3-3-4-2-01 · Riigikohus

3-3-4-2-01

ERIKOGU

MÄÄRUS

Tartus 19. novembril 2001

Pädeva kohtu määramine

Riigikohtu erikogu koosseisus Uno Lõhmus (eesistuja), Jaak Luik, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel ja

Triinu Vernik arutas 13. novembril 2001 kirjalikus menetluses pädeva kohtu määramist Gevork

Galad"jani avalduse läbivaatamiseks.

I. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Politseiprefektuuri politseinooreminspektor koostas 29. oktoobril haldusõiguserikkumise

protokolli selle kohta, et G. Galad"jan sooritas samal päeval kaupluses Maksimarket pisivarguse,

millega pani toime HÕS § 1441 järgi kvalifitseeritava teo. Ida PO juhtivinspektor karistas

G. Galad"jani HÕS § 1441 järgi rahatrahviga. G. Galad"jan esitas selle otsuse peale kaebuse, milles

palus otsus tühistada. G. Galad"jan väitis, et tema ei sooritanud 29. oktoobril 2000 kaupluses

Maksimarket pisivargust, et protok olli koostanud politseiametnik ei võtnud tarvitusele piisavalt

meetmeid, et tuvastada varguse sooritanud isik. Haldusõiguserikkumise protokollist nähtub, et

õiguserikkujalt ei nõutud isikuttõendavate dokumentide esitamist. Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2

001. a otsusega haldusasjas nr 4-256/01 rahuldati G. Galad"jani kaebus ning tühistati Tallinna

Politseiprefektuuri Ida PO juhtivinspektori otsus ja lõpetati asja menetlus haldusõiguserikkumise

koosseisu puudumise tõttu. Kohus leidis, tuginedes ekspertiisi a ktile, et haldusõiguserikkumise

protokollil olev käsikirjaline tekst ja võrdluseks esitatud G. Galad"jani tekst on tõenäoliselt kirjutatud

kahe erineva isiku poolt.

2. Tallinna Linnakohtu 27. aprilli 2001. a määrusest tsiviilasjas nr 2/4/243-2503/01 nähtub , et

G. Galad"jan esitas 24. aprillil 2001 hagiavalduse Eesti Vabariigi vastu 200 000 krooni moraalse

kahju nõudes. Avaldaja leidis, et varguse eest halduskorras karistamise ja pisisuliks tembeldamisega

on talle tekitatud moraalset kahju. Tallinna Linnakohtu nimetatud määrusega keelduti G. Galad"jani

hagiavalduse vastuvõtmisest ja tagastati see koos kõigi lisadega läbivaatamatult. Kohus leidis, et

vastavalt 1. jaanuaril 2000 jõustunud Halduskohtumenetluse seadustiku §-le 6 lg 3 p 2 on

õigusvastase haldusak ti või toiminguga tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmine halduskohtu

pädevuses. Kuni selle ajani toimus administratsiooni poolt tekitatud kahju hüvitamine

tsiviilkohtumenetluse korras maa- ja linnakohtutes. Seda kinnitab ka Halduskohtumenetluse

seadustiku rakendamise seaduse § 5, mille järgi vaadatakse maa- või linnakohtus

tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi läbi käesoleva seaduse jõustumise ajal maa- või linnakohtu

menetluses olevad õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjad, mis on

menetlusse võetud enne 1. jaanuari 2000. Kuna HKMS § 6 lg 3 p 2 on protsessuaalne erinorm ja

avaldus esitati pärast 1. jaanuari 2000, siis tuleb keelduda selle menetlusse võtmisest. Avaldajal on

õigus pöörduda kaebusega moraalse kahju hüvitamiseks Tallinna Halduskohtusse.

3. Seejärel esitas G. Galad"jan Tallinna Halduskohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista Eesti

Vabariigilt 100 000 krooni pisisuliks tembeldamise ja varguse eest karistamisega talle tekitatud

moraalse kahju eest.

Tallinn a Halduskohtu 6. juuli 2001. a määrusega haldusasjas nr 3-1088/2001 saadeti asi HKMS § 11

lg 5 alusel Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva

kohtu määramiseks, sest halduskohus oli seisukohal, et G. Galad"j ani kaebuse läbivaatamine ei

kuulu halduskohtu pädevusse. Seda seisukohta põhjendab halduskohus järgmiselt:

HÕS § 307 sätestab, et haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamisel ja asja menetluse

lõpetamisel hüvitatakse sama otsusega isikule kõik tekitatud kahjud; kahjude hüvitamise kord

sätestatakse seadusega. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 4

arutavad alates 1. jaanuarist 2001 Haldusõiguserikkumiste seadustikus ja teistes seadustes sätestatud

haldusõiguserikkumiste asju maa- ja linnakohtud, mistõttu halduskohtul puudub volitus menetleda

G. Galad"jani kaebust.

Au teotamisega seotud moraalse kahju hüvitamine on sätestatud TsÜS §-s 23 lg 1 ning selle kahju

hüvitamine toimub tsiviilkohtupidamise korras. HKMS § 6 lg 3 p 2 ei näe ette moraalse kahju

hüvitamist.

II. Erikogu seisukoht

4. G. Galad"jan väidab, et talle tekitati moraalset kahju politseiametniku poolt määratud

ebaseadusliku karistusega, mis tugines protokollile, mis koostati politseiametniku poolt dokumente

kontrollimata vale isiku suhtes. Ka kohtud on lähtunud sellest, et G. Galad"janile võidi moraalset

kahju tekitada karistamisotsusega.

5. HÕS § 307 sätestab: "Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamisel ja asja menetluse

lõpetamisel hüvitatakse sama otsusega isikule kõik tekitatud kahjud. Kahjude hüvitamise kord

sätestatakse seadusega."

Selle sätte esimeses lauses peetakse isiku all silmas eeskätt isikut, kellele ebaõigesti määrati

halduskaristus.

6. Haldusõiguserikkumiste seadustiku §-st 307 ei saa teha järeldust, et isik saab kahju nõuda vaid

haldusõiguserikkumise asja menetluses. Seda sätet ei saa tõlgendada nii, et pärast

haldusõiguserikkumise asja menetlust isik ei saagi enam nõuda ebaseadusliku karistamisega tekitatud

kahju hüvitamist. Selle sätte eesmärk on anda isikule võimalus nõuda kahju haldusõiguserikkumise

asja menetluse raames, s.o ühes kohtuprotsessis. Haldusõiguserikkumise asjas kahju hüvitamise

nõude esitamata jätmisel saab isik nõuda kahju hüvitamist ka pärast haldusõiguserikkumise asja

menetluse lõpetamist.

7. Haldusõiguserikkumiste seadustiku §-s 307 teise lause järgi sätestatakse kahjude hüvitamise kord

seaduses. Sellest sõnastusest tuleneb, et silmas peetakse eriseadust, mis reguleerib ebaseadusliku

halduskaristusega tekitatud kahju hüvitamist. Praegu vastavat eriseadust pole. Seadusandja

tegematajätmine ei saa aga iseenesest võtta isikult õigust nõuda talle ebaseadusliku karistuse

määramisega tekitatud kahju hüvitamist. Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle õigusvastaselt

tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamisele.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 p 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike

vaidluste lahendamine. Väidetav kahju on tõepoolest tekitatud avalik-õiguslikus suhtes. Siit ei saa

aga teha veel järeldust, et sellise kahju hüvitamist saab käesoleval ajal nõuda halduskohtu kaudu.

1. jaanuaril 2000 jõustunud HKMS § 6 lg 3 p 2 järgi võib halduskohtus kaebusega taotleda

õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt HKMS §-st 26 lg 1 p 4

saab halduskohus välja mõista hüvitise õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest.

Siin peetakse silmas haldusakte või toiminguid, mida saab halduskohtus vaidlustada. Sellised aktid

või toimingud on defineeritud HKMS §-s 4 lg 1 ja 2. Need aktid ja toimingud ei hõlma aga

Haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel tehtud halduskaristuse määramise otsuseid.

Halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 4 järgi arutavad 1. jaanuarist 2001

haldusõiguserikkumise asju maa- ja linnakohtud. Varem arutasid haldusõiguserikkumise asju

halduskohtud. Halduskohtu kaudu saab käesoleval ajal nõuda kahju hüvitamist vaid siis, kui akt või

toiming, millega kahju tekitati, on vaidlustatav halduskohtus. Seega ei ole halduskohus pädev

otsustama haldusõiguserikkumises tehtud otsusega tekitatud kahju hüvitamist.

9. TsMS §-s 1 lg 3 sätestab, et kohus lahendab ka teisi seadusega kohtu pädevusse antud asju, mis

seadusest tulenevalt tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras. Sellest sättest ja HKMS §-dest 6

lg 3 p 2 ja 26 lg 1 p 4 ning Halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 4 tuleneb, et

ebaseadusliku halduskaristuse määramisega tekitatud kahju üle peetava vaidluse lahendamine kuulub

maa- või linnakohtu pädevusse ning see kohus peab vaidluse lahendama tsiviilkohtumenetluse korras.

Käesoleva vaidluse lahendamiseks on pädev Tallinna Linnakohus.

10. Erikogu märgib, et 1. jaanuarist 2002 jõustuv Riigivastutuse seadus (§-d 15 ja 17 lg 1) muudab

oluliselt kahju hüvitamise regulatsiooni, kui kahju tekitati ebaseadusliku halduskaristusega. Samas ei

ole 1. jaanuarist 2002 tunnistatud kehtetuks HÕS § 307.

Juhindudes HKMS §-dest 11 lg 5 ja TsMS §-st 3731 lg 3 p 1 ja 2, erikogu

määrab:

Tühistada Tallinna Linnakoht u 27. aprilli 2001. a määrus tsiviilasjas nr 2/4/243-2503/01,

millega keelduti Gevork Galad"jani hagiavalduse vastuvõtmisest ja tagastati see koos lisadega.

Saata asi menetlemiseks Tallinna Linnakohtule.

Määrus jõustub 19. novembril 2001 teatavaks tegemisest.

Uno Lõhmus, Jaak Luik, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel, Triinu Vernik