal esitada

lepingu täitmisele sundimise nõue.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2001. a otsusega muudeti maakohtu otsuse motiive ning hagi

jäeti rahuldamata tõendamatuse tõttu. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole TsK § 365 lg 3 järgi oluline,

kas tööettevõtja on omapoolset kohustust rikkunud. TsK § 222 lg 2 järgi on kahju kreeditori poolt

tehtud kulutused, tema vara kaotsiminek või rikkumine, samuti kreeditori saamata jäänud tulu, mis ta

oleks saanud, kui võlgnik oleks oma kohustise täitnud. Hageja saab tulu uuelt lepingupartnerilt ning

ei ole tõendanud, et ta oleks seda saanud ka kostjaga lepingut jätkates. Kostja maksis hagejale

hüvituseks kahe kuu kokkulepitud tasu ning ei ole tõendatud, et hageja saab uue lepingupartneri käest

vähem tulu, kui ta sai kompensatsiooniks ning oleks saanud kostjalt tööettevõtulepingu jätkumisel.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning uue otsusega hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu seisukoht, et saamata jäänud tulu ei ole võimalik vaadelda kahjuna, kuna hageja sai

tulu teisest allikast, ei ole kooskõlas TsK § 222 lg-ga 2. Apellatsioonikohus rikkus protsessiõiguse

norme, kuna vastavalt TsMS § 227 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning

TsMS § 330 kohaselt peab ringkonnakohus vastama otsuses apellatsioonkaebuse põhjendustele.

Apellatsioonikohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta tõendina lepingut, mis tõendab hageja

kahju saamata jäänud tulu vormis.

5. Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta kaebuse rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.

6. Riigikohtu istungil jäid K. Karu ja tema esindaja kaebuse väidete juurde ja kostja esindajad vastuse

väidete juurde. Kostja esindaja esitas dokumendid, mis tõendasid, et kostja tasus kassatsiooniastmes

3540 krooni kohtukulu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele rajanevad tema nõuded ja

vastuväited. Kui tööettevõtulepingu lõpetamine toimus TsK § 365 lg 3 põhjustel, nagu kohtud leidsid,

siis tuleb tellijal hüvitada tööettevõtjale lepingu lõpetamisega tekitatud kahjud, tasaarvestades selle,

mis tööettevõtja lepingu lõpetamise tagajärjel säästis või omandas. TsK § 222 lg 2 järgi on kahju ka

saamata jäänud tulu, mida tööettevõtja oleks saanud, kui tellija poleks lepingut lõpetanud. Hageja

lähtus saamata jäänud tulu arvestamisel tasust, mida ta oleks lepingu jätkumisel eeldatavasti saanud

ning esitas sellekohased tõendid. Seda, et tööettevõtulepingu jätkumisel kostjaga poleks hageja

saanud tasu teise tööettevõtu lepingu järgi teiselt tellijalt, pidi tõendama kostja. Seega ei saa nõustuda

apellatsioonikohtu seisukohaga, mille järgi pidi hageja tõendama ka seda, et ta oleks saanud tasu uue

lepingu järgi teiselt tellijalt ka kostjaga lepingut jätkates.

8. Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Maakohus leidis oma otsuses, et kuna hageja

on tunnistanud lepingu lõpetamist TsK § 365 lg 3 alusel, ei ole kohtul TsMS § 116 alusel vajadust

hinnata lepingu lõpetamise põhjusi ja selle kohta esitatud tõendeid. Sellele tugines ka

apellatsioonikohus. Pooltel on olnud kohtus vaidlus lepingu lõpetamise põhjustanud asjaolude üle

ning K. Karu apellatsioonkaebuse alusel vajavad need kontrollimist. Tellija on põhjendanud lepingu

lõpetamist tööettevõtja poolt lepingu rikkumisega ja pidanud seda lepingu lõpetamise mõjuvaks

põhjuseks TsK § 365 lg 3 järgi. Tellija poolt lepingu rikkumiseks ja selle lõpetamise aluseks peetud

asjaolusid pole tööettevõtja omaks võtnud. Tööettevõtja on nõustunud vaid tellija õigusliku

kvalifikatsiooniga, et leping lõpetati TsK § 365 lg 3 alusel.

9. Kohtukulude jaotuse otsustab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel.

L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik