3-1-1-115-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. detsembril 2001

3-1-1-115-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas 13. novembril 2001. a

toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

V. S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Rapla Maakohtu 7. augusti 2001. a otsusega tunnistati V. S. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks viis kuud

vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamise päev 12. märts 2001. a.

V. S. tunnistati süüdi selles, et ööl vastu 26. septembrit 1998. a tungis ta koos G. G.-i ja A. J.-ga X maakonnas Y alevis kauplusesse P. ja

varastas sealt kaupa 40 071.65 kr väärtuses. Sissemurdmisega ja vargusega OÜ-le J. põhjustatud kogukahju oli 42 167.60 krooni. See kahju

mõisteti osaühingu kasuks V. S.-lt välja solidaarselt A. J.-ga ja G. G.-ga.

G. G. ja A. J. olid süüdi tunnistatud selle kuriteo eest Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2001. a otsusega. Sama otsusega oli neilt ka solidaarselt

välja mõistetud 42 167.70 kr OÜ J. kasuks.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Rapla Prokuratuuri prokurör Aarne Pruus ning apellatsioonkaebuse kohtualune V. S.

Prokurör leidis, et V. S.-i osas on kohus valesti kohaldanud KrK § 45 sätteid. Apellant taotles uue otsuse tegemist, millega lugeda V. S.-i

karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse tegemise päev, so 7. august 2001. a, sest kuni selle päevani oli ta vahi all seoses teise

kriminaalasjaga.

V. S. väitis, et pole talle süüksarvatud kuritegu toime pannud ja tema süü ei ole tõendatud.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 2001. a otsusega tühistati Rapla Maakohtu 7. augusti 2001. a otsus osaliselt.

Ringkonnakohus luges V. S.i karistuse aja alguseks 7. augusti 2001. a ja tühistas tsiviilhagi 42 167.60 kr välja mõistmise solidaarselt V. S.-lt,

A. J.-lt ja G. G.-lt. Ringkonnakohus mõistis selle tsiviilhagi välja üksnes V. S.-lt.

Karistuse aja alguse korrigeerimist põhistas kriminaalkolleegium sellega, et käsitletava kriminaalasjaga seonduvalt pole V. S. kinni peetud ning

vahi alla võetud. 12. märtsil 2001. a peeti ta kinni seoses teise kriminaalasjaga ja seetõttu pole õige lugeda seda päeva karistuse kandmise aja

alguseks käesolevas asjas.

Veel leidis ringkonnakohus, et maakohus kohaldas ebaõigesti solidaarset vastutust isikute suhtes, keda vaidlustatud kohtuotsusega süüdi ei

tunnistatud. Kriminaalkolleegium leidis, et vastavalt TsK §-le 460 on süüdlasel regressiõigus peale kahjude täielikku hüvitamist tsiviilhagejale.

Menetlus Riigikohtus

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 2001. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu V. S., kes eitab

jätkuvalt süüksarvatud kuriteo toimepanemist.

4.1 Kassaator leiab, et tema süüdimõistmine on rajatud G. G.-i poolt antud valeütlustele. Kohtueelsel uurimisel eirati taotlust viia läbi

vastastamine tema ja G. G.-i vahel. V. S.-i arvates ei vasta tunnistajate H. R. ja O. R. poolt tema kohta antud isikukirjeldused tema tegelikule

välimusele ja ta vaidlustab tema äratundmise fotode alusel. Kassaator leiab, et asja kohtulikul arutamisel on rikutud KrMK §-des 218 ja 219

sätestatud nõudeid. Ta palub võtta tarvitusele kõik seadusest tulenevad abinõud selgitamaks välja tõelised süüdlased ja mõista ta õigeks

või saata kriminaalasi täiendavaks eeluurimiseks.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaitsja esitatud kaebust, prokuröri arvates ei kuulu kaebus rahuldamisele.

6. Esmalt märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et KrMK § 136 lg 1 alusel on vastastamine uurimistoiming, mille läbiviimise õigus, aga

mitte kohustus, on antud uurijale. Vastavalt KrMK § 137 lg-le 1 võib äratundmiseks esitamine toimuda ka fotode alusel. Asjaolu, et

süüdimõistetu taotles kohtueelsel menetlusel vastastamist, või et ta ei nõustu tema äratundmisega fotode alusel ega tunnistajate ütlustega, ei ole

kriminaalasja täiendavaks uurimiseks tagastamise aluseks.

7. Rapla Maakohtu istungil 1. augustil 2001. a on kohtualune V. S. nõustunud asja arutamisega ilma ilmunud tunnistajateta. Tunnistajate H. R.

ja O. R. ütlused on avaldatud kohtuistungil ja kohtualune neid vaidlustanud pole, samuti ei ole ta esitanud ühtegi taotlust (tl 154-155).

Apellatsioonkaebuses ja ringkonnakohtu istungil pole V. S. taotlenud ühegi isiku ülekuulamist ega esitanud tõendeid, mida ta oleks pidanud

vajalikuks ringkonnakohtus kontrollida (tl 168-169, 175-176). Rapla Maakohus on tuvastanud asjaolud ja kontrollinud uurimise käigus kogutud

tõendid, mille usaldusväärsust on ringkonnakohus pidanud küllaldaseks. Neil põhjustel ei kuulu V. S.-i kassatsioonkaebus rahuldamisele ja

Riigikohus nõustub Rapla Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsustes sisalduvate järeldustega V. S.-i süü tõendatuse

kohta.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab aga vajalikuks väljuda esitatud kassatsioonkaebuse piiridest ja tühistab Tallinna Ringkonnakohtu otsuse

V. S.-lt 42 167.60 kr väljamõistmises OÜ J. kasuks.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks oli seadusjõus Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2001. a otsus (jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2001. a otsusega). Selle otsusega mõisteti välja G. G.-lt ja A. J.-lt solidaarselt 42 167.70 kr OÜ J. kasuks.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rahuldas uuesti OÜ J. tsiviilhagi ja mõistis 12. septembril 2001. a 42 167.60 kr välja üksnes V.

S.-lt.

Vastavalt TsK §-le 459 vastutavad ühiselt kahju tekitanud isikud kannatanu ees solidaarselt. OÜ-le J. põhjustasid varalise kahju 42 167,60 kr

koos kuriteo toime pannud G. G., A. J. ja V. S. Nende suhtes ühiselt läbiviidud kriminaalmenetlusest eraldati V. S.-i suhtes materjalid seoses

tema tagaotsimisega. Seetõttu sai võimalikuks, et ühes ja samas kuriteoepisoodis anti süüdistatavad kohtu alla ja nende poolt ühiselt

toimepandud kuritegu arutati erinevates kohtutes erinevatel aegadel.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et sellisel juhul kui varalise kahju on tekitanud kohtualune koos teise isikuga, kelle suhtes asi

eraldati omaette menetlusse, paneb kohus kohtualusele kohustuse hüvitada kogu tekitatud kahju. Tehes süüdimõistvat kohtuotsust selle isiku

suhtes, kelle süüdistuasi eraldati omaette menetlusse, on kohtul õigus panna temale kohustus hüvitada kahju solidaarselt varem

süüdimõistetuga.

Käsitletaval juhul arutati esimene kord kahe kohtualuse süüasja, kes tekitasid ühiselt kahju ja seetõttu oli õigustatud neilt ka kahju

sissenõudmine solidaarselt Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2001. a otsusega. Selle otsusega on aga ekslikult välja mõistetud tsiviilhagi kohtu poolt

10 sendi võrra suurendatud. Ka Rapla Maakohus oli 7. augustil 2001. a õigustatud panema V. S.-le kohustuse hüvitada OÜ-le J. tekitatud kahju

solidaarselt varem süüdimõistetud G. G. ja A. J.-ga. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, eirates solidaarse vastutuse põhimõtet, on

alusetult mõistnud kogu kahju välja hiljem süüdimõistetud V. S.-lt. Ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti tsiviilõiguse norme, mis on

viinud ebaõigele tsiviilhagi otsustamisele KrMK § 269 lg 1 alusel ja takistanud seadusliku kohtuotsuse tegemist. Riigikohus tunnistab selle

rikkumise kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks ja tühistades osaliselt ringkonnakohtu lahendi, teeb ise selles osas asjas uue

otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 3, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 3 ning TsK §-st 459, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 2001. a otsus V. S.-i süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 1

ja 3 järgi osas, millega V. S.-lt mõisteti välja OÜ J. kasuks 42 167.60 krooni.

2. Välja mõista V. S.-lt solidaarselt Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2001. a otsusega süüdimõistetud G. G.-i ja A. J.-ga 42 167,60 kr OÜ J.

kasuks (Pargi 8 78301 Märjamaa Rapla Maakond).

3. Muus osas jätta otsus muutmata.

4. V. S.-i kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Välja mõista V. S.-lt kaitsjatasu 1115,10 kr riigieelarve tuludesse.

Otsus jõustub 12. detsembril 2001. a, on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja Lea Kivi

Liikmed Ott Järvesaar, Peeter Vaher