3-2-1-10-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-10-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. märts 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

Anna Gusseva hagi AS Eesti Ühispank vastu tööle ennistamiseks ja

sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks

Vaidlustatud

kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. septembri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr II-2-116/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

28. jaanuar 2002. a

Istungil osalenud

isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat K. Kooga ja kostja esindaja vandeadvokaat

A. Raig

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. septembri 2001. a

otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Jürgens Uvele AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebuselt 11.

oktoobril 2001. a tasutud kautsjon 1 041 (üks tuhat nelikümmend üks)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt töötas A. Gusseva alates 1. detsembrist 1993. a AS Eesti Ühispank (EÜP)

Narva kontoris tellerina. 26. oktoobrist 1998. a viidi hageja üle Joala kontori juhataja kohusetäitja

ametikohale. AS Ühispank lõpetas hagejaga töölepingu 4. detsembril 1998. a TLS § 86 p 6 alusel.

Töölepingu lõpetamist põhjendati käskkirjas töökohustuste rikkumisega. Hageja palus ennast tööle

ennistada ja mõista sunnitud töölt puudumise aja eest kostjalt välja keskmine palk. Hagiavalduse

põhjenduste kohaselt määras tööandja distsiplinaarkaristuse pärast töötajate distsiplinaarvastutuse

seaduse (TDS) § 6 lg-s 1 ettenähtud tähtaega.

2. Narva Linnakohtu 20. detsembri 2000. a otsusega rahuldati hagi tööle ennistamise osas. Otsuse

kohaselt rikkus hageja 5. detsembril 1997. a OÜ Saksa Eesti Elkom stardikontolt 50 995 krooni

pahauskse asutajaliikme arvele kandmisega EÜP protseduurireegleid ja ÄS § 520 lg 4. Sellega rikkus

hageja jämedalt oma töökohustusi. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ei vasta TDS § 11 lg 2

p-de 1 ja 2 nõuetele. See sisaldab viidet TDS § 6 lg-le 1, millele vastavalt võib distsiplinaarkaristuse

määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu

jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Need tähtajad ei

kuulu pikendamisele. Kostja viitas kohtus küll TDS § 6 lg-le 2 ja OÜ Saksa Eesti Elkom konto

kontrollimise aktile (ametkondliku juurdluse akt), kuid see akt ei ole inventuuri, revisjoni ega

audiitorkontrolli akt. Akt sisaldab õiendamata juurdekirjutisi, kahte erinevat koostamise kuupäeva

ning hagejalt ei ole nõutud töökohustuste rikkumise kohta seletust. Kuna hageja on töökohustusi

rikkunud, siis ei ole tal TLS § 144 lg 2 alusel tööle ennistamisel õigust saada hüvitist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Viru Ringkonnakohtu 11. septembri 2001. a otsusega tühistati linnakohtu otsus sunnitud töölt

puudumise aja eest keskmise palga nõude rahuldamata jätmise osas ning muudeti tööle ennistamise

põhjendusi. Uue otsusega rahuldati hagi sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga

väljamõistmiseks ning hageja ennistati tööle ringkonnakohtu otsuse põhjendustele vastavalt. Otsuse

põhjenduste kohaselt ennistas linnakohus hageja õigesti tööle, kuid asus ebaõigele seisukohale, et

hageja on oma töökohustusi rikkunud. Lisaks märkis apellatsioonikohus, et vaidlustatavast

töölepingu lõpetamise käskkirjast ei nähtu, milliseid viidatud EÜP protseduurireegleid hageja rikkus.

Samuti rikkus kostja distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegu. Vastavalt TDS § 6 lg-le 1 võib

distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid

seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada isik, kellele süüdlane

tööalaselt allub. Hagejale on 4. detsembril 1998. a määratud distsiplinaarkaristus 5. detsembril 1997.

a toime pandud süüteo eest. Seega pärast TDS § 6 lg-s 1 ettenähtud tähtaega. TDS § 6 lg 2 kohaselt

võib inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemustega tõendatud süüteo eest määrata

distsiplinaarkaristuse aasta jooksul, arvates süüteo päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul,

arvates inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemuste vormistamise päevast. EÜP 27. novembri

1998. a ametkondliku juurdluse komisjoni kontrolli tulemusi ei saa aga lugeda inventuuri, revisjoni,

audiitorkontrolli jmt tulemusteks, mille puhul tuleks kohaldada TDS § 6 lg 2. Vastavalt TLS § 117 lg-

le 1 on töötajal töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel õigus nõuda tööle ennistamist, töölepingu

lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga

maksmist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus otsuse

tegemisel protsessiõiguse norme ning tõlgendas ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. Hageja ei

vaidlustanud hagiavalduses töölepingu lõpetamise aluseks olnud töökohustuste rikkumise fakte. Ta

põhjendas hagi sellega, et temaga töölepingu lõpetamisel rikkus kostja töötajate distsiplinaarvastutuse

seaduses sätestatud protseduurireegleid ning TLS § 103 lg 1 põhimõtet. Apellatsioonkaebuses palus

hageja tühistada linnakohtu otsuse sunnitud töölt puudumise aja eest hüvitise välja mõistmata jätmise

osas põhjendusega, et linnakohus kohaldas vääriti TLS § 144 lg 2. Ta ei vaidlustanud aga otsust osas,

millega kohus luges tema töökohustuste rikkumise tuvastatuks. Kuna ringkonnakohus tühistas

linnakohtu otsuse just nendel motiividel, rikkus ta TsMS § 319 lg-s 1 sätestatud asja läbivaatamise

ulatuse põhimõtteid. Ringkonnakohus ei vastanud kostja apellatsioonkaebuse põhjendustele, et EÜP

Narva kontori juhataja 27. novembri 1998. a käskkirja alusel kontrolli teostanud komisjoni staatus ja

teostatud kontrolli tulemused on kontrolli tulemusteks TDS § 6 lg 2 mõttes. Samuti ei ole

apellatsioonikohus vastanud kostja põhjendustele, et hagejale distsiplinaarkaristuse määramise

käskkiri vastab seaduses sätestatule. Apellatsioonikohus on vääralt tõlgendanud TDS § 6 lg-s 2

sätestatut. Kohus on jätnud tähelepanuta, et selles sättes sisalduv kontrollimise liikide loetelu ei ole

ammendav. Seega võib kontrolliks olla mis tahes kontroll, mille tööandja on otsustanud läbi viia.

Oluline ei ole mitte kontrollija nimetus, vaid asjaolu, et rikkumine on tööandja eest varjatud ning seda

on võimalik avastada spetsiaalse kontrolli käigus tagantjärele.

5. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtul oli õigus arutada ka töötaja

süüteo olemasolu, kuivõrd TsMS § 319 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras

esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ning hageja kaebas otsuse edasi osas,

milles talle jäeti välja mõistmata hüvitis sunnitud töölt puudumise aja eest.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

7. TDS § 4 kohaselt on tööandaja distsiplinaarvõim temale kuuluv õigus määrata, täita ja

ennetähtaegselt kustutada distsiplinaarkaristusi. Neid karistusi võib tööandja töötajale määrata TDS

§-s 2 nimetatud distsiplinaarsüütegude eest. EÜP Narva kontori direktori 4. detsembri 1998. a

käskkirja kohaselt lõpetati hagejaga tööleping distsiplinaarkaristusena OÜ Saksa Eesti Elkom konto

tehingute kontrollimise tulemustega tõendatud töökohustuste rikkumise eest.

8. Põhjendatud on kostja kassatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ringkonnakohtu järeldus, et hageja

ei ole oma töökohustusi rikkunud, on tehtud TsMS § 319 lg 1 rikkudes. Hageja vaidlustas töölepingu

lõpetamise üksnes protseduurireeglite rikkumise väidetele tuginedes. Hageja apellatsioonkaebusest

nähtuvalt ei ole ta vaidlustanud linnakohtu otsust töökohustuste rikkumise tuvastamise osas. Seega

puudus ringkonnakohtul alus kontrollida linnakohtu otsust osas, mille peale ei kaevatud, ning lugeda

töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel süütegude puudumise tõttu seadusevastaseks.

9. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine

ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks,

või kui töölepingu lõpetamise aluse kohaldamisel on oluliselt rikutud protseduurireegleid. Õige on

kassatsioonkaebuse väide, et TDS § 6 lg 2 ei sisalda ammendavat loetelu juhtudest, mil

distsiplinaarkaristuse võib määrata aasta jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid

hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemuste vormistamise

päevast. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TDS § 6 lg-s 2 sätestatud tähtaegade kohaldamise

eelduseks on see, et töötaja süüteost saadi teada alles inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt

tulemusel. TDS § 6 kohaldamist on käsitletud Riigikohtu halduskolleegiumi 11. aprilli 1997. a

otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-97 (RT III 1997, 17, 180).

A. Kull, H. Jõks, J. Luik

J. Luige eriarvamus

Kolleegium märkis õigesti, et tööandja võib töötajale distsiplinaarkaristuse määramisel juhinduda

TDS § 6 lg-s 2 sätestatud tähtaegadest, kui ta sai töötaja süüteost teada inventuuri, revisjoni,

audiitorkontrolli jmt tulemusel. Samas ei pidanud kolleegium vajalikuks selgitada selle järelduse

tähendust asja uuel läbivaatamisel, arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi 11. aprilli 1997. a

otsuses nr 3-3-1-11-97 avaldatud käsitlust TDS § 6 kohaldamise kohta. Seetõttu esitan vaadeldavas

küsimuses oma seisukoha, lähtudes eeldusest, et asjas ei ole tuvastatud tööandja võimalust määrata

töötajale 5. detsembri 1997. a süüteo eest karistus TDS § 6 lg-s 1 ettenähtud tähtaegadel.

Olenevalt töö iseloomust peaksid kohtud eristama töötaja süütegusid, mis on või peaksid olema

tööandjale spetsiaalse kontrollita avastatavad või lausa nähtavad, nendest süütegudest, mis on

varjatud ning võidakse avastada või avastatakse spetsiaalse kontrolli tulemusel. Kui süütegu ja

töötaja, kes selle toime pani, on kindlaks tehtud juba inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli või mõne

muu kontrolli tulemustega, on tööandjal õigus määrata süüdlasele karistus ühe kuu jooksul, arvates

kontrolli tulemuste vormistamise päevast, kui süüteo toimepanemise päevast ei ole möödunud

aastane tähtaeg (TDS § 6 lg 2).

Kui tööandja saab inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli või mõne muu kontrolli kaudu või ka mõnel

muul viisil (näiteks kolmanda isiku kaebus) teada, et süütegu on toime pandud, kuid süüdlase või

süüdlaste distsiplinaarvastutusele võtmiseks ei ole informatsioon piisav, võib ta läbi viia

ametkondliku juurdluse rikkumise asjaolude ja süüdlase või süüdlaste väljaselgitamiseks. Samuti ei

keela seadus tööandjal tema äranägemisel läbi viia kontrolli töötajate võimalike varjatud süütegude

tuvastamiseks. Kui süüdlane on kindlaks tehtud ja tema süütegu tõendatud nimetatud kontrolli

tulemustega, hakkab distsiplinaarkaristuse määramise ühekuuline tähtaeg kulgema selle kontrolli

tulemuste vormistamise päevast.

J. Luik