3-1-1-85-01 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 03. oktoobril 2001.a

3-1-1-85-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 04. septembril 2001.a

toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

V.T. haldusõiguserikkumise asja HÕS § 1581 järgi

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V.T. ja Kaitsepolitsei Võru jaoskonna assistent Martin Post.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitsepolitsei Võru jaoskonna assistent Andres Ratassepp koostas 05. veebruaril 2001. a haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et

V.T., töötades alates 24. jaanuarist 2000. a Keskkonnainspektsiooni X osakonna keskkonnainspektorina, s.o ametiisikuna HÕS § 11 lg 1 ja

Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 1 mõistes, oli samaaegselt OÜ P juhatuse liige ja rikkus seega KVS § 19 lg 2 p 2 sätestatud

tegevuspiirangut. Sellega pani V.T. toime HÕS § 1581 järgi kvalifitseeritava haldusõiguserikkumise.

2. Võru Maakohtu 06. märtsi 2001. a otsusega tunnistati V.T. HÕS § 1581 järgi süüdi ja määrati karistuseks rahatrahv 50 päevapalgamäära

ulatuses, s.o 2650 krooni.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt on Keskkonnainspektsiooni 24. jaanuari 2000. a käskkirjaga nr 181-k ja keskkonnainspektori teenistusjuhendi

koopiaga tõendatud, et V.T. on alates 24. jaanuarist 2000. a ametiisik KVS-i mõttes. Samuti luges kohus OÜ P kohta välja antud B-kaardi

ärakirjaga tõendatuks, et V.T. oli samaaegselt OÜ P juhatuse liige. Seega rikkus V.T. KVS § 19 lg 2 punkti 2 ja pani toime HÕS § 1581 järgi

kvalifitseeritava haldusõiguserikkumise. Kohus asus seisukohale, et Keskkonnainspektsiooni X osakonna juhataja eksis, arvates, et võib V.T-le

anda loa olla ametiisikuna ka eraõigusliku äriühingu juhtorgani liige. Kohtu arvates ei andnud ametiisikule äriühingu juhatusse kuulumiseks

õigust ka KVS § 19 lg 3.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse V.T., kes palus otsus tühistada ja asjas menetlus lõpetada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole ette nähtud vastutust tegevuspiirangu rikkumise eest olukorras, kus korruptiivset tegu või

korruptsiooniohtlikku suhet ei esine.

Apellant leidis, et HÕS § 1581 kohaldamine eeldab koosseisulisena teo tagajärjel olulisest kahjust väiksema kahju tekkimist.

Samuti oli apellandil olemas luba ettevõtjana tegutsemiseks. Seejuures on maakohtu seisukoht, et osaühingu juhatuse liikmena tegutsemiseks

ei ole ametiasutusel ega ametisse nimetanud isikul õigust nõusolekut anda, väär, kuna tegevus osaühingu juhatuse liikmena on vaadeldav

tegutsemisena ettevõtjana.

Apellant leidis, et haldusõiguserikkumise protokoll ei ole korrektselt vormistatud, kuna sellel puudub number; ebatäpselt on märgitud

apellandi ametinimetus ning õiguserikkumist tõendavate dokumentide nimetused. Lisaks ei ole karistuse mõistmisel käsitletud apellandi süü

olemasolu või selle puudumist.

4. Tartu Ringkonnakohus tühistas oma 30. aprilli 2001. a otsusega Võru Maakohtu 06. märtsi 2001. a otsuse ja lõpetas menetluse HÕS § 218

p 1 alusel haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu. Ühtlasi kuulus V.T-le hüvitamisele õigusabi eest makstud tasu, mis

ringkonnakohtu otsuses numbritega märgitult oli 2478 krooni, sõnadega aga 2748 krooni.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt valitakse vastavalt OÜ P põhikirja punktile 5.9.2 juhatuse liikmed kolmeks aastaks, mis on kooskõlas

ka Äriseadustiku (ÄS) § 184 lõikega 2. Seega on osaühingu liikmeks olemine seadusega piiratud maksimaalselt kolme aastaga sõltumata

sellest, kas isiku andmed eksisteerivad äriregistris, ning sellest, kas ta tähtaja lõppemisel on osanike poolt juhatusest kõrvaldatud või mitte.

Kuna V.T. oli juhatusse valitud 1996 ja hilisema tagasivalimise kohta tõendid puuduvad, oli 24. jaanuariks 2000. a, mil V.T. astus ametiisikuna

avalikku teenistusse, tema liikmelisus osaühingu juhatuses seaduse järgi lõppenud. Seega ei olnud V.T. nimetatud ajal osaühingu juhatuse liige

ja ei rikkunud KVS § 19 lg 2 p 2.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Kassatsioonkaebuse esitas haldusõiguserikkumise protokolli koostaja A. Ratassepp, kes palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse ja

saata asi ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks.

5.1 Kassaator leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme, rajades asjas menetluse lõpetamise otsuse asjaoludele,

mida ei olnud käsitletud esimese ega teise astme kohtus ega V.T. poolt esitatud apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtu istungil võib uutele

motiividele ja tõenditele viidata ainult juhul, kui esitatakse mõjuvad põhjused, miks neid ei esitatud esimese astme kohtus. Selliseid mõjuvaid

põhjusi ei ole esitatud.

Ringkonnakohus ei ole motiveerinud, miks ta ei arvestanud kohtuotsuse tegemisel tunnistajate J.M., E.V. ja U.R. seletusi ning V.T. enda varem

antud ütlusi, samuti seda, miks võttis ringkonnakohus otsuse tegemisel aluseks OÜ P põhikirja vana redaktsiooni, mitte aga selle

10. novembril 1998. a kinnitatud, kehtivat redaktsiooni.

5.2 Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et avalikku teenistusse astumise ajal 24. jaanuaril 2000. a ei olnud V.T. OÜ P juhatuse

liige, kuna tema liikmelisus osaühingu juhatuses oli seaduse järgi lõppenud. Vastavalt ÄS § 184 lg 1 valitakse ja kutsutakse juhatuse liikmed

tagasi osanike poolt, nõukogu olemasolul aga viimase poolt. Pärast ÄS § 184 lg 2 sätestatud kolmeaastase tähtaja lõppu võivad osanikud või

nõukogu otsustada, et äriühing jätkab samade juhatuse liikmetega. OÜ-l P nõukogu puudub, seega valivad juhatuse selle osanikud, kelleks on

V.T., U.R. ja J.M.. Kõik kolm kuulusid ka alates 06. juunist 1996. a osaühingu juhatusse, V.T. ja U.R. volitused juhatuse liikmetena lõppesid

äriregistri andmetel alles 14. märtsil 2001. a. Tartu Ringkonnakohus ei võtnud arvesse OÜ P põhikirja 10. novembril 1998. a kinnitatud ja

16. detsembrist 1998. a äriregistris kande tegemisega kehtima hakanud redaktsiooni, mille järgi on juhatus kolmeliikmeline ja juhatuse

liikmete volituse tähtaeg on kolm aastat. Seega tegutses OÜ P juhatus alates 16. detsembrist 1998. a. Kuna osanike ja juhatuse liikmete ring

kattusid, on juhatuse liikmete volituste pikenemine võimalik ka vaikiva kokkuleppe teel. ÄS §-de 170 lg 1 ja 173 lg 1 kohaselt võtavad

osanikud otsuseid vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata. ÄS § 178 lg 2 kohaselt ei saa isegi juhul, kui osanike otsuse

vastuvõtmisel on rikutud selleks ettenähtud korda, otsust vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud. V.T. oli ametiisikuna avalikus

teenistuses töötamise ajal äriühingu juhatuse liikmeks ka äriregistri andmetel, mis kehtivad vastavalt ÄS § 34 lg-le 2 kolmanda isiku suhtes

õigetena.

Samuti märkis kassaator, et Tartu Ringkonnakohtu otsuses lahknevad V.T-le õigusabi kulude hüvitamisel hüvitise numbrites ja sõnades antud

suurus.

6. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab V.T., et kassatsioonkaebus on põhjendamatu.

6.1 Äriseadustiku kohaselt valitakse juhatuse liige kolmeks aastaks, kui äriühingu põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Pärast kolme

aasta möödumist tuleb valida uus juhatus, seejuures toimub valimisprotseduur ühesuguselt sõltumata sellest, kas uue juhatuse liikmeteks on

isikud, kes kuulusid vanasse juhatusse või mitte. Seaduse mõttes on uue juhatusega tegemist ka juhul, kui selles jätkavad eelmisse juhatusse

kuulunud isikud. Kuna V.T. valiti juhatuse liikmeks 15.aprillil 1996. a, lõppesid tema volitused ÄS kohaselt 14. aprillil 1999. a. Osaühingu

põhikirja uue redaktsiooni vastuvõtmine ei tähenda seda, et juhatuse liikmete volituste kolmeaastane tähtaeg hakkaks uuesti kulgema. Ka ÄS

§ 203 lg 1 p 2, mille järgi kuulub osaühing kohtu korras sundlõpetamisele, kui selle juhatuse volituste tähtaeg on lõppenud rohkem kui kaks

aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud, näitab, et juhatuse liikme ametisoleku aeg on seadusega piiratud.

6.2. V.T. leiab, et ta ei ole korruptiivset tegu toime pannud ega sattunud korruptsiooniohtlikku suhtesse, seega puudub alus tema vastutusele

võtmiseks.

Lisaks eelnevatele korratakse vastuses kassatsioonkaebusele V.T. poolt esimese ja teise astme kohtus esitatud argumente.

7. Riigikohtu istungil toetas kaitsepolitsei esindaja kassatsioonkaebust. V.T. vaidles kaebusele vastu ja leidis, et Tartu Ringkonnakohtu otsus on

õige.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et HÕS § 3076 keelab küll apellatsioonkaebuse esitajal viidata kaebuses nendele motiividele või

tõenditele, mida ei ole esitatud maa- või linnakohtus, kuid nimetatud sättest ei tulene kohtutele keeldu põhistada otsuseid argumentidega, mida

pooled menetluse käigus ei ole käsitlenud.

Samuti ei saa oluliseks menetlusnormi rikkumiseks pidada hüvitamisele kuuluvate numbritega ja sõnadega kirjutatud õigusabikulude suuruse

erinevust ringkonnakohtu otsuses. Kuna antud haldusõiguserikkumise asjas on vahetusse läinud hüvitamisele kuuluva summa keskmised

numbrid, on tegemist trükiveaga.

Seevastu väide, et ringkonnakohus on rikkunud HÕS § 301 lg-t 4, jättes otsuses käsitlemata apellatsioonkaebuses esitatud argumendid, väärib

tähelepanu.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu Tartu Ringkonnakohtu seisukohaga, et V.T. ei olnud 24. jaanuaril 2000. a, mil ta asus

ametiisikuna avalikku teenistusse, OÜ P juhatuse liige.

ÄS § 184 lg 2 näeb ette, et osaühingu juhatus valitakse kolmeks aastaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. OÜ P põhikiri

nägi samuti ette, et juhatus valitakse kolmeks aastaks. Kuna juhatus valiti 15.aprillil 1996. a, oleksid tema volitused ÄS kohaselt pidanud

lõppema 14. aprillil 1999. a. Vastava tähtaja saabumisel uut juhatust ei valitud ja nähtuvalt J.M. ning U.R. seletustest ning V.T. teatisest

Keskkonnainspektsiooni X osakonna juhatajale jätkas endine juhatus tegevust ning seega V.T. kuulus endiselt OÜ P juhatusse. V.T. ja U.R.

kutsuti juhatusest tagasi alles 15. veebruaril 2001. a toimunud OÜ P osanike koosolekul.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ÄS § 184 lg 2 eesmärgiks on juhatuse legitiimsuse uuendamise nõue. Juhul, kui juhatuse liikmed on

ühtlasi ka osaühingu ainsad osanikud, ei kerki legitiimsuse säilitamise küsimust. Ka leiab kriminaalkolleegium, et äriühing ei saa pikemat aega

tegutseda ilma juhatuseta. Seadusandja eesmärgiks ÄS § 184 lg 2 puhul ei saanud olla olukorra tekitamine, kus äriühing osanike tegevusetuse

tõttu kaotab võimaluse tegutseda.

Äriseadustiku § 184 lg 1 kohaselt juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue

juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku

otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll.

Seega on ÄS § 184 lg-st 1 tulenevalt osaühingu juhatuse volituste tegelik lõppemine seotud alati osanike tegevusega, kes peavad juhatuse

tagasi kutsuma ning valima uue juhatuse. Juhatuse liikmed

U.R. ja V.T. kutsuti juhatusest tagasi OÜ P 15. veebruaril 2001. a toimunud osanike koosolekul, seega peale haldusõiguserikkumise protokolli

koostamist.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HÕS § 311 lg-st 2, § 324 lg 1 p-st 2 ja § 326 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2001. a otsus V.T. haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 1581 järgi.

2. Saata haldusõiguserikkumise asi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada, tagastada Kaitsepolitseiametile kassatsioonkautsjon.

Kohtumäärus jõustub 3. oktoobril 2001 ja ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep