3-3-4-3-01 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu leidis 17. juuni 1996. a määruses nr 3-2- vaidlus, mis tekib eluruumi ostu-müügilepingust. See seisukoht on kinnistunud kohtupraktikas
Legislator headnote
AI generated3-3-4-3-01 · Riigikohus: juuni 1996. a määruses nr 3-2- vaidlus, mis tekib eluruumi ostu-müügilepingust. See seisukoht on kinnistunud kohtupraktikas
Full text
3-3-4-3-01
ERIKOGU
MÄÄRUS
Tartus 1. oktoobril 2001
Pädeva kohtu määramine
Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu koosseisus Uno Lõhmus (eesistuja), Ants
Kull, Lea Laarmaa, Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann arutas 26. septembril 2001 kirjalikus
menetluses pädeva kohtu määramist Vladimir Parfjonovi avalduse läbivaatamiseks.
Vladimir Parfjonov esitas 19. jaanuaril 2001 Kohtla-Järve Linnakohtule hagiavalduse, milles
vaidlustas Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Askonas Matevosjani vahel 9. jaanuaril 2001. a sõlmitud
Kohtla-Järve linnas Pioneeri tn 15 asuva elamu ostu-müügilepingu ja palus tunnistada see leping
ebaseaduslikuks. V. Parfjonov leidis, et nimetatud leping rikub tema õigust erastada Pioneeri tn 15-18
asuvat eluruumi.
Kohtla-Järve Linnakohtu 2. veebruari 2001. a määrusega keelduti V. Parfjonovi avalduse
vastuvõtmisest ja tagastati see koos lisadega põhjusel, et avaldus ei kuulu TsMS § 149 lg 2 p 1
kohaselt läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Kohus leidis, et V. Parfjonov vaidlustas
Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt eluruumide erastamistoimingute tegemata jätmist. Seega on
tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuulub HKMS §-de 3 ja 7 järgi läbivaatamisele
halduskohtus.
V. Parfjonov esitas 14. veebruaril 2001 samasisulise kaebuse Jõhvi Halduskohtule.
Jõhvi Halduskohtu 20. veebruari 2001. a määrusega nr 3-80/2001 tagastati kaebus HKMS §-de 3 lg 2
ja 11 lg 4 järgi läbivaatamatult põhjusel, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
Kohtumääruse resolutsioonis märgiti, et vaidlustatud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks
võib kaebaja esitada Kohtla-Järve Linnakohtule hagiavalduse Kohtla-Järve linna vastu ja nõuda ka
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavate sätete järgi hagi tagamise abinõude kohaldamist.
Halduskohus leidis, et V. Parfjonov vaidlustab Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Askonas Matevosjani
vahel 9. jaanuaril 2001. a sõlmitud Kohtla-Järve linnas Pioneeri tn 15 asuva elamu ostu-
müügilepingut ja palub peatada mistahes tehingud selle hoonega. Seega on tegemist tsiviilõigusliku
vaidlusega.
Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu erikogu
leidis:
1. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu leidis 17. juuni 1996. a määruses nr 3-2-
1-34-96 (RT III 1996, 24, 330), et halduskohtu pädevusse kuulub vaidlus eluruumi erastamise üle
enne erastatava eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimist ning maa- või linnakohtu pädevusse kuulub
vaidlus, mis tekib eluruumi ostu-müügilepingust. See seisukoht on kinnistunud kohtupraktikas
eluruumide erastamisel tekkinud vaidluste lahendamisel.
2. V. Parfjonov vaidlustas Kohtla-Järve Linnakohtule esitatud hagiavalduses Kohtla-Järve
Linnavalitsuse ja Askonas Matevosjani vahel 9. jaanuaril 2001. a sõlmitud elamu ostu-müügilepingu
ja palus tunnistada see ebaseaduslikuks. Ta leidis, et nimetatud ostu-müügilepinguga on rikutud tema
subjektiivset õigust erastada Kohtla-Järve linnas Pioneeri tn 15-18 asuv eluruum.
Hagiavalduse vormi ja sisu nõuded on kehtestatud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 147.
Hagiavalduse sisunõuded TsMS § 147 lg 1 p 4 järgi kohustavad avalduses märkima hageja selgelt
väljendatud nõude. Kui hagiavaldus ei vasta TsMS § 147 lõike 1 punktides 1-4 ja 7 sätestatule, siis
peab kohus TsMS § 149 lg 4 kohaselt nõudma määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamist.
Kohtla-Järve Linnakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et V. Parfjonovi hagiavaldus ei vastanud
TsMS §-s 147 lg 1 punktides 4, 5, 6 ja 7 kehtestatud nõuetele ja jättis välja selgitamata hageja selgelt
väljendatud nõude. Täiesti motiveerimatult leitakse linnakohtu määruses, et V. Parfjonov on esitanud
kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt erastamistoimingute tegemata jätmise peale ja seetõttu on
tegemist avalik-õigusliku vaidlusega.
3. Eluruumi erastamise õigustatud subjekt on õigustatud nõudma erastamisobjektiks oleva eluruumi
võõrandamislepingu tühisuse tunnustamist (nt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 5. novembrist
1997. a tsiviilasjas nr 3-2-1-126-97 ja 27. aprillist 2000. a tsiviilasjas nr-3-2-1-64-00).
Erikogu möönab, et antud juhul võib tegemist olla tuvastushagiga tehingu tühisuse tunnustamiseks.
Tehing on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 60 lg 1 kohaselt õigustoiming, mis on suunatud
tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingu tühisuse
tunnustamise nõue kui tsiviilõigussuhtest tulenev vaidlus kuulub TsMS § 1 lg-te 1 ja 2 järgi
läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus.
Juhindudes HKMS §-st 11 lg 5 ja TsMS §-st 3731 lg 3 p 1 ja 2, Riigikohtu erikogu
määrab:
Tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu 2. veebruari 2001. a määrus, millega keelduti Vladimir
Parfjonovi avalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see koos lisadega.
Saata asi menetlemiseks Kohtla-Järve Linnakohtule.
Ants Kull, Lea Laarmaa, Uno Lõhmus, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann