3-2-1-148-01 · Riigikohus

3-2-1-148-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. detsembril 2001. a

Osmo Kalevi Lassila hagi Vladimir Lemi"ko vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara

väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning Vladimir Lemi"ko vastuhagi Osmo Kalevi

Lassila vastu omandiõiguse tunnustamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas

kirjalikus menetluses 12. novembril 2001. a läbi Vladimir Lemi"ko kassatsioonkaebuse alusel

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/694/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus Osmo Kalevi Lassila (edaspidi hageja) tunnustada tema

omandiõigust Tallinnas Virmalise 28/30 asuvale korterile nr 7 ja nõuda vara välja Vladimir Lemi"ko

(edaspidi kostja) ebaseaduslikust valdusest. Hagi põhjendustel ostis hageja vaidlusaluse korteri

15. aprillil 1999. a notariaalselt tõestatud ostu-müügilepinguga V. Prudnikovilt, kes samal päeval

andis talle üle korteri valduse. Hiljem selgus, et isik, kes esines V. Prudnikovina ei ole korteri

omanik. Kostja oli andnud korteri V. Prudnikovile üürile. Kostja valdus lõppes korteri üürile

andmisega. Kostja on taastanud jõuga korteri valduse, millega rikub hageja õigust vallata ja kasutada

omandit. Hageja on omandanud korteri AÕS § 95 lg 1 kohaselt.

Kostja esitas vastuhagi, milles palus tunnustada tema omandiõigust vaidlusalusele korterile.

Vastuhagi põhjendustel kuulub korter kostjale. Kostja ostis korteri 24. aprillil 1998. Ta ei ole korterit

V. Prudnikovile müünud. Tema ja V. Prudnikovi vaheline tehing on tehtud võltsitud passe kasutades.

Korter läks kostja valdusest välja tema tahte vastaselt. AÕS § 95 lg 3 kohaselt hageja korterit ei

omandanud. Ta sai vaid heauskse valdaja õigused.

Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi.

Linnakohus tuvastas, et 2. veebruari 1999. a lepinguga on kostja võõrandanud V. Prudnikovile

Virmalise 28/30-7 asuva korteri koos sellele vastava mõttelise osaga elamust.

Linnakohtus antud kostja seletuse kohaselt ei ole ta kunagi sellist tehingut teinud. See tehing on

tehtud võltsitud passe kasutades. Kriminaalasjas pole V. Prudnikovina esinenud isikut kindlaks

tehtud. Korter pole tema valdusest väljunud, sest tal olid kogu aeg korteri võtmed.

Linnakohtu otsuse põhjendustel puudub pooltel vaidlus selles, et kostja omand korterile tekkis

õiguslikul alusel 1998. a aprillis, et V. Prudnikovi nimel tegutsenud isik ei olnud õigustatud

müügilepingu esemeks olnud korterit võõrandama ja et hageja toimis lepingu sõlmimisel heauskselt.

AÕS § 95 lg 3 piirab heauskset omandamist. Heauskse valduse saamise kaudu on võimalik saada asja

omanikuks vaid juhul, kui esialgse omaniku valdus on heauskse omandaja valduse tekkimise hetkeks

lõppenud ja asi on esialgse omaniku valdusest välja läinud viimase tahte kohaselt. Kostja valdas

korterit, kui selle valdus anti üle hagejale. Üürilepinguga andis kostja ajutiselt üle vara kasutusõiguse

(otsese valduse), kuid jäi ise endiselt kaudseks valdajaks. AÕS § 39 järgi lõpeb valdus, kui valdaja

loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Mööduv katkestus tegeliku võimu

teostamisel valdust ei lõpeta.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas hagi ja

jättis vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel ei kuulu AÕS § 95 lg 3 asjas

kohaldamisele, sest pole tuvastatud tahtevastast väljaminekut. Kostja ei tõendanud, et korter läks

tema valdusest välja tema tahte vastaselt. AÕS § 39 kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja loobub

tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Kohus on tuvastanud, et kostja andis korteri

üürile, andes üle ka korteri otsese valduse. Seda asjaolu pole vaidlustatud. Korteri üürile andmisel

pole tegemist tegeliku võimu teostamise mööduva takistusega AÕS § 39 lg 2 mõttes. Kui omanik

annab eluruumi üürile, siis ta loobub vabatahtlikult selle valdusest. AÕS § 39 lg 1 kohaselt lõppes

korteri üürile andmisega kostja valdus, kuna sellega loobus ta tegelikust võimust korteri üle. Hageja

omandas korteri heauskselt ning ta on AÕS § 95 lg 1 järgi asja omanik asja oma valdusse saamise

ajast. Hageja omand on tekkinud 15. aprilli 1999. a ostu-müügilepingu sõlmimise ning valduse

üleandmisega, mis on fikseeritud ostu-müügilepingu lisana samal kuupäeval. Hageja läks samal

päeval vaidlusalusesse korterisse ja ööbis seal. Seda asjaolu pole kosja vaidlustanud.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohaldada oleks tulnud AÕS § 95 lõiget 3. Hagejale ei

andnud korteri valdust üle kostja kui omanik. AÕS § 39 lg 2 kohaselt ei kaotanud kostja valdust

korterile. ES § 28 lg 1 näeb ette, et eluruumi üürileandmine on eluruumi üleandmine üürniku ajutisse

kasutusse teatud tingimustel. Seega pole põhjendatud apellatsioonikohtu järeldus kostja valduse

lõppemise kohta. Ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel TsMS § 332, samuti TsMS § 92. Kostja

tõendas korteri valduse katkematust ja selle kasutusõiguse lühiajalist üleandmist kolmandale isikule.

Põhjendamatu on kohtu järeldus kostja valduse täieliku kaotamise kohta.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on õige. Hageja on korteri

heauskne omanik. Kostja kaotas asja valduse oma tahte kohaselt.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust.

Linnakohus tuvastas, et korteri üürile andmisel andis kostja üle ka korteri otsese valduse. Seda

asjaolu pole pooled edasises kohtumenetluses vaidlustanud. Vastuses apellatsioonkaebusele kinnitas

kostja, et ta nõustub linnakohtu selle seisukohaga. Seda tuvastatud asjaolu hinnates on

ringkonnakohus õigesti leidnud, et vaidlusalune korter läks kostja valdusest välja tema tahte kohaselt.

Tulenevalt AÕS § 39 lg-st 1 lõpeb valdus muu hulgas ka tegelikust võimust loobumisega asja üle.

Korteri valduse üleandmisel üürnikule loobus kostja vabatahtlikult korteri valdusest, s.o tegelikust

võimust korteri üle.

AÕS § 95 lg 3 kohaselt on asja heauskne omandamine AÕS § 95 lg 1 järgi välistatud, kui asi oli

omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kuna

asjas tuvastati, et vaidlusalune korter läks kostja valdusest välja tema tahte kohaselt, siis on

apellatsioonikohus jätnud õigesti AÕS § 95 lg 3 kohaldamata. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu

seisukohaga, et korteri otsesest valdusest loobumine seoses selle üürile andmisega pole vaadeldav

tegeliku võimu teostamise mööduva katkestusega, mis AÕS § 39 lg 2 järgi valdust ei lõpeta. Kui

üürileandja on korteri valduse andnud üle üürnikule, siis ei ole ta selle korteri otsene valdaja ainuüksi

seetõttu, et tal on olemas üürniku valdusse antud korteri võtmed.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2001. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull