3-2-1-80-01 · Riigikohus

3-2-1-80-01

M Ä Ä R U S

Tartus 20. juunil 2001. a

Olga Akulenko hagi Andrei Kuznetsovi vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks

ja lapsele elatisraha saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas

läbi avalikul kohtuistungil 11. juunil 2001. a O. Akulenko kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/130/2001. Istungist

võtsid osa hageja O. Akulenko ja tema esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa ning kostja

A. Kuznetsov. Istungil osales tõlk L. Lomp.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

O. Akulenko ja A. Kuznetsov elasid Eestis koos alates 1994. aastast. Sellest kooselust sündis

4. märtsil 1995. aastal poeg Dmitri Kuznetsov. Poolte abielu registreeriti 12. detsembril 1997. aastal.

O. Akulenko viibis Eestis viisa alusel. Kuna talle keelduti Eestis elamisluba andmast, siis lahkus ta

Eestist 1998. aasta aprillis Sankt-Peterburgi. Poolte abielulised ja majanduslikud suhted katkesid.

Poeg Dmitri jäi Eestisse isa A. Kuznetsovi juurde.

Hagiavalduses palus O. Akulenko abielu lahutada, jätta poeg tema kasvatada ning A. Kuznetsovilt

välja mõista igakuine elatisraha 1000 krooni lapse ülalpidamiseks kuna poeg elab alates 1999. a

aprillist koos temaga Sankt-Peterburis.

Tallinna Linnakohtu 29. augusti 2000. a otsusega hagi rahuldati.

Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte seletustega tõendatud, et pooltevahelised abielulised suhted

lõppesid 1998. aasta aprillis, pooled elavad erinevates riikides ja kumbki ei soovi abielu jätkata.

Tuginedes tunnistajate ütlustele ja kummagi riigi eestkosteasutuse arvamusele, leidis kohus et 5-

aastane poeg Dmitri on otstarbekas, tema vanust arvestades, jätta ema kasvatada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2001. a otsusega jäeti muutmata linnakohtu otsus osas, millega

lahutati poolte abielu. Linnakohtu otsus tühistati osas, millega poeg jäeti ema kasvatada ja mõisteti

välja isalt elatisraha poja ülalpidamiseks. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega jäeti

poeg isa kasvatada.

Kui vanemad elavad lahus, lepivad nad perekonnaseaduse (PkS) § 51 kohaselt kokku, kumma

vanema juures laps elab. Lapse ema lahkus Eestist 1998. aasta aprillis ja pooled leppisid kokku, mil

viisil lapsest lahus elav ema lapsega suhtleb ja tema kasvatamisest osa võtab. Lapse isa pidi

võimaldama lapsel emaga kohtuda ning tasuma sellega seotud kulud. Nii toimisid pooled kuni

1999. a septembrini, mil ema enam poega Sankt-Peterburist isa juurde Tallinnasse tagasi ei toonud.

Otsuse põhjenduste kohaselt rikkus ema lapse kasvatamise kokkulepet. Ema ei ole alates 1999. a

septembrist võimaldanud lapsel isaga kohtuda ning on varjanud lapse elukohta. Ajal, mil laps elas isa

juures, oli lapsele tagatud nii ema kui isa hellus ja hoolitsus, kuna isa võimaldas lapsel emaga vabalt

suhelda. Poja jätmisel isa kasvatada on lapse huvid paremini tagatud. Ema ei ole esile toonud ühtegi

asjaolu, mis tingiks lapse kasvatamise kokkuleppe muutmise.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada osas, millega laps anti isa kasvatada.

Kui vanemad ei saavuta kokkulepet lapse elukoha suhtes, lahendab vaidluse PkS § 51 kohaselt

vanema nõudel kohus. Vaatamata kokkuleppele on pooltel tekkinud vaidlus lapse elukoha

määramisel. Laps on veel väike ja vajab rohkem ema hoolitsust. Lapse elamistingimused Sankt-

Peterburis on head.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja pidas kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Otsuse tegemisel lähtus apellatsioonikohus lapse

huvidest.

IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi istungil esitas A. Kuznetsov taotluse lapse kasvatamise kokkuleppe

sõlmimiseks. O. Akulenko nõustus kokkuleppe sõlmisega ja pooled esitasid kolleegiumile

kinnitamiseks kirjaliku kokkuleppe.

Kolleegium selgitas pooltele TsMS § 352 lg 2 järgi, et kokkuleppe kinnitamise korral tühistab

Riigikohus eelnevad kohtulahendid lapse elukoha määramise osas ja lõpetab määrusega asjas

menetluse. Kassatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

Kolleegium leidis, et poolte kokkulepe lapse elukoha, tema kasvatamise ja temaga suhtlemise

määramiseks on seaduslik ja kooskõlas PkS §-des 49-52 sätestatuga ning tuleb kinnitada.

Juhindudes TsMS § 351 lg-st 3 ning § 352 lg-test 1 ja 2 kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 2001. a otsus osas, millega

poeg Dmitri elukohaks määrati isa Andrei Kuznetsovi elukoht Tallinnas. Menetlus selles osas

lõpetada.

Kassatsioonkaebus jätta läbi vaatamata.

Kinnitada Olga Akulenko ja Andrei Kuznetsovi kokkulepe poeg Dmitri (sünd. 04.03.1995)

elukoha ning tema kasvatamise ja temaga suhtlemise korra kohta.

Olga Akulenko (sünd. 27.12.1971, eluk. Zaharjevskaja 3-32 Sankt-Peterburg) ja Andrei

Kuznetsov (isikukood 36511040328, eluk. Männiku tee 97-4, Tallinn), sõlmisid alljärgneva

kokkuleppe poja hooldusõiguse kohta:

1. Arvestades asjaolu, et poeg Dmitri on juba 1999. aasta aprillist elanud koos emaga Sankt-

Peterburis ning tema elukoha uus muutus tekitaks temale asjatuid psüühilisi traumasid, jääb

tema elukohaks edaspidi poolte kokkuleppel ema elukoht Sankt-Peterburis;

2. pojaga suhtlemise õiguste teostamiseks isa A. Kuznetsovi poolt lepivad pooled kokku, et tal

on õigus võtta poeg enda juurde iga kooliaasta talvevaheajal ja suvevaheaja esimeses pooles

vastavalt lapse soovidele alates 1. septembrist 2001. a;

3. A. Kuznetsov omab õiguse vabalt suhelda pojaga Sankt-Peterburis, eelnevalt informeerides

oma saabumisest O. Akulenkot;

4. O. Akulenko omab õiguse vabalt suhelda pojaga tema Tallinnas viibimise ajal, eelnevalt

informeerides oma saabumisest A. Kuznetsovi;

5. O. Akulenko kohustub eelnevalt informeerima A. Kuznetsovi poja elu- või õppimiskoha

muutustest;

6. pooled kinnitavad allkirjadega kokkuleppel, et nendevaheline vaidlus lapse hooldamisõiguse

üle on sellega lahendatud ja mingeid pretensioone kummalegi poolele ei ole;

7. kokkulepe on vormistatud viies identses eksemplaris - üks vene keeles kummalegi poolele,

üks eesti keeles kummalegi poolele ja üks eesti keeles kohtule.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik