3-1-1-48-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-48-02

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Yuri Kondratenko süüdistus KrK § 2102 lg 2 p-d 1 ja 4

Vaidlustatud

kohtulahendid

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Ene Randmäe

27. veebruari 2002. a määrus Yuri Kondratenko süüdistusasjas

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Yuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski erikaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

19. märts 2002

Istungil osalenud isikudYuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja

riigiprokurör Marge Püss

RESOLUTSIOON

1. Erikaebus rahuldada.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Ene Randmäe 27. veebruari 2002. a määrus,

millega jäeti läbi vaatamata Yuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski

erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2002. a määruse peale.

3. Yuri Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski erikaebus Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2002. a määruse peale võtta Riigikohtu

menetlusse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Yuri Kondratenko peeti kahtlustatavana kinni 6. detsembril

2001. a ja tema suhtes valiti tõkendiks vahi all pidamine kuni 6. veebruarini 2002. Y. Kondratenkole

esitati süüdistus KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi selles, et ta omandas seni kindlakstegemata ajal ja

tuvastamata isikult suures koguses narkootilist ainet (heroiini), mida hoidis edasiandmise eesmärgil

tema kasutuses olevas garaa"is. Ta andis nimetatud ainet suures koguses, s.o üle 0,1 grammi teistele

isikutele.

2. Uurija esitas taotluse Y. Kondratenko suhtes vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks kuni

6. aprillini 2002. a. Taotlust põhjendas uurija sellega, et Y. Kondratenko on varem kriminaalkorras

karistatud isik, keda süüdistatakse II astme kuriteos. Vabaduses olles võib Y. Kondratenko

kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda, uusi kuritegusid toime panna ja tõe tuvastamist takistada.

Tallinna Linnakohtu kohtunik Piret Liivo 5. veebruari 2002. a määrusega keelduti Y. Kondratenko

vahi all pidamise tähtaega pikendamast ja uurija sellekohane taotlus jäeti rahuldamata. Kohtunik

leidis, et ei ole põhjendatud süüdistatava edasine vahi all pidamine, sest tal on elu- ja töökoht,

perekond ning kaks alaealist last.

3. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 5. veebruari 2002. a määruse peale esitas Tallinna Prokuratuuri

prokurör Rita Siniväli eriprotesti. Prokurör taotles määruse tühistamist ja uurija taotluse " pikendada

Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaega kuni 6. aprillini 2002 - rahuldamist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2002. a määrusega Tallinna

Linnakohtu kohtuniku 5. veebruari 2002. a määrus tühistati. Kriminaalkolleegium rahuldas uurija

taotluse Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks kuni 6. aprillini 2002. a.

Kriminaalkolleegium võttis Y. Kondratenko vahi alla ja saatis määruse täitmiseks Tallinna

Politseiprefektuurile. Prokuröri eriprotest rahuldati. Määruse resolutiivosas märgiti, et määrus on

lõplik.

5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2002. a määruse peale esitas

Y. Kondratenko kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski erikaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Erikaebuse esitaja ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et nimetatud

määrus on lõplik. Ta leidis, et ringkonnakohus lahendas Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaja

pikendamise küsimust esmakordselt ja sellest tulenevalt saab vastavalt AKKS § 71 lg 2 sätetele selle

vaidlustada Riigikohtus. Samas leidis kaitsja, et ringkonnakohtu määruses toodud motiivid

Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks on asjakohatud ja ei kinnita vahistamisaluste

olemasolu.

6. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Ene Randmäe 27. veebruari 2002. a otsusega jäeti

vandeadvokaat A. Jaroslavski erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari

2002. a määruse peale läbi vaatamata ja Riigikohtule edastamata.

Kohtunik selgitas, et AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid

esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. Seega märkis Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium oma 21. veebruari 2002. a määruses õigesti, et see määrus on lõplik.

AKKS § 71 lg 2 sätestab erikaebuse esitamise õiguse Riigikohtule, kuid seda ringkonnakohtu poolt

esmakordselt tehtud määruste peale vahi alla võtmise küsimustes. 21. veebruaril 2002. a vaatas

ringkonnakohus läbi eriprotesti Y. Kondratenko tõkendi küsimuses esimese astme kohtu kohtuniku

määruse peale. Seega pole tegemist esmakordse määrusega selles küsimuses ja selle vaidlustamiseks

Riigikohtus õiguslik alus puudub.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku E. Randmäe 27. veebruari 2002. a määruse peale esitas

Y. Kondratenko kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski erikaebuse, milles ta taotleb määruse

tühistamist ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2002. a määruse peale

esitatud erikaebuse Riigikohtu menetlusse võtmist. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus, pikendades

Y. Kondratenko vahi all pidamise tähtaega, tegi selles küsimuses esmakordse lahendi, mis peab olema

Riigikohtus erikaebe korras vaidlustatav. Õigustamaks kaebeõigust, viitab kaitsja Riigikohtu

praktikale, mille kohaselt peavad erikaebe korras vaidlustatavad määrused olema korra

edasikaevatavad sõltumata sellest, kas need tegi esimese või teise astme kohus.

Riigikohtu istungil jäi kaitsja erikaebuses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning taotles

erikaebuse rahuldamist. Ühtlasi kinnitas kaitsja, et Y. Kondratenko võeti uuesti vahi alla 4. märtsil

2002. Riigiprokurör leidis, et erikaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele, sest tegemist ei

ole esmakordse määrusega AKKS § 71 lg 2 mõttes.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2002. a

määruse tegemise ajal ei viibinud Y. Kondratenko vahi all, vaid oli vabaduses, sest vahi all pidamise

tähtaeg lõppes 6. veebruaril 2002. Seega puudus ringkonnakohtul võimalus vahi all pidamise tähtaja

pikendamiseks. Y. Kondratenko võeti ringkonnakohtu määruse alusel uuesti vahi alla 4. märtsil 2002.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrust pidada isiku vahi alla võtmise määruseks, mis on tehtud

esmakordselt AKKS § 71 lg 2 mõttes. Asjaolu, et isiku vahi alla võtmine otsustati vormiliselt vahi all

pidamise tähtaja pikendamata jätmise määruse peale esitatud eriprotesti läbivaatamisel, ei muuda

selle määruse olemuslikku sisu. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud

ringkonnakohtu määrus on erikaebe korras vaidlustatav Riigikohtus AKKS § 71 lg 2 alusel. Seega

kuulub erikaebus rahuldamisele ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku E. Randmäe 27. veebruari

2002. a määrus tuleb lähtuvalt AKKS § 68 lg 1 p-st 9 ja §-st 76 tühistada.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ott Järvesaar