3-2-1-111-01 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. oktoobril 2001. a

R. R-i hagi Jõgeva linna vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle

ennistamiseks, töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks ning

tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest kahe päeva palga väljamõistmiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 3. septembril 2001. a Jõgeva linna kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. märtsi 2001. a otsuse tsiviilasjas nr 2-2-186/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

R. R töötas Jõgeva Gümnaasiumis ajaloo õpetajana. Koolidirektori 4. veebruari 1999. a käskkirjaga

avaldati R. R-ile noomitus ametiülesannetega mittetoimetuleku eest, kuna õpilased olid tundides

ditsiplineerimatud ega töötanud kaasa. Koolidirektori 4. juuni 1999. a käskkirjaga lõpetati R. R-iga

alates 7. juunist 1999. a tööleping TLS § 86 p 6 alusel töökohustuste rikkumise tõttu. Käskkirja

kohaselt ei tulnud R. R jätkuvalt toime ametiülesannetega: 25. ja 27. mail oli ajalootundides lärm ja

segadus, mis võimaldas ühel õpilasel teist õpilast mündiga visates lõhkuda klassi akna ja teisel

õpilasel panna klassipäevikusse hinne iseendale.

Hagiavalduses palus R. R tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle,

mõista kostjalt välja keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest ning kahe päeva palk lõpparve

ja tööraamatu kinnipidamise eest. 4. veebruari 1999. a käskkiri on üldsõnaline, selles puudub

asjaolude kirjeldus. 7. juuni 1999. a käskkirjaga karistati hagejat ulakate õpilaste tegude eest, aga

mitte hagejapoolsete töökohustuste rikkumise eest.

Jõgeva Maakohtu 3. jaanuari 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt ei tulnud hageja toime oma tööülesannetega, mis väljendus selles, et õpilased olid tema

õppetunnis distsiplineerimatud ega töötanud kaasa. Kohus möönis, et 4. veebruari 1999. a käskkiri ei

vasta kõigile töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud vorminõuetele. Samas leidis

tõendamist õppetunnis korrarikkumise fakt. Õpetaja kohustus tagada õppetundides kord tuleneb

õpetaja ametijuhendist, mis põhineb põhikooli- ja gümnaasiumiseadusel. Hageja ei suutnud seda

kohustust täita.

Hageja nõue seoses tööraamatu ja lõpparve kinnipidamisega, on põhjendamatu. Hageja ise ei tundnud

huvi tööraamatu kättesaamise vastu töölepingu lõpetamise päeval. Maksekorraldusega on tõendatud,

et lõpparve kanti hageja pangaarvele töölepingu lõpetamise päeval.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2001. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega oli jäetud

rahuldamata hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja töölt sunnitud puudumise

aja eest 10 kuu palga väljamõistmiseks. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistati

hagejaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, hageja ennistati tööle ja Jõgeva linnalt mõisteti

hageja kasuks välja töölt sunnitud puudumise aja eest 33 786 kr 45 s. Ringkonnakohus jättis

muutmata maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kahe päeva palga saamiseks

lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et hageja

on korduvalt rikkunud oma töökohustusi. 4. veebruari 1999. a käskkirjas ei olnud näidatud, milles

konkreetselt seisnes hageja süü ning millal hageja töökohustusi rikkus. Selline karistamine on

vaidlustatav. 4. juuni 1999. a käskkirjas on märgitud, et hageja ei tule jätkuvalt toime oma

ametiülesannetega, mida kinnitavad õpilaste distsipliinirikkumised, kuid käskkirjas ei ole märgitud,

kas ja kuidas sellised rikkumised olid põhjustatud hageja poolsest töökohustuste rikkumisest.

Iseenesest fakt, et õpilased rikuvad õppetunnis distsipliini, ei tähenda seda, et õpetaja on rikkunud

oma töökohustusi. Töökohustuste rikkumine ja hageja süü on tõendamata. TLS § 86 p 6 annab aluse

töölepingu lõpetamiseks vaid siis, kui töötajat on karistatud tööülesannete konkreetse süülise

rikkumise eest. Maakohus lähtus üksnes distsipliinirikkumisi toimepannud õpilaste ütlustest, mis on

ilmselgelt ebapiisav, tõendamaks asjaolusid hageja kahjuks.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Jõgeva linn palus tühistada apellatsioonikohtu otsuse protsessiõiguse normide rikkumise ning

materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu.

Õpetaja on rikkunud oma töökohustusi või ei ole kohustusi tulemuslikult täitnud, kui õpilased

rikuvad õppedistsipliini. Hageja jättis korduvalt õppedistsipliini tagamata ja tal oli selle eest

töölepingu lõpetamise ajal kehtiv distsiplinaarkaristus.

Õppetunnist võtavad osa õpetaja ja õpilased ning distsipliinirikkumiste asjaolusid ei ole võimalik

hinnata teisiti kui asjaosaliste seletuste alusel.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja pidas apellatsioonikohtu otsust õigeks. Töökohustuste rikkumine on tõendamata.

Ringkonnakohus kohaldas õigesti TsMS § 95 lg 1, leides, et õppedistsipliini rikkunud õpilaste ütlused

ei ole piisavaks tõendiks, millega tõendada hageja süüd töökohustuste rikkumisel. Hageja täitis

korrektselt ametijuhendis ja töölepingus ettenähtud kohustusi ning kostja pole tõendanud vastupidist.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.

TLS § 103 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolsel

töökohustuste rikkumisel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole

kustunud. Seega ei luba seadus töölepingut lõpetada igasuguse töökohustuste rikkumise eest, vaid

üksnes süülise, tööandja tööd takistava ja segava töökohustuste rikkumise eest ja tingimusel, kui

töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud.

TDS § 11 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab

distsiplinaarkaristuse, süüteo toimepanemise aja ja süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude

asjaolude kirjelduse. Apellatsioonikohus tuvastas, et 4. veebruari 1999.a käskkiri on välja antud

distsiplinaarkaristuse määramise korda rikkudes, kuna käskkirjas ei ole märgitud, milles konkreetselt

seisnes töötaja süü ja millal ta töökohustusi rikkus. Käskkiri, mis on välja antud distsiplinaarkaristuse

määramise korda rikkudes, on ebaseaduslik ega ole seetõttu arvestatav TLS § 103 lg 1 järgi

töölepingu lõpetamise tingimuse täitmisena.

ITVS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille

esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu

lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kuna

4. veebruaril 1999. a määratud distsiplinaarkaristus oli määratud selleks ettenähtud korda rikkudes,

siis ei olnud see käskkiri arvestatav töölepingu lõpetamise aluseks oleva distsiplinaarkaristusena.

Kassatsioonkaebuse väide, et õpilaste distsiplineerimatus õppetunnis on fakt, mis tõendab

õpetajapoolset töökohustuste rikkumist, on ekslik. Õpetaja distsiplinaarvastutus TLS § 86 p 6 järgi

võis järgneda üksnes tema süülisele tegevusele või tegevusetusele, millel pidi olema põhjuslik seos

saabunud tagajärjega - õpilaste distsiplineerimatusega õppetunnis. Apellatsioonikohus tuvastas, et

töölepingu lõpetamise 6. juuni 1999. a käskkirjas peeti õpilaste distsiplineerimatuse põhjuseks

õpetaja jätkuvat mittetoimetulekut ametiülesannetega. Ametiülesannetega mittetoimetulek ei ole

töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 p 6 järgi.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

otsustas:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. märtsi 2001. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

A. Kull, J. Luik, T. Vernik