3-2-1-137-01 · Riigikohus

3-2-1-137-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. novembril 2001. a

AS Rostra Ehitusfirma (pankrotis) hagi Kodumajatehase AS vastu 51 770 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 22. oktoobril 2001. a Kodumajatehase AS kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-171/2001. Istungist

võttis osa kostja esindaja vandeadvokaat A. Lillo.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

AS Rostra Ehitusfirma (tööettevõtja) ja Kodumajatehase AS (tellija) sõlmisid 23. aprillil 1998. a

tööettevõtulepingu, mille kohaselt tööettevõtja pidi tegema lepingu p-s 1 kirjeldatud tööd lisas 1

ettenähtud tähtaegade jooksul ning tellija kohustus tasuma tööde eest lepingus ette nähtud ulatuses ja

korras. Tööde maksumus oli 184 895 krooni, millest tellija tasus tööettevõtjale 133 124 krooni 40

senti ning jättis tasumata 51 770 krooni 60 senti, mille ta tasaarvestas tööettevõtjaga, kuna ta ei

andnud tööd üle õigeaegselt. Lepingu p 15.1.1 kohaselt kohustus tööettevõtja tasuma oma lepingust

tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest viivist 2 % päevas täitmata

jäetud või mittenõuetekohaselt täidetud tööde maksumusest, kuid mitte pikema kui nelja nädala

pikkuse perioodi eest. Tellija võttis töö vastu 29. juunil 1998. a. Hageja palus kostjalt välja mõista 51

770 krooni 60 senti, kuna kostjal puudus viivise nõue, mida tasaarvestada.

Tartu Maakohtu 15. novembri 2000. a otsusega jäeti hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli tööettevõtulepingu lisa 1 järgi tööde tegemise lõpptähtpäev

25. mai 1998. a. Tunnistaja ütlused, et tööde üleandmise hilisem lõpptähtpäev lepiti kokku suuliselt,

on vastuolus lepingu p-ga 10.1, mille kohaselt lepingu tingimusi muudetakse poolte kirjalikul

kokkuleppel. 29. juunil 1998. a objekti üleandmist ei toimunud. Vastavalt lepingu p-le 15.1.1 tuli

viivist arvestada tegemata tööde pealt. Tellija poolt pärast 29. juunil 1998. a objekti ülevaatamist

saadetud tööde puuduste nimekirjas on näidatud puudustena osa pleki- ja viimistlustöid. Hageja ei ole

esitanud tõendeid, millise summa moodustasid mittenõuetekohaselt täidetud tööd.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2001. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja uue

otsuse hagi rahuldati. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jõudis maakohus õigele

järeldusele, et asjas ei ole tõendatud tööde lõpptähtpäeva muutmise kokkuleppe sõlmimine. Lepingu

p-s 15.1.1 märgitud viivist ei saa arvutada mitte kogu tehtud tööde summalt, vaid mittenõuetekohaselt

tehtud tööde summalt. Samas ei tõlgendanud maakohus lepingut tervikuna.

Ringkonnakohus leidis, et lepingu p 15.1.1 tuleb tõlgendada selliselt, et viivist saab arvutada siiski

teatud tähtpäeva seisuga mittenõuetekohaselt täidetud tööde maksumusest, mitte aga kogu lepingu

maksumusest. Lepingu p 2.10 kohaselt on tööettevõtja vastutav töö lepingudokumentide kohase

tegemise eest ning peab hüvitama kõik dokumentaalselt tõestatud kulud, mida tellija peab kandma

juhul, kui tööettevõtja ei tee töid ettenähtud tähtpäevaks või/ja teiste lepingudokumentides sätestatud

tingimuste kohaselt enda poolt tekitatud olukordade tõttu. Seega on lepingus eraldi kokku lepitud,

millised on poolte õigused ja kohustused juhul, kui tööettevõtja ei tee töid ettenähtud tähtpäevaks.

Sellisel juhul peab tööettevõtja lepingu p 2.10 järgi hüvitama tellijale kõik dokumentaalselt tõestatud

kulud, mis viimasel tekkisid seoses tööde lõpetamise tähtpäeva ületamisega, mitte aga maksma

lepingu p 15.1.1 järgi viivist. Tellija saab tööettevõtjalt nõuda vaid tekkinud kahju hüvitamist, mitte

aga arvutada viivist kogu tööde maksumuselt ja tasaarvestada seda tööettevõtjale makstava tasuga.

Kuna lepingus ettenähtud tööde täitmise tähtaja rikkumise korral ei saa üldse kohaldada lepingu p-

s 15.1.1 tulenevat tööettevõtja vastutust ja tellija arvutatud viivis tuleneb just sellest, mitte aga

lepingu p 2.10 märgitud kulutuste tõendamisest, siis ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

TsMS § 319 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Ringkonnakohus leidis,

et tähelepanu tulnuks pöörata lepingu p-le 2.10, mis reguleerib pooltevahelisi suhteid. Poolte vahel on

algusest peale olnud vaidlus lepingu p 15.1.1 tõlgendamises viivise suuruse osas. Hageja ei ole

väitnud, et p 15.1.1 ei kuulu kohaldamisele. Ringkonnakohus leidis aga, et p 15.1.1 ei kuulu üldse

kohaldamisele. Selline kohtu poolt haginõude uue põhjenduse sissetoomine rikub oluliselt kostja

kaitseõigust ja poolte võrdsuse põhimõtet. TsMS § 330 lg 4 rikkudes, ei märkinud ringkonnakohus

seadust, mida ta kohaldas.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusel pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu ostus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise

tõttu.

TsMS § 319 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati.

Vastuapellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsuse tööettevõtulepingu p-le 15.1.1 antud

tõlgenduse osas ja palus muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Ka hageja ei eitanud vastuses

apellatsioonkaebusele lepingu p 15.1.1 kohaldamist asjas, pooltel oli vaid vaidlus selle üle mille

põhjal viiviseid arvutada. Ringkonnakohus leidis, et lepingus ettenähtud tööde täitmise tähtaja

ületamise korral ei saa üldse kohaldada lepingu p-st 15.1.1 tulenevat tööettevõtja vastutust, vaid

tellija saab tööettevõtjalt nõuda vaid lepingu p-s 2.10 ettenähtud kahju hüvitamist. Ringkonnakohus

rikkus kohtuotsusele TsMS § 229 lg 2 järgi esitatavat nõuet, mille kohaselt kohus ei või rajada otsust

asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud.

Vastavalt TsÜS §-le 64 tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda tehingu teinud isikute tegelikust tahtes,

kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde üleandmisega viivitamisel pidi

tööettevõtja maksma viivist. Vaidlus käib selle üle kas vastutuse korral lepingu p 15,1.1 järgi võtta

viivise arvutamisel aluseks kogu tehtud tööde maksumus või nõuete rikkumisega tehtud tööde

maksumus. TsK § 193 lg 2 võimaldab lepingus kokku leppida, kuidas toimub kahjude hüvitamine ja

leppetrahvi sissenõudmine. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu lepingule antud poolte

tõlgendusega.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2001. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Rutt Teeveerile Kodumajatehase AS kassatsioonkaebuselt 28. mail 2001. a tasutud

kautsjon 518 (viissada kaheksateist) krooni.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull