3-3-1-47-01 · Riigikohus

3-3-1-47-01

MÄÄRUS

Tartus 16. oktoobril 2001

Silvi Lepiku erikaebuse läbivaatamine HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 25. septembril 2001 kirjalikus menetluses läbi Silvi Lepiku erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu

3. juuli 2001. a määruse peale haldusasjas nr 2-3-153/2001.

Silvi Lepik esitas 10. veebruaril 2000 Valga Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus

ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja tühistada ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 6. juuni 1995. a

otsus nr 8059. Valga Maakohtu halduskohtuniku 18. aprilli 2000. a määrusega haldusasjas nr 3-

3/2000 jäeti S. Lepiku taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Sellele määrusele

esitas S. Lepik erikaebuse, mis jäeti Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2000. a määrusega

haldusasjas nr II-3-75/2000 rahuldamata.

Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2000. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-51-00 tühistati

Valga Maakohtu halduskohtuniku 18. aprilli 2000. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri

2000. a määrus ja saadeti asi esimese astme halduskohtule eelmenetluses läbivaatamiseks.

Tartu Halduskohus vaatas S. Lepiku taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks eelistungil läbi

ja jättis selle taotluse 27. veebruari 2001. a määrusega (haldusasjas nr 3-61/2001) rahuldamata ning

lõpetas asja menetluse. Tartu Ringkonnakohtu 23. märtsi 2001. a määrusega haldusasjas nr 2-3-

71/2001 jäeti S. Lepiku erikaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2001. a määrus

muutmata.

S. Lepik esitas 17. mail 2001 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada ÕVVTK Valga

Maakonnakomisjoni 6. juuni 1995. a otsus nr 8959 täielikult õigusvastaseks. S. Lepik märgib

kaebuses, et kuna käesoleva ajani on tema poolt taotletav õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamata, pole ka veel tagastatavat maaüksust mõõdistatud ega vastavat katastriüksust

moodustatud, siis kaitseks vaidlustatud otsuse õigusvastaseks tunnistamine tema seaduslikke õigusi,

sest see takistaks vara tagastamise edasist õigusvastast kulgu.

Tartu Halduskohtu 12. juuni 2001. a määrusega lõpetati selle asja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4

alusel. Halduskohus leidis, et HKMS § 24 lg 1 p 4 järgi lõpetab halduskohus menetluse, kui samas

asjas on olemas jõustunud kohtulahend. S. Lepiku kaebus ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni

6. juuni 1995. a otsuse nr 8959 õigusvastasuse tuvastamiseks on esitatud samas asjas, milles on

olemas jõustunud kohtulahend - Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2001. a määrus menetluse

lõpetamise kohta haldusasjas nr 3-61/2001.

S. Lepik esitas Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist.

Kaebuse esitaja leidis, et halduskohus kohaldas HKMS § 24 lg 1 p 4 ebaõigesti ja lõpetas asja

menetluse alusetult. Kohtumäärusega haldusasjas nr 3-61/2001 jäeti rahuldamata tema taotlus tähtaja

ennistamiseks haldusakti tühistamise kaebuses ja menetlus lõpetati HKMS § 12 lg 3 alusel.

Käesolevas asjas taotletakse aga haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, millele pole kehtestatud

tähtaega. Seega on selle asja menetlus juba protsessuaalselt erinev. Antud juhtumil on ka kaebustes

esitatud nõuded - kaebuste esemed - sisult erinevad.

Tartu Ringkonnakohtu 3. juuli 2001. a määrusega jäeti S. Lepiku erikaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 12. juuni 2001. a määrus muutmata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt leidis

halduskohus õigesti, et antud juhtumil on olemas samas asjas jõustunud kohtulahend (määrus

menetluse lõpetamise kohta) ja seetõttu tuleb asja menetlus lõpetada. Kaebuste esemeks on sama

haldusakt ja ka protsessiosalised on samad, erinevad on küll kaebuste taotlused, kuid see ei muuda

haldusasju eri asjadeks.

Ringkonnakohus märgib, et ebaõige on erikaebuses esitatud seisukoht, et tuvastamiskaebuse

esitamiseks ei ole seaduses ette nähtud tähtaega. Vastavalt HKMS §-le 9 lg 1 tuleb kaebus haldusakti

peale esitada halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik kaevatavast haldusaktist või

toimingust teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõige 2 reguleerib kaebuse esitamist

tekitatud kahju hüvitamiseks ning lõige 3 käsitleb kaebuse esitamise tähtaega sel juhul, kui on

seaduses ette nähtud kaebuse lahendamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuna

tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole ette nähtud eri tähtaega, siis tuleb ka seda liiki kaebus esitada

üldise tähtaja, s.o 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik kaevatavast haldusaktist või toimingust

teada sai või pidi teada saama. Ainuüksi selle alusel, et HKMS §-s 10 lg 3 ei ole sätestatud nõuet

märkida kaebuses haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaevatavast haldusaktist

teadasaamise aeg, ei välista asjaolu, et kaebus tuleb siiski esitada HKMS §-s 9 lg 1 ettenähtud tähtaja

jooksul. Selline tõlgendus on kooskõlas halduse usaldusväärsuse põhimõttega, samuti õiguskindluse

põhimõttega, sest ebaõige on juba jõustunud ja tühistamisele mittekuuluvate haldusaktide tähtajatu

vaidlustamine halduskohtus nende õigusvastasuse tuvastamiseks.

S. Lepiku erikaebuses Riigikohtule palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi

läbivaatamiseks esimese astme halduskohtule teises kohtu koosseisus. Erikaebuses leitakse:

Kohtud on kohaldanud HKMS § 24 lg 1 p 4 vääralt. Ebaõige on kohtu seisukoht, et samas asjas on

olemas jõustunud kohtulahend. Sama asja mõiste halduskohtumenetluses on lahti seletatud HKMS §-

s 97 lg 3, mis sätestab, et pärast otsuse või määruse jõustumist ei või protsessiosalised ega nende

õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. Kassaator ei ole esitanud kohtule sama

nõuet, mille suhtes oleks jõustunud kohtulahend. Põhimõtteliselt kuuluks käesolev kaebus kohtus läbi

vaatamisele ka siis, kui esimeses haldusasjas oleks tühistamise kaebus jäetud otsusega rahuldamata,

sest nõuded on erinevad.

Protsessinormidega on vastuolus ringkonnakohtu seisukoht, et tuvastamiskaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul vastavalt HKMS §-le 9 lg 1. Sellest tuleneb ka kohtu ekslik arvamus, nagu kätkeks

tuvastamiskaebus endas sama vaidlust tähtaja ennistamise üle, mistõttu toimuks vaidlus samas asjas,

mille kohta on olemas jõustunud kohtulahend. HKMS § 10 lg 2 p 4, milles sätestatakse muuhulgas ka

haldusaktist teada saamise momendi teatamise kohustus kohtule, arvatakse viimatimainitu teatamise

kohustusest välja kaebused, millistes taotletakse haldusakti õigusvastasuse tuvastamist.

Ringkonnakohus on jätnud HKMS §-s 10 lg 2 p 4 pärast viimast koma seadusandja poolt sätestatu

tähelepanuta.

Kirjalikus vastuses erikaebusele leiab Valga Maavalitsuse ÕVVTK Maakonnakomisjon, et

ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

Õige on kassaatori väide, et kohtud kohaldasid protsessiõiguse norme vääralt.

1. Kohtuotsuse seadusjõud tähendab seda, et kohus tohib ühte ja sama asja otsustada ainult üks kord.

See põhimõte on väljendatud HKMS §-s 97 lg 3, mis sätestab, et pärast otsuse või määruse jõustumist

ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. HKMS

§ 24 lg 1 p 4 järgi peab halduskohus lõpetama menetluse, kui samas asjas on olemas jõustunud

kohtulahend või kohtumäärusega on samas asjas kaebusest või protestist loobumine vastu võetud.

Seda sätet tuleb kohaldada ka juhtudel, mil esitatakse uuesti kaebus asjas, milles on juba kord kaebus

tähtaja rikkumise tõttu tagastatud.

2. S. Lepik esitas 10. veebruaril 2000 halduskohtule kaebuse, milles ta taotles ÕVVTK Valga

Maakonnakomisjoni 6. juuni 1995. a otsuse nr 8059 tühistamist vastavalt HKMS §-le 6 lg 2 p 1.

Halduskohus ei lahendanud seda haldusasja sisuliselt ega teinud kohtuotsust, sest eelmenetluses jäeti

Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2001. a määrusega S. Lepiku taotlus kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks rahuldamata ning juhindudes HKMS §-st 12 lg 3 lõpetati asja menetlus. See määrus

jõustus Tartu Ringkonnakohtu 23. märtsi 2001. a määrusega haldusasjas nr 2-3-71/2001.

17. mail 2001 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses taotles S. Lepik ÕVVTK Valga

Maakonnakomisjoni 6. juuni 1995. a otsuse nr 8959 täielikult õigusvastaseks tunnistamist.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et antud juhtumil on tegemist tuvastamiskaebusega, mis on

sätestatud HKMS §-s 6 lg 3 p 1.

3. Antud asjas käib vaidlus selle üle, kas juhul, kui kohus on tagastanud läbivaatamatult kaebuse

haldusakti tühistamiseks, saab tühistamiskaebuse esitanud isik pöörduda uuesti kohtusse kaebusega

sama haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks.

See, kas teistkordse kaebuse puhul on tegu uue või sama asjaga sõltub kummagi kaebusega algatatud

vaidluse esemest. Tulenevalt HKMS §-st 97 lg. 3 on vaidluse eseme kindlaks tegemisel oluline

kaebuse esitaja nõue. Nõude all tuleb mõista kaebuses vastavalt HKMS §-le 6 lg. 2 või 3 väljendatud

taotlust.

Üldjuhul on teistkordses kaebuses sama haldusakti suhtes uue nõude esitamise puhul tegemist uue

asjaga. Näiteks võib isik, kes esmalt esitas kaebuse haldusakti tühistamiseks, esitada hiljem ka

kaebuse sama haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamiseks.

Haldusakti tühistamise taotluses sisaldub juba iseenesest selle haldusakti õigusvastaseks tunnistamise

taotlus, sest tühistada saab vaid õigusvastast ja kaebaja õigusi rikkuvat haldusakti. Seega juhul, kui

jõustunud kohtuotsusega on jäetud tühistamiskaebus rahuldamata põhjusel, et vaidlustatud haldusakt

ei ole õigusvastane, või ka rahuldatud põhjusel, et vaidlustatud haldusakt oli õigusvastane, siis ei saa

sama isik esitada hiljem uut kaebust sama haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks.

Antud asjas ei ole varem tehtud kohtulahendit, millega oleks kindlaks tehtud, kas S. Lepiku poolt

vaidlustatud haldusakt - ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 6. juuni 1995. a otsus nr 8959 - on

õigusvastane või mitte. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole nimetatud haldusakti õigusvastaseks

tunnistamise nõudes ka jõustunud kohtumäärust, millega oleks kaebusest või protestist loobumine

vastu võetud või kaebus tagastatud tähtaja rikkumise tõttu. Seega ei ole tegemist kaebusega samas

asjas HKMS § 24 lg 1 p 4 mõttes.

4. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb järgida HKMS §-s 9

lg 1 sätestatud 30-päevast tähtaega.

HKMS § 9 lg 1 ei tohi tõlgendada isoleeritult seadustiku teistest sätetest, samuti selle tähtaja

eesmärgist. Selle sätte eesmärgiks on õiguskindluse kaitse. Halduskohtu poolt tuvastamiskaebuse

rahuldamine ei saa rikkuda õiguskindlust, sest kohtuotsusega haldusakti õigusvastaseks tunnistamine

ei too iseenesest kaasa haldusakti tühistamist ega tagasitäitmist. Kui haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemise kaebuse esitamise tähtaeg langeks kokku 30-päevase tühistamiskaebuse esitamise

tähtajaga, puuduks õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse kui vähem efektiivsema

õiguskaitsevahendi järele igasugune vajadus, välja arvatud üksikud erandjuhud, kus õigusi rikkuv

haldusakt tunnistatakse haldusorgani poolt kehtetuks juba tühistamiskaebuse esitamise tähtaja

jooksul, kuid isikul on säilinud põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

Tuvastamiskaebusega saab kaebuse esitaja taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemist (HKMS § 6 lg 3 p 1), samuti avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise

kindlakstegemist (HKMS § 6 lg 3 p 3). Tuvastamiskaebuses ei pea HKMS §-st 10 lg 2 p 4 tulenevalt

märkima aega, millal kaebuse esitaja sai teada kaevatavast haldusaktist või toimingust. HKMS § 10

lg 2 p-st 4 ja lg-st 3 ilmneb, et seadusandja ei ole pidanud vajalikuks seda liiki kaebuste esitamiseks

tähtaega sätestada.

6. juunil 2001 võeti vastu Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seadus, mis jõustub

1. jaanuaril 2002. Selle seaduse §-ga 1 p 1 muudetakse nimetatud seadustiku § 9, mis reguleerib

kaebuse esitamise tähtaega. 1. jaanuarist 2002 hakkab HKMS § 9 lg 5 kehtima redaktsioonis:

"Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul

haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates" ja sama paragrahvi lõige 6 hakkab kehtima

redaktsioonis: "Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks võib

esitada tähtajatult". Ka sellest nähtub, et seadusandja on pidanud ebaotstarbekaks hetkel kehtivat

regulatsiooni, mille kohaselt haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebusel

(nõudel) tähtaeg puudub.

Eeltoodust tulenevalt on kohtud alusetult lõpetanud asja menetluse. S. Lepiku erikaebus kuulub

rahuldamisele. Halduskohtuniku ja ringkonnakohtu määrused tuleb tühistada ja saata asi

läbivaatamiseks esimese astme halduskohtule eelmenetluses.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg 1 p 5 ja 90 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Silvi Lepiku erikaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 12. juuni 2001. a määrus haldusasjas nr 3-245/2001 ja Tartu

Ringkonnakohtu 3. juuli 2001. a määrus haldusasjas nr 2-3-153/2001 ning saata asi

läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule eelmenetluses.

Tagastada kautsjon.

Määrus jõustub 16. oktoobril 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel