3-3-1-38-01 · Riigikohus

3-3-1-38-01

MÄÄRUS

Tartus 19. juunil 2001

Tallinna Linnavalitsuse erikaebuse läbivaatamine kaebetähtaja ennistamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

4. juunil 2001 kirjalikus menetluses läbi Tallinna Linnavalitsuse erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

17. aprilli 2001. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/220/01.

Tallinna Linnavalitsuse 8. märtsi 2000. a. korraldusega nr. 1056-k tunnistati kehtetuks Tallinna

Linnavalitsuse 30. oktoobri 1998. a. korraldus nr. 6479-k, millega määrati Aktsiaseltsile Rime

Kinnisvara ostueesõigusega erastamiseks ehitiste teenindamiseks vajalik krunt Tallinnas Tanuma 22.

Harju maavanema 28. aprilli 2000. a. korraldusega nr. 2640 tühistati Harju maavanema 5. mai

1999. a. korraldus nr. 1875, millega otsustati Aktsiaseltsile Rime Kinnisvara erastada ostueesõigusega

maa asukohaga Tallinna linn, Tanuma 22.

AS Rime Kinnisvara esitas 18. septembril 2000 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Linnavalitsuse 8. märtsi 2000. a. korralduse nr. 1056-k ja Harju maavanema 28. aprilli 2000. a.

korralduse nr. 2640 tühistamiseks. 4. detsembril 2000 esitatud taotluses palus AS Rime Kinnisvara

ennistada kaebuse esitamise tähtaeg Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr. 1056-k tühistamise nõudes

põhjendusel, et kaebaja arvates ei rikkunud linnavalitsuse korraldus kaebaja õigusi selle kättesaamise

hetkel, vaid alles koosmõjus Harju maavanema vaidlustatud korraldusega. Tegemist on seotud

haldusaktidega Maareformi seaduse ja Maa ostueesõigusega erastamise korra mõttes.

Tallinna Halduskohus lõpetas 13. märtsi 2001. a. määrusega haldusasja nr. 3-1347/2000 menetluse

Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr. 1056-k osas seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega ja

tähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste puudumisega. Kohtu arvates ei saanud kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise aluseks olla asjaolu, et kaebaja ei hinnanud linnavalitsuse korraldust sellest

teadasaamise ajal oma õigusi rikkuvaks. Mõjuvaks põhjuseks HKMS § 12 lg. 3 mõttes on

objektiivsed asjaolud, mis on takistanud õigeaegselt realiseerida kaebeõigust ja kaitsta rikutud õigusi.

Selliseid põhjusi kaebaja ei esitanud. Alusetu on väide, et alles hilisema haldusakti (Harju

maavanema korraldus) vastuvõtmisel tekkis kaebajal õiguslik alus kohtusse pöördumiseks varasema

haldusakti (Tallinna Linnavalitsuse korraldus) seaduslikkuse vaidlustamiseks.

AS Rime Kinnisvara esitas Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu määrus ja ennistada Tallinna Linnavalitsuse 8. märtsi 2000. a. korralduse nr. 1056-k

peale kaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuses leiti, et nimetatud akti vaidlustamine HKMS §-s 9 lg. 1

sätestatud tähtaja jooksul ei olnud võimalik, kuna kaebust saab esitada ainult isik, kelle õigusi akt

rikub. Käesoleval juhul ei rikkunud Tallinna Linnavalitsuse vaidlustatav korraldus kaebaja õigusi

sellest teadasaamise ajal, vaid alles koosmõjus Harju maavanema korraldusega.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. aprilli 2001. a. määrusega halduskohtu määruse ja ennistas

kaebuse esitamise tähtaja. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise võimalus

on ette nähtud juhtudeks, kus seaduses sätestatud tähtaja jooksul pole isiku tahtest mitteolenevatel

põhjustel võimalik kaebeõigust realiseerida. Tallinna Linnavalitsuse vaidlustatud korraldus on

iseseisev haldusakt, mida tulnuks vaidlustada Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud 30-

päevase tähtaja jooksul. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebuse esitaja pole

esile toonud objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebeõiguse realiseerimist seaduses ettenähtud

tähtaja jooksul, kuid leidis samas, et vaidlustatud haldusaktide eripära silmas pidades on käesoleval

juhul võimalik arvestada subjektiivse kriteeriumiga. Kohalik omavalitsus võttis maa erastamise

eeltoimingute käigus vastu eelotsustuse, milles fikseeriti maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt

olulised tingimused. Maa erastamise küsimus otsustati maavanema korraldusega. Kuni maavanema

varasem korraldus, millega oli siduvalt kindlaks määratud kaebuse esitaja erastamisõigus, oli jõus,

võis kaebaja olla arvamusel, et kohaliku omavalitsuse eelotsuse tühistamine iseenesest ei ohusta tema

õigusi ja tal puudub vajadus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kaebuse esitaja subjektiivne

arusaam oma õiguste kaitse võimalustest on antud juhul tinginud kaebuse esitamise tähtaja

möödalaskmise ning kohtu arvates on tegemist tähtaja ennistamise mõjuva põhjusega.

Tallinna Linnavalitsuse erikaebuses Riigikohtule palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta

jõusse halduskohtu määrus. Erikaebuses leitakse:

Kaebajal puudusid kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks ja ringkonnakohtul tähtaja

ennistamiseks mõjuvad põhjused. Kohtud on tuvastanud, et kaebuse esitaja ei ole esile toonud

objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses ettenähtud ajal.

HKMS §-s 9 lg. 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg on piisav, et välja selgitada kaevatava akti sisu

ning sellest tulenev võimalik õiguste ja vabaduste rikkumine.

Kaebaja ebaõige hinnang oma õiguste väidetava rikkumise tekke asjaolude kohta ei ole mõjuv põhjus

kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse korraldus, millega tunnistati kehtetuks ehitise teenindamiseks vajaliku maa

määramise korraldus, võib rikkuda ehitise omaniku õigusi maa ostueesõigusega erastamisel ning seda

olenemata Harju maavanema korralduse muutmisest või kehtetuks tunnistamisest.

Kirjalikus vastuses erikaebusele leiab AS Rime Kinnisvara, et halduskohtumenetluse eesmärgiks on

isiku maksimaalse õiguskaitse efektiivne tagamine. HKMS § 12 lg. 3 alusel saab kohtunik isiku

õiguskaitse huvides kohtulikku kaalutlusõigust kasutades hinnata, kas kaebaja põhjendused on

kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks piisavad või mitte. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et

tulenevalt vaidlustatud aktide eripärast on tähtaja ennistamine põhjendatud. Käesoleval juhul

esinevad subjektiivsed kriteeriumid, mis asjaoludest lähtuvalt on piisavalt kaalukad kaebetähtaja

ennistamiseks.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. HKMS § 9 lg. 1 kohaselt tuleb kaebus haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul arvates päevast,

millal isik sai kaevatavast aktist teada või pidi teada saama, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesolevas

haldusasjas on tuvastatud, et Tallinna Linnavalitsuse 8. märtsi 2000. a. korraldusest nr. 1056-k sai AS

Rime Kinnisvara teada 21. märtsil 2000. Kaebus halduskohtule nimetatud korralduse vaidlustamiseks

esitati alles 18. septembril 2000.

HKMS § 12 lg. 3 kohustab halduskohut kontrollima eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt

ning lahendama pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise

taotluse.

2. Seadusandja on HKMS §-s 9 lg. 1 sätestatud tähtaja kulgemise alguse seadnud sõltuvusse

haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt

rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud

tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti

vaidlustamise küsimuse.

Vastavalt HKMS §-le 7 lg. 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti

või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse esitamise tähtaja jooksul

peab haldusakti adressaat jõudma selgusele, kas akti vaidlustamine on tema õiguste kaitsmiseks

vajalik või mitte. Juhul, kui eelhaldusakt muudab lõpliku haldusakti andmise vältimatuks või loob

õiguslikult vajalikud eeldused lõpliku haldusakti andmiseks või kui muudel põhjustel on tõenäoline,

et eelhaldusakt toob kaasa lõpliku haldusakti andmise, peab oma õigusi kaitsta sooviv isik esitama

kaebuse eelhaldusakti tühistamiseks HKMS §-s 9 lg. 1sätestatud tähtajal.

Kui haldusakti adressaat seaduses ettenähtud tähtaja jooksul oma õiguste rikkumises selgusele ei jõua

ning akti ei vaidlusta, on haldusakti hilisem vaidlustamine võimalik ainult siis, kui kohus kaebaja

taotlusel ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja.

3. Vastavalt HKMS §-le 12 lg. 3 rahuldab halduskohus taotluse tähtaja ennistamiseks, kui ta loeb

tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Sellise määratlemata mõiste nagu "mõjuvad põhjused"

sisustamisel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks toodud põhjendusi.

Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes

objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Sellisele seisukohale on

Riigikohtu halduskolleegium asunud ka 25. jaanuari 2001. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-58-00 ja

19. jaanuari 2001. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-59-00. Käesoleva vaidluse puhul on kohtud

tuvastanud, et kaebaja pole niisuguseid objektiivseid asjaolusid esile toonud. Ringkonnakohtu

seisukoht subjektiivse kriteeriumi arvestamise võimalikkusest tähtaja ennistamise põhjuste

hindamisel ei ole kooskõlas senise Riigikohtu praktikaga.

4. Kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena võib kõne alla tulla haldusakti andja

tegevus, mille tõttu haldusakti adressaadil oli raske või võimatu mõista haldusakti sisu ja hinnata akti

oma õigusi rikkuvaks. Seda näiteks juhtumil, kui akti pole adressaadile vajalikul määral või kohasel

viisil teatavaks tehtud või kui akt pole piisavalt motiveeritud. Kuid ka sellisel juhul ei ole õigustatav

olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike temast olenevat, et saada selgust akti sisu osas ning välja

selgitada selle õiguslik tähendus ja vaidlustamise vajalikkus, et pöörduda halduskohtusse tähtaegselt

või et hilinemine kaebuse esitamisel oleks võimalikult väike. Pelgalt haldusakti adressaadi

subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja

selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks

põhjuseks.

Ülaltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja jätta jõusse halduskohtu määrus.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 6 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Tallinna Linnavalitsuse erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. aprilli 2001. a. määrus haldusasjas

nr. II-3/220/01 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 2001. a. määrus haldusasjas

nr. 3-1347/2000.

Tagastada kautsjon.

Määrus jõustub 19. juunil 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann