3-1-1-125-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. jaanuar 2002

3-1-1-125-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ja liikmed Lea Kivi ning Ott

Järvesaar vaatas 18. detsembril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja

Aleksandr Kovaljov'i süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja

§ 140 lg 2 p 1, § 195 lg 3 ning § 207 lg-te 1 ja 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Aleksandr Kovaljovi kaitsja vandeadvokaat Kaljo

Kuusmaa, kannatanud Marina Vakilova ja Radik Vakilov ning riigiprokurör Marge Püss. Tõlgina

osales kohtuistungil Riigikohtu tõlk Lüüli Lomp.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Narva Linnakohtu 11. aprilli 2000. a otsusega tunnistati A. Kovaljov süüdi ja teda karistati

KrK § 195 lg 3 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks, KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p 1 järgi

vabadusekaotusega 1 aastaks ning KrK § 207 lg 1 ja § 207 lg 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastaks.

Lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega mõisteti A. Kovaljovile KrK § 40 alusel

lõplikuks karistuseks 2 aastat vabadusekaotust. A. Kovaljovi suhtes kohaldati KrK § 47 sätteid ning

ta vabastati karistuse kandmisest tingimisi katseajaga 2 aastaks. M. Vakilova tsiviilhagi jättis kohus

läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

A. Kovaljov tunnistati KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et 15. juunil 1999. a, olles

alkoholijoobes, võõra vara hõivamise eesmärgil Narvas Venesilla 24 tänavas Vapsküla talu

territooriumil, vehkides ja ähvardades kepiga, nõudis Tatjana Afanasjevalt viina ja raha. A. Kovaljovi

tegevuse katkestas kaukaasia lambakoer, kes tõmbas end ketist lahti ja tuli A. Kovaljovile kallale.

KrK § 195 lg 3 järgi tunnistati A. Kovaljov süüdi selles, et samal päeval kell 18.00 tuli ta uuesti

samasse tallu, kus viibisid Tatjana Afanasjeva, Marina Vakilova ja Radik Vakilov. Kohtualune noris

huligaansel ajendil R. Vakiloviga tüli, sõimas teda ning keeldus lahkumast. A. Kovaljov tappis

taluõuele ketti pandud koera, tulistades kaasasolnud püstolist TT koera pihta kuus lasku ning sõitis

minema.

KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi mõisteti A. Kovaljov süüdi selles, et ta ebaseaduslikult omandas, hoidis,

vedas, kandis kaasas ja kasutas eeltoodud huligaansuse toimepanemisel püstolit TT ja selle

padruneid.

Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kannatanu M. Vakilova, kes taotles

A. Kovaljovile raskema karistuse mõistmist ja 53 920 kr nõudes esitatud tsiviilhagi rahuldamist, ja

kannatanute esindaja advokaat Sergei Belov, kes taotles kohtuotsuse tühistamist kriminaalmenetluse

seaduse olulise rikkumise tõttu.

2. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 2000. a määrusega tühistati Narva

Linnakohtu otsus kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu A. Kovaljovile mõistetud

karistuse ja kannatanu M. Vakilova tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele jätmise

osas. Kriminaalasi saadeti selles osas uueks arutamiseks samale kohtule.

3. Narva Linnakohtu 23. aprilli 2001. a otsusega mõisteti A. Kovaljovi karistuseks KrK § 15 lg 2 ja

§ 140 lg 2 p 1 järgi rahatrahv 50 päevamäära ulatuses, so 2050 krooni, KrK § 195 lg 3 järgi

vabadusekaotus 2 aastaks ning KrK § 207 lg 1 ja 2 järgi vabadusekaotus 2 aastaks. KrK § 40 lg 1

alusel mõisteti lõplikuks karistuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, 2 aastat

vabadusekaotust. KrK § 47 sätete alusel vabastati A. Kovaljov karistuse kandmisest tingimisi

katseajaga 2 aastaks. Kohtualuselt mõisteti M. Vakilova kasuks välja 5000 krooni.

4. Narva Linnakohtu 23. aprilli 2001. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kannatanute

A. Vakilova, R. Vakilovi ja T. Afanasjeva esindaja advokaat S. Belov ning kannatanu M. Vakilova.

Apellandid taotlesid linnakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ning kriminaalasja samale kohtule

uueks arutamiseks saatmist.

5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. oktoobri 2001. a otsusega tühistati Narva

Linnakohtu 23. aprilli 2001. a otsus A. Kovaljovile KrK § 195 lg 3 ja § 207 lg 1 ja lg 2 järgi

mõistetud karistuste ning § 40 lg 1 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas. Samuti tühistas

ringkongkonnakohus A. Kovaljovi suhtes KrK § 47 lg 3, § 471 lg 1 p-de 1, 2 3 ja 4 sätete

kohaldamise ning temalt M. Vakilova kasuks 5000 kr väljamõistmise osas.

A. Kovaljovi karistati KrK § 195 lg 3 järgi 1 aasta vabadusekaotusega ning KrK § 207 lg 1 ja lg 2

järgi 1 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks

kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, 1 aasta ja 6 kuud

vabadusekaotust ja rahatrahv 50 päevamäära ulatuses, so 2050 krooni, mis pööratakse täitmisele

iseseisvalt. KrK § 45 alusel arvestati vabadusekaotusliku karistuse hulka A. Kovaljovi eelvangistuses

viibitud aeg 21. juulist kuni 20. detsembrini 1999. a, so 4 kuud ja 29 päeva.

Ringkonnakohtu otsusega mõisteti A. Kovaljovilt kannatanu M. Vakilova kasuks välja 35 000 kr

tekitatud kahju katteks.

Muus osas jäi Narva Linnakohtu 23. aprilli 2001. a otsus muutmata.

Kriminaalkolleegium leidis, et karistuse mõistmisel ei arvestanud linnakohus küllaldaselt

A. Kovaljovi poolt toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning kohtualuse õigusvastase käitumise

intensiivsust ja ohtlikkust. Kuulanud kohtuistungil ära spetsialisti arvamuse, leidis

kriminaalkolleegium, et kannatanu tsiviilhagi 35 000 kr nõudes on põhjendatud. Nimetatud summa

kulus kutsika muretsemisele, tema toidule, väljaõppele ja kaitsesüstimistele. Koer täitis

kaitsefunktsiooni. Ringkonnakohus lähtus tsiviilhagi rahuldamisel rahast, mis kulus kannatanutel

täisväärtusliku valvekoera saamiseks, mitte Asjaõiguseseaduse § 7 lg-st 3, mis sätestab, et loomade

suhtes kohaldatakse sätteid, mis kehtivad asjade suhtes, kui seadusega ei ole muul viisil kindlaks

määratud. Vastavalt asjaõigusele, on asja omanikul õigus oma asja lõhkuda, hävitada. Looma

omanikule kehtib siinkohal tingimusteta piirang, mis tuleneb Loomakaitseseadusest. Looma mõiste

on käsitatav laiemalt kui asja mõiste ja seetõttu tuleb kannatanule hüvitada summa, mis kulutati

täisväärtusliku koera saamiseks, kes rahuldas perekond Vakilovi vajadusi, mitte koera kui asja

maksumusest. Ringkonnakohus arvestas, et kannatanul oli koera suhtes ka eriline huvi, sest koer

valvas maja, alaealisi lapsi ja eakat sugulast.

Menetlus Riigikohtus

Menetlusosaliste põhjendused

6. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. oktoobri 2001. a otsuse peale esitas piiramatu

kassatsiooniõiguse korras kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A. Kovaljov, kes taotleb temale

mõistetud vabadusekaotuse osas KrK § 47 sätete kohaldamist ning kahju katteks väljamõistetud

summa vähendamist.

Karistusest tingimisi vabastamise taotlust põhjendab süüdimõistetu kahe alaealise lapse ülalpidamise

vajadusega ning parema võimalusega hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Kassator palub arvestada

talle karistuse mõistmisel motiividega, millele tugines Narva Linnakohus oma 23. aprilli 2001. a

otsuses.

Kassaator leiab, et temalt välja mõistetud tsiviilhagi summas 35 000 krooni ei ole põhjendatud,

nõustudes hüvitama täiskasvanud koera maksumuse 5000 krooni. Kassator on nõus vastutama koera

tapmise eest, kuid keeldub hüvitama looma ülalpidamiskulusid. A. Kovaljov nõustub linnakohtu

seisukohaga, et koera pidamisest sai kannatanu kompensatsiooni (kasu) valvefunktsiooni teostamise

vormis. Kassaator palub arvesse võtta, et koera rünne oli tema elule ohtlik ning tema mõlemad käed

said vigastada.

Riigikohtu istungil kaitsja toetas kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist.

7. Kannatanud R. Vakilov ja M. Vakilova pidasid kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja taotlesid

Viru Ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist.

8. Prokurör leidis, et süüdimõistetule mõistetud karistuse muutmiseks puudub seaduslik alus ja selles

osas tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Tsiviilhagi osas leidis prokurör, et Asjaõigusseaduse

§ 7 lg 3 ja § 29 lg 2 alusel on põhjendatud kannatanu kasuks koera turuhinna hüvitamine. Kannatanud

ja süüdimõistetu on nõustunud, et tapetud koera turuhinnaks võib olla 5000 krooni.

Riigikohtu seisukoht

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et puudub seaduslik alus ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks või muutmiseks A. Kovaljovile mõistetud karistuste osas. Kassatsioonkaebuses ei ole

viidatud, et ringkonnakohus oleks karistuste mõistmisel rikkunud seadust. Mõistetud karistused

vastavad süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude raskusele ja on mõistetud sanktsioonide

alammäära lähedaselt. Ringkonnakohus on oma seisukohta karistuste muutmise osas nõuetekohaselt

motiveerinud.

10. Tsiviilhagi osas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist.

Kahju hüvitamine tähendab, et kannatanule ennistatakse endine olukord. Kannatanu peab saama

sellise hüvituse, mis võimaldaks tal soetada samasuguse tõukoera kutsika, see üles kasvatada, õpetada

ja treenida nii, et ta rahuldaks vajadusi, mida rahuldas tapetud koer. Kannatanu koer oli

tõutunnistusega täiskasvanud õpetatud koer. Endise olukorra heastamiseks ei piisa vaid kutsika

turuhinna hüvitamisest. Täiskasvanud koera soetamisel aga ei ole tagatud, et ta vastaks perekond

Vakilovi sellistele vajadustele, millistele vastas kutsikast peale peres kasvanud koer. Sellest tulenevalt

on ringkonnakohus käesolevas asjas koera hinna arvutamisel põhjendatult arvestanud ka kannatanute

erilise huviga Asjaõigusseaduse § 29 lg 4 mõttes. Nendel põhjendustel leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et Viru Ringkonnakohtu otsus tuleb ka tsiviilhagi osas jätta muutmata.

11. Kassatsioonkaebuselt on A. Kovaljov tasunud 800 kr kassatsioonkautsjoni (2. kd tl 103).

Kassatsioonkautsjon kuulub tagastamisele, sest AKKS § 43 lg 5 p 2 alusel on A. Kovaljov vabastatud

kassatsioonkautsjoni tasumisest, kuna tema suhtes on tehtud AKKS § 32 lg-s 3 nimetatud

ringkonnakohtu otsus.

Juhindudes AKKS §-dest 43 lg 5 p-st 2, 63 p-st 1, 65 lg-st 3 ja KrMK §-st 89 lg-st 1, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2001. a kohtuotsus Aleksandr Kovaljovi

süüdistusasjas muutmata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Välja mõista Aleksandr Kovaljovilt riigieelarve tuludesse 743 krooni ja 40 senti kohtukulu

kaitsjatasu katteks.

4. Kassatsioonkautsjon 800 krooni tagastada.

Kohtuotsus jõustub 21. jaanuaril 2002. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Lea Kivi, Ott Järvesaar