3-3-4-1-01 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedliikmed Tõnu Anton, Jaak Luik, Jüri Põld ja Triinu Vernik arutas 8. juunil 2001 kirjalikus menetluses Tallinna Linnakohtu 8. mai 2001. a. määrusega tsiviilasjas nr. 2/5/242-2653/01 keelduti TsMS § 149
Legislator headnote
AI generated3-3-4-1-01 · Riigikohus: juunil 2001 kirjalikus menetluses Tallinna Linnakohtu 8. mai 2001. a. määrusega tsiviilasjas nr. 2/5/242-2653/01 keelduti TsMS § 149
Full text
3-3-4-1-01
ERIKOGU
MÄÄRUS
Tartus 15. juunil 2001
Pädeva kohtu määramine
Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu koosseisus Uno Lõhmus (eesistuja) ning
liikmed Tõnu Anton, Jaak Luik, Jüri Põld ja Triinu Vernik arutas 8. juunil 2001 kirjalikus menetluses
Mai Järve hagiavalduse läbivaatamiseks pädeva kohtu määramist.
Mai Järv esitas Tallinna Linnakohtule hagiavalduse, milles palus tühistada talle Sisekaitseakadeemia
rektori käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus.
Tallinna Linnakohtu 8. mai 2001. a. määrusega tsiviilasjas nr. 2/5/242-2653/01 keelduti TsMS § 149
lg. 2 p. 1 alusel avalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see koos kõigi lisadega avaldajale.
Linnakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest põhjendusega, et Sisekaitseakadeemia rektori kui
ametiisiku käskkirja peale võib esitada kaebuse halduskohtule HKMS § 4 lg. 1 alusel.
Tallinna Halduskohtu 25. mai 2001. a. määrusega haldusasjas nr. 3-1099/2001 määrati, et asi ei kuulu
halduskohtu pädevusse ja asi saadeti HKMS § 11 lg. 5 alusel pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu
tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Halduskohus põhjendab määrust järgmiselt:
M. Järv töötas Sisekaitseakadeemias töölepingu alusel komandandina. Riigiteenistujate
ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 7 lg. 2 p. 3 järgi on komandant abiteenistuja. ATS § 13
lg. 2 kohaselt laienevad abiteenistujale Töölepingu seadus ja muud seadused niivõrd, kuivõrd Avaliku
teenistuse seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. ATS § 160
lg. 2 järgi on abiteenistujal õigus pöörduda töölepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks maa- või
linnakohtusse.
HKMS § 3 lg. 1 p. 1 järgi lahendab halduskohus avalik-õiguslikke vaidlusi. Käesolev vaidlus pole
tekkinud avalik-õiguslikust suhtest, vaid tööõigussuhtest. Tööõigussuhtes olevale abiteenistujale
käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramisel ei teosta rektor avalik-õiguslikku funktsiooni.
Tööõigussuhtest tekkinud vaidlusi mõistab TsMS § 1 lg. 2 tsiviilasjana. M. Järve kaebuse
läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
Riigikohtu erikogu seisukoht
Avaliku teenistuse seaduse § 1 lg. 1 järgi on avalikuks teenistuseks töötamine riigi või kohaliku
omavalitsuse ametiasutuses. Ametiasutuseks on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest
finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine (ATS § 2 lg. 1). Vabariigi
Valitsuse 4. juuni 1998. a. määrusega nr. 125 kinnitatud Sisekaitseakadeemia põhimääruse p. 1 järgi
on akadeemia riigi rakenduskõrgkool. Sama põhimääruse punkti 2 järgi on akadeemia
Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Seega ei saa Sisekaitseakadeemias töölepingu alusel töötav
komandant olla riigiteenistuja Avaliku teenistuse seaduse mõttes. Talle laieneb üldalustel Töölepingu
seadus ja teised tööseadused.
Töölepingu alusel töötavale Sisekaitseakadeemia komandandile määratud distsiplinaarkaristuse üle
peetav vaidlus pole haldusasi. See on tsiviilasi. TsMS §-s 1 lg. 2 mõistetakse tsiviilasjana ka
tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Kuna M. Järv töötas töölepingu alusel, siis on talle määratud
distsiplinaarkaristuse pinnalt tekkinud vaidlus tsiviilasi, mis tuleb läbi vaadata Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku järgi. Sisekaitseakadeemia rektori käskkiri, millega töölepingu alusel töötanud isikule
määrati distsiplinaarkaristus, pole haldusakt HKMS § 4 lg. 1 mõttes, sest see käskkiri pole antud
avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Käskkiri on antud tööõigussuhtes. Tegemist
on Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-s 11 nimetatud dokumendiga, millega vormistati
distsiplinaarkaristuse määramine.
Kuna tegemist on tsiviilasjaga ja Sisekaitseakadeemia põhimääruse p. 2 järgi asub akadeemia
Tallinnas Kase 61, siis on vastavalt TsMS §-le 138 lg. 2 käesolevas asjas pädevaks kohtuks Tallinna
Linnakohus.
Juhindudes HKMS §-st 11 lg. 5 ja TsMS §-le 3731 lg. 3, Riigikohus
määrab:
Tühistada Tallinna Linnakohtu 8. mai 2001. a. määrus tsiviilasjas nr. 2/5/242-2653/01.
Saata asi läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule.
Tõnu Anton, Jaak Luik, Uno Lõhmus, Jüri Põld, Triinu Vernik