3-2-2-2-01 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedoktoobril 1997. a sõlmitud laenulepinguga andis AS Hansapank V. Popovile laenu 600 000 kr tähtajaga 30. detsember 2002. a. Laenu tagamiseks pantisid V. Popov ja S. Gont"arova 29. oktoobri
Legislator headnote
AI generated3-2-2-2-01 · Riigikohus: oktoobril 1997. a sõlmitud laenulepinguga andis AS Hansapank V. Popovile laenu 600 000 kr tähtajaga 30. detsember 2002. a. Laenu tagamiseks pantisid V. Popov ja S. Gont"arova 29. oktoobri
Full text
3-2-2-2-01
M Ä Ä R U S
Tartus 21. novembril 2001. a
AS Hansapank hagi Vladimir Popovi vastu võlgnevuse 322 033 kr 60 s väljamõistmiseks.
Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, vaatas läbi
kirjalikus menetluses 22. oktoobril 2001. a V. Popovi teistmisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu
29. jaanuari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr 2/4/221-5352/00.
I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
23. oktoobril 1997. a sõlmitud laenulepinguga andis AS Hansapank V. Popovile laenu 600 000 kr
tähtajaga 30. detsember 2002. a. Laenu tagamiseks pantisid V. Popov ja S. Gont"arova 29. oktoobri
1997. a pandilepinguga neile kuuluva korteri Tallinnas Aru tn 16/Nisu tn 25 krt 6. AS Hansapank
lõpetas laenulepingu ühepoolselt 7. jaanuaril 1999. a. Panditud korter müüdi 7. jaanuaril 2001. a
enampakkumisel 500 000 kr eest.
AS Hansapank nõudis kostjalt võlgnevust osas, mida ei katnud pandieseme müügist saadud raha.
Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2001. a otsusega mõisteti V. Popovilt AS Hansapank kasuks välja
340 033 kr 60 s. Kohtuotsuse põhjendustel on kostja hagejale võlgu ning kostja poolt enampakkumise
vaidlustamine kohtus ei takista laenulepingust tuleneva hagi rahuldamist.
Riigikohtu 17. mai 2001. a otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
13. veebruari 2001. a otsus ning uue otsusega rahuldati V. Popovi ja S. Popova (varem S. Gont"arova)
hagi ning tunnistati 7. jaanuaril 2000. a toimunud korteri enampakkumine kehtetuks.
II. Teistmisavaldus ja selle põhjendused
Teistmisavalduses palus V. Popov TsMS § 366 lg 2 p 4 alusel tühistada linnakohtu otsuse ning uue
otsusega jätta hagi rahuldamata.
Avalduse põhjendustel rajas linnakohus oma otsuse asjaolule, et enampakkumisel saadud summa ei
kata kostja võlgnevust täielikult. V. Popov taotles linnakohtus asja arutamise edasilükkamist, kuni
tema enampakkumise kehtetuks tunnistamise kaebuse lahendamiseni, kuid kohus ei rahuldanud
taotlust. Riigikohtu 17. mai 2001. a otsusega tunnistati enampakkumine kehtetuks ning see ongi
oluliseks asjaoluks, mis annab aluse Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2001. a otsuse uuesti
läbivaatamiseks.
III. Vastus teistmisavaldusele
AS Hansapank pidas teistmisavaldust põhjendamatuks.
IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon
Kolleegium leidis, et puudub alus Tallinna Linnakohtu otsuse teistmiseks.
TsMS § 366 lg 2 p 1 kohaselt on teistmise aluseks olulised asjaolud, mis kohtulahendi tegemise ajal
olid olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Sama paragrahvi lg 2 p 4 kohaselt on
teistmise aluseks ka kohtulahendi tühistamine, mis oli aluseks sellele kohtulahendile, mille teistmist
nõutakse. TsMS § 366 lg 3 kohaselt ei ole nimetatud asjaolud teistmise aluseks, kui need ei
mõjutanud kohtulahendi tegemist protsessiosalise kasuks või kahjuks.
Teistatava kohtuotsusega on V. Popovilt välja mõistetud AS Hansapank kasuks laenulepingust
tulenev võlgnevus. Selle kohtuotsuse aluseks oli kostja võlgnevus laenulepingu järgi, mitte aga teine
kohtulahend. Seega puudub TsMS § 366 lg 2 p 4 sätestatud teistmise alus.
Seaduse olulise rikkumise tõttu oli enampakkumine kehtetu algusest peale, seega ka laenulepingust
tuleneva nõude alusel Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2001. a otsuse tegemise ajal, ning see ei
saanud olla siis teada kostjale. Enampakkumine tunnistati kehtetuks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
17. mai 2001. a otsusega. See on uus asjaolu TsMS § 366 lg 2 p 1 järgi, kuid sellel alusel teistmise
välistab TsMS § 366 lg 3 sätestatu. See, et laen oli tagatud pandiga, ei välista laenaja isiklikku
vastutust võlgnevuse eest enne pandi eseme realiseerimist. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt
võlgnevuse tasumist ka ilma pandi eset müümata, ning uus ilmnenud asjaolu ei saanud mõjutada
kohtulahendi tegemist kostja kahjuks.
Kui panditud korteri müügist saadav raha ületab täitekulude katmiseks ja sissenõude rahuldamiseks
vajaliku summa, siis TMS § 6455 alusel tagastatakse ülejääv summa võlgnikule ning teistatava otsuse
alusel kuulub täitemenetlus lõpetamisele TMS § 35 lg 1 p 4 alusel.
Juhindudes TsMS §-st 371, kolleegium
m ä ä r a s:
Viktor Popovi avaldus Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2001. a otsuse teistmiseks jätta
rahuldamata.
J. Odar, H. Jõks, T. Vernik