3-3-1-39-01 · Riigikohus

3-3-1-39-01

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. septembril 2001

Ridala Vallavolikogu kassatsioonkaebuse läbivaatamine peremeheta ehitise hõivamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

6. septembril 2001 kirjalikus menetluses läbi Ridala Vallavolikogu kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. aprilli 2001. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/141/01.

Ridala Vallavolikogu 10. mai 2000. a. otsusega nr. 28 jäeti rahuldamata AS Vartech International

(pankrotis) pankrotihalduri vastuväited, tuvastati Ridala vallas Hobulaiul Vaino talu A-37 talumaadel

asuva ühekordse ehitise peremehetus ning tehti Ridala Vallavalitsusele ülesandeks võtta ehitis oma

valdusse ja registreerida valla omandiõigus ehitisele Läänemaa Hooneregistris.

AS Vartech International (pankrotis) esitas selle otsuse peale kaebuse Lääne Maakohtule. Kaebaja

väitel kuulub otsuses nimetatud vara talle ja vallavolikogu on alusetult tuvastanud ehitise

peremehetuse. Kaebaja palus tunnistada otsus täielikult seadusevastaseks.

Lääne Maakohtu halduskohtuniku 28. detsembri 2000. a. otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Maakohus leidis, et sisuliselt on kaebaja ja vallavolikogu vaheline vaidlus tsiviilõiguslik, kuid

halduskohus saab hinnata kaevatud haldusakti hõivamise korrast kinnipidamise seisukohast. Kohus

leidis, et hõivamise korrast on kinni peetud ja jättis vaidlustatud otsuse seadusevastaseks

tunnistamata.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. aprilli 2001. a. otsusega rahuldati osaliselt AS

Vartech International (pankrotis) apellatsioonkaebus, tühistati maakohtu otsus HKMS § 46 lg. 1 p. 3

ja § 45 lg. 2 p. 2 alusel menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning saadeti asi uueks

läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Ringkonnakohtu arvates lahendas kohus volikogu otsuse

seadusevastaseks tunnistamise taotluse näol taotlust, mida ei ole võimalik halduskohtule esitada.

HKMS kehtiva redaktsiooni kohaselt võib kaebaja halduskohtult taotleda haldusakti tühistamist või

haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebuse esitaja palus asja arutamisel ringkonnakohtus

vaidlustatud otsuse tühistada. Vastavalt HKMS § 34 lg-le 3 ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid,

mida esimese astme kohtus ei esitatud. Seega ei ole kohtumenetluse normi olulist rikkumist antud

juhul võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtul tuleb asja

uuel arutamisel võtta seisukoht, kas vaidlustatud haldusakt on kooskõlas AÕS § 96 lg-ga 3 ja

Peremehetu ehitise hõivamise korra sätetega.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Ridala Vallavolikogu. Selles palutakse

ringkonnakohtu otsus tühistada ja leitakse, et ringkonnakohtu seisukoht esimese astme kohtu poolt

menetlusnormide rikkumise kohta on ebaõige. Taotledes otsuse seadusevastaseks tunnistamist on

kaebaja sisuliselt taotlenud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemist vastavalt HKMS § 6 lg. 3 p-le 1.

AS Vartech International (pankrotis) ei pea kassatsioonkaebust õigeks. Maakohtule esitatud kaebuse

eesmärk oli tegelikult volikogu otsuse tühistamine. Haldusakti seadusevastaseks tunnistamist taotleti

kaebuses ekslikult HKMS varasema redaktsiooni § 20 lg. 1 p-st 1 lähtudes. See kujutas endast aga

kõrvaldatavat puudust. Kuna maakohus puuduse kõrvaldamiseks võimalust ei andnud, rikkus ta

oluliselt kohtumenetluse norme ning ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. Riigikohus peab enne kassatsioonkaebuse väidete juurde asumist vajalikuks kontrollida, kas

käesolevas asjas on tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva avalik-õigusliku vaidlusega või

üldkohtu pädevusse kuuluva tsiviilõigusliku vaidlusega. Vastavalt HKMS § 3 lg. 1 p-le 1 koostoimes

lg-ga 2 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe

ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilõigussuhtest tulenev vaidlus kuulub TsMS § 1 lg-te 1 ja 2

kohaselt lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus.

AÕS § 96 lg. 1 sätestab: "Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma

valdusse tahtega saada selle omanikuks.". Sama paragrahvi 3. lõige sätestab: "Asi on peremehetu, kui

see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise

tahtega.". AÕSRS § 13 lg. 2 teine lause sätestab: "Ehitise kui vallasasja hõivamise õigus ja kohustus

on kohalikul omavalitsusel ja riigil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.".

2. Asja hõivamine ehk okupeerimine on üks asja üle omandi tekkimise viise. Hõivamine on

asjaõiguslik, laiemalt tsiviilõiguslik toiming, mis muudab tsiviilõiguslikke suhteid. Peremehetute

ehitiste hõivamiseks kehtib aga tulenevalt AÕSRS § 13 lg-st 2 lisaks tsiviilõiguslikule õigustusele ka

riigi ja kohalike omavalitsuste kohustus ehitis hõivata. See kohustus kujutab endast avalikku

ülesannet. Seejuures on tegemist riigile ja kohalikule omavalitsusele reserveeritud eriõigusega. Kuigi

lõpptulemusena muutuvad ehitise hõivamisel kohaliku omavalitsuse tsiviilõigused ja kohustused, on

ehitise hõivamise protsessis samaaegselt määravad ka avaliku õiguse põhimõtted ja sätted.

Kuna kohaliku omavalitsuse üksusel lasub PS §-st 14 tulenevalt põhiõiguste ja vabaduste kaitse

kohustus ning omand kujutab endast ka põhiseaduslikult (PS § 32 lg. 1), s.o. avaliku õigusega

kaitstud hüve, peab omavalitsusüksus ehitise hõivamisel lähtuma uurimisprintsiibist ja näitama üles

hoolikust, et ta ei loeks ehitist kontrollimatult peremehetuks ja ei kahjustataks nõnda ehitise

võimaliku omaniku huve. Peremehetute ehitiste hõivamise protseduuri on täpsustatud Vabariigi

Valitsuse 8. augusti 1996. a. määrusega nr. 211 kinnitatud Peremehetu ehitise hõivamise korraga

(edaspidi Kord). Ehitise võimaliku omaniku huvide kaitseks näeb Kord ette hõivamise kavatsusest

teatamise kohustuse, vastuväidete esitamise võimaluse ja küsimusele hinnangu andmise

omavalitsusüksuse esinduskogu poolt. Ilma volikogu otsustuseta ei ole lubatud ehitise hõivamine.

Nendel hõivamismenetluse toimingutel ja otsustel on avalik-õiguslik iseloom, sest nad tulenevad

avalik-õigusliku juriidilise isiku erilistest kohustustest.

3. Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 on haldusaktiks haldusülesandeid täitva isiku (haldusorgani) poolt

avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud õigusakt. Samas on vastavalt HKMS § 4

lg-le 2 ning § 6 lg-tele 2 ja 3 halduskohtus vaidlustatavad ka toimingud.

Vaidlustatud otsuse punktiga 1 on volikogu jätnud rahuldamata kaebuse esitaja vastuväited. Punktiga

2 on volikogu tunnistanud ehitise peremehetuks. Otsuse punktiga 3 on vallavolikogu teinud

vallavalitsusele ülesandeks ehitis hõivata, s.t. võtta see valla valdusse ja sooritada toimingud

hooneregistris.

Tulenevalt AÕS § 96 lg-st 3 saab ehitis olla peremehetu vaid viimase omaniku faktilisest tegevusest

ja tahteavaldustest tulenevalt, mitte aga omavalitsusüksuse otsuse tõttu. Seega, otsustades vastavalt

Korra p-le 10, kas asi on peremehetu või mitte, on võimalik tuvastada üksnes ehitise tegelik

peremehetus. Delegatsiooninormi alusel, millega Vabariigi Valitsust volitati kehtestama peremehetu

ehitise hõivamise korda, ei saa Vabariigi Valitsus kehtestada erandeid AÕS § 96 lg-s 3 sätestatud

peremehetuse tekkimise alustest. Kui ehitis tegelikult ei ole peremehetu, siis ei muutu ta

peremehetuks ka volikogu otsusest tulenevalt. Seega, kui isik jätab vaidlustamata volikogu otsuse,

millega tuvastatakse talle kuuluva ehitise peremehetus, ei jää ta ilma võimalusest kaitsta oma omandit

tsiviilõiguslike kaitsevahenditega.

Sellele vaatamata vastab vaidlustatud otsus haldusakti tunnustele HKMS § 4 lg. 1 mõttes. Ehitise

peremehetuks tunnistamise näol on tegemist otsustusega, millega pädev organ lahendab küsimuse,

kas ehitist asutakse hõivama või mitte. Efektiivse õiguskaitse nõudega (PS § 14) poleks kooskõlas

lahendus, kus puudutatud isik peab ootama ära vara tegeliku hõivamise, kuigi õiguslik otsustus

hõivamise kohta on juba tehtud.

Neil põhjustel leiab halduskolleegium, et peremehetu ehitise kui vallasasja hõivamise protseduur

kujutab endast avalik-õiguslikult reguleeritud menetlust ja vaidlus sellises menetluses tehtud otsuste

õiguspärasuse üle on avalik-õiguslik vaidlus.

4. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt tühistanud esimese astme halduskohtu otsuse

põhjusel, et esimese astme kohus on menetlenud Halduskohtumenetluse seadustikus mitte ette nähtud

taotlust. HKMS § 6 lg. 2. p. 1 kohaselt võib kaebuses halduskohtult taotleda haldusakti tühistamist.

HKMS § 6 lg. 3 p. 1 kohaselt võib halduskohtult taotleda haldusakti või toimingu õigusvastaseks

tunnistamist. Kaebuse esitaja on maakohtult taotlenud vallavolikogu otsuse seadusevastaseks

tunnistamist.

Maakohus on lugenud kaebuses toodud taotluse nõuetekohaseks. Selle peale pole apellatsioonkaebust

esitatud. Maakohus ei täpsustanud oma otsuses, millist taotlust ta vastavalt HKMS §-le 6 on

lahendanud. Maakohtu otsuse motiividest ilmeb, et kohtuliku uurimise objektiks oli vaid volikogu

otsuse vastuvõtmise, eelkõige volikogus tõendite hindamise menetluse õiguspärasus. See on oluline

küsimus nii tühistamiskaebuse kui ka tuvastamiskaebuse lahendamisel.

Ringkonnakohus on kaebuses toodud taotluse liigi küsimuses seisukohal, et maakohus menetles

lubamatut taotlust ja kaebuse edasiseks menetlemiseks oleks kaebajale tulnud anda võimalus kaebust

muuta. Sellel motiivil saatis ringkonnakohus asja esimese astme halduskohtule uueks arutamiseks.

Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt HKMS § 19 lg-st 7

peab halduskohus kaebuse sõnastusest ja kontekstist lähtudes ise kindlaks tegema kaebaja tegeliku

taotluse. Riigikohtu halduskolleegium leidis 26. mai 2000. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-21-00, et

"kaebuse esitaja ei pea oma taotluses kasutama HKMS § 6 termineid ja sõnastust". Ebaselgelt

esitatud taotluse tegeliku sisu väljaselgitamine kohtu poolt ei kujuta endast kaebuse muutmist. Kui

esimese astme kohtu otsusest ei nähtu, millist liiki kaebust on läbi vaadatud, siis oli ka

ringkonnakohtul õigus tuvastada, millise taotlus vastavalt HKMS §-le 6 esitati kaebuses esimese

astme halduskohtule. Kaebaja algse taotluse muutmiseks ei tohi ringkonnakohus kaebajale enam

võimalust anda. See on vastuolus HKMS § 34 lg-ga 2.

Kuna ringkonnakohus oleks ise saanud kindlaks teha, mis liiki kaebusega on tegemist, polnud HKMS

§ 46 lg. 1 p. 3 ja § 45 lg. 2 p. 2 kohaldamiseks alust. Seetõttu peab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse uuesti läbi vaatama ja selgitama välja, mida on kaebuses tegelikult taotletud.

Kuna ringkonnakohus ei ole veel AS Vartech International (pankrotis) poolt esitatud

apellatsioonkaebust sisuliselt läbi vaadanud, ei saa Riigikohus rahuldada kassaatori taotlust jätta

jõusse maakohtu otsus.

5. Halduskohtus vaidlustatav haldusakt peab rikkuma kaebaja õigusi (HKMS § 7 lg. 1). Kui tegemist

on tuvastamiskaebusega, siis ei piisa kaebuse rahuldamiseks üksnes õiguste rikkumisest, vaid

esinema peab ka põhjendatud huvi õigusvastaseks tunnistamise suhtes. Õigusvastaseks tunnistamine

peab võimaldama kaitsta kaebaja õigusi. Ilma selleta ei ole halduskohtul alust hinnata haldusakti

seaduslikkust ei sisulisest, vormilisest ega menetluslikust küljest. Antud asjas leiab kaebaja, et

hõivamine rikub tema õigusi, sest ta on hõivatava asja omanik. Kohus peab enne hõivamise

õiguspärasuse hindamist tegema kindlaks, kas see väide on tõene. Kui kaebaja on hõivatava ehitise

omanik, siis on otsus ka sisuliselt õigusvastane, sest asi, millel on omanik, ei saa olla peremehetu.

Kui haldusakti õiguspärasuse hindamiseks on vajalik asja omaniku tuvastamine, on halduskohus

pädev seda tegema. See ei ole tsiviilõigusliku vaidluse lahendamine TsMS § 1 lg. 1 mõttes, sest see

vaidlus ei ole tekkinud tsiviilõigussuhtest.

Juhindudes HKMS § 72 lg. 1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Ridala Vallavolikogu kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. aprilli 2001. a. otsus haldusasjas nr.

II-3/141/00 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada Ridala Vallavolikogule kautsjon.

Otsus jõustub 27. septembril 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann