3-1-1-76-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. juunil 2001. a

3-1-1-76-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Jüri Rätsep ja Lea Laarmaa vaatas 5. juunil 2001. a toimunud

avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

D. B. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Ida-Viru Maakohtu 20. detsembri 2000. a otsusega tunnistati D. B. süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati

vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 45 alusel loeti tema karistustähtaja hulka vahi all viibitud aeg 29. novembrist kuni 1. detsembrini

1999. a, so 3 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 27 päeva vabadusekaotust ja selle kandmise aja

alguseks loeti kohtuotsuse tegemise päev - 20. detsember 2000. a.

Sama otsusega tunnistati N. D. süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks.

Mõlema kohtualuse suhtes kohaldati tõkendit vahi all pidamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

2. Ida-Viru Maakohtu 20. detsembri 2000. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualune N. D., kes palus süüdistusest välja jätta KrK

§ 139 lg 2 punkt 3 ning kergendada karistust. Kohtuotsust D. B. osas apellatsioonikorras ei vaidlustatud.

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2001. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 20. detsembri 2000. a otsus D. B. ja

N. D. karistuste mõistmise osas ning N. D. karistuse kandmise aja alguse puudumise tõttu.

D. B. mõisteti KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi karistuseks kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 45 alusel loeti tema

karistustähtaja hulka vahi all viibitud aeg 29. novembrist kuni 1. detsembrini 1999. a, so 3 päeva ning 20. detsembrist 2000. a kuni

28. veebruarini 2001. a, so 2 kuud ja 9 päeva - kokku 2 kuud ja 12 päeva. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäi D. B. karistust kanda 3 kuud

ja 18 päeva ja selle kandmise alguseks loeti 1. märts 2001. a.

N. D. mõisteti KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti

20. detsember 2000. a. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. N. D. apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt.

Ringkonnakohus nõustus nii N. D. kui ka D. B. kuriteole antud õigusliku hinnanguga. Samas leidis kohus, et kohtualustele mõistetud

karistus, üks aasta vabadusekaotust, ei vasta toimepandud kuriteo raskusele ja süüdimõistetud isikutele ning sellest tulenevalt vähendas

karistust poole võrra.

Menetlus Riigikohtus

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2001. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Alar Kirs. Kassaator

palub otsuse tühistada D. B. uue karistuse mõistmise osas. Arvestades tema apellatsioonkaebuse puudumist, tuleks lugeda D. B. karistuseks

Ida-Viru Maakohtu 20. detsembri 2000. a otsusega mõistetud karistus üks aasta vabadusekaotust. Kohtuotsus tuleb tühistada ka D. B. suhtes

KrK § 45 sätete kohaldamises ning saata kriminaalasi selles osas samale kohtule uueks arutamiseks.

4.1 Ringkonnakohtul ei olnud õigust kriminaalasja D. B. osas läbi vaadata ja tema karistust kergendada. Vastavalt AKKS §-le 20 kontrollib

ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust esitatud kaebuse või protesti piires selles

seadustikus sätestatud eranditega. Kuna D. B. osas ei ole apellatsioonkaebust või -protesti esitatud, saanuks ringkonnakohus tema osas asja

läbi vaadata üksnes eelnimetatud erandite tuvastamise korral. Ringkonnakohtu otsuse põhjal võib üksnes oletada, et otsus tehti AKKS § 32

lg 2 alusel, mis sätestab, et kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tuvastamisel peab kohus sama paragrahvi 1. lõike sätteid kohaldama ka

teiste samas kuriteos süüdimõistetud isikute suhtes, olenemata nende osas kaebuse või protesti esitamisest. Kriminaalseaduse ebaõige

kohaldamise tunnused on sätestatud AKKS § 39 lg 2 - kohaldamisele kuulunud seaduse mittekohaldamine, seaduse ebaõige tõlgendamine

ja kohaldamisele mittekuulunud seaduse kohaldamine. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine N. D. või

D. B. suhtes. Nõude, mille kohaselt peab mõistetud karistus vastama toimepandud kuriteo raskusele ja süüdlase isikule, rikkumist ei saa

käsitada kriminaalseaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 2 mõttes. AKKS § 39 lg 1 kohaselt on kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine

ka kasseerimise aluseks, kuid väljakujunenud kohtupraktika järgi ei vaadata kassatsiooni korras läbi kõiki karistuse raskust puudutavaid

kaebusi, vaid üksnes neid, milles vaidlustatakse KrK §-de 39 ja 47 kohaldamist.

4.2 Ringkonnakohus on eksinud D. B. kantud karistusaja kindlakstegemisel. Ida-Viru Politseiprefektuuri 6. märtsi 2001. a teatisest nähtub,

et D. B. võeti 11. augustil 2000. a vahi alla kriminaalasjas nr 00244002885 (tl 322-323). Ta põgenes 10. jaanuaril 2001. a Jõhvi

Politseijaoskonnast. 15. veebruaril 2001. a peeti ta uuesti kinni. Seetõttu tuleb D. B. kantud karistusest välja arvata ajavahemik

10. jaanuarist kuni 15. veebruarini 2001. a.

5. Riigikohtu istungil toetas riigiprokurör esitatud kassatsioonprotesti ja taotles selle rahuldamist. Kaitsja arvates kuulub protest

rahuldamisele üksnes D. B. poolt kantud karistusaja kindlaksmääramise osas.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium rahuldab esitatud kassatsioonprotesti osaliselt ja tühistab Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

otsuse D. B. kandmisele kuuluva karistusaja osas.

6.1 Kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori väitega, et ringkonnakohus on ületanud volitusi vähendades D. B. mõistetud karistust.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust esitatud kaebuse piires AKKS-s

sätestatud eranditega. Üheks erandiks on AKKS § 32 lg-s 2 sätestatu - ringkonnakohus võib kaebuse piiridest väljuda siis, kui ta tuvastab

kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise. Neil juhtudel teeb ringkonnakohus otsuse ka teiste samas kuriteos süüdimõistetud isikute suhtes,

olenemata sellest, kas nende suhtes on kaebus esitatud või mitte.

Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alusteks on 1) kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus; 2) kohtuotsuses sisalduvate

kohtu järelduste mittevastavus faktilistele asjaoludele; 3) kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine; 4) kriminaalseaduse ebaõige

kohaldamine; 5) kohtu poolt mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele (AKKS § 31).

6.2 Kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõue on sätestatud KrMK §-s 19. Kriminaalmenetluse koodeksi § 50

näeb ette kohtulike tõendite hindamise kohustuse, mis sisaldab nõude, et kohtu järeldused peavad vastama tuvastatud faktilistele

asjaoludele. Tõendite hindamine on järelduste tegemine sellest, kas tõendi sisuks olevast faktist saab teha arutatava kuriteo kohta tõele

vastavaid järeldusi. Tegemist on kriminaalmenetluse seaduse sätetega, millede eiramine on kohtuotsuse tühistamise aluseks. Samaaegselt on

need alused ka kriminaalmenetluse seaduse olulised rikkumised.

Karistuse mõistmine toimub kriminaalseaduse alusel. Kriminaalkoodeksi §-s 36 sisalduvad karistuse mõistmise üldsätted. Kohus peab

karistuse mõistmisel arvestama toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Kui mõistetud karistus ei vasta oma kerguse või raskuse tõttu kuriteo raskusele või laadile, süüdimõistetu isikule, kergendavatele või

raskendavatele asjaoludele, on tegemist KrK § 36 ebaõige kohaldamisega. Sel juhul on tegemist kohaldamisele kuuluva kriminaalseaduse

mittekohaldamisega ja apellatsioonikohus on otsuse tegemisel õigustatud juhinduma AKKS § 32 lg-st 2.

6.3 Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, arutades D. B. ja N. D. süüdistusasja KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi, tuvastas

kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise karistuse mõistmisel. Mõistetud karistus ei vasta oma raskuse tõttu kuriteo raskusele. Kuriteo raskus

on esimene ja seejuures iseseisev tegur, millest sõltub karistuse mõistmine. Ringkonnakohus on karistuse kergendamisel lähtunud kahest

aspektist. Esiteks, et salajane vargus jäi katse staadiumisse ja teiseks vastutust raskendavate asjaolude puudumisega. Rahuldades osaliselt

N. D. apellatsioonkaebuse ja põhistatult vähendanud temale esimese astme kohtu poolt mõistetud karistust, oli ringkonnakohus õigustatud

andma hinnangu ka samas kuriteos süüdimõistetud D. B. karistusele. Lähtudes kuriteo vähesest raskusest ja vastutust raskendavate

asjaolude puudumisest, vähendati ka D. B. mõistetud karistust. Viru Ringkonnakohtu põhistus karistuse vähendamise osas küll väga

üldsõnaline, kuid Riigikohus ei loe seda kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 37 lg 2 p 7 mõttes - kohtuotsuses

motiivide puudumiseks.

7. Riigikohus nõustub kassatsioonprotestis väidetuga, et ringkonnakohus on ekslikult lugenud D. B. karistusaja hulka

ajavahemiku 20. detsembrist 2000. a kuni 28. veebruarini 2001. a. D. B. põgenes Jõhvi Politseijaoskonnast 10. jaanuaril 2001. a ja hoidus

vabadusekaotuse kandmisest kõrvale kuni tema kinnipidamiseni 15. veebruaril 2001. a. Seega on ringkonnakohus alusetult kohaldanud selle

ajavahemiku suhtes KrK § 45 sätteid. Seetõttu tühistab Riigikohus osaliselt ringkonnakohtu otsuse ja tagastab kriminaalasja uueks

läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule.

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2001. a otsus D. B. ja N. D. süüdistusasjas KrK § 15 lg 2 ja § 139

lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi D. B. eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka arvestamise osas ja saata selles osas kriminaalasi uueks

läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Kassatsioonprotest rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista D. B. 743.40 kr kaitsjatasu riigieelarve tuludesse.

Otsus jõustub 20. juunil 2001. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja Lea Kivi

Liikmed Lea Laarmaa, Jüri Rätsep