Legislator Case Law & Legislation
3-3-4-1-01 ECLI:EE:RK:2001:3.3.4.1.01.259 AI generated

3-3-4-1-01 · Riigikohus

Case Number 3-3-4-1-01
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

liikmed Tõnu Anton, Jaak Luik, Jüri Põld ja Triinu Vernik arutas 8. juunil 2001 kirjalikus menetluses Tallinna Linnakohtu 8. mai 2001. a. määrusega tsiviilasjas nr. 2/5/242-2653/01 keelduti TsMS § 149

Legislator headnote

AI generated

3-3-4-1-01 · Riigikohus: juunil 2001 kirjalikus menetluses Tallinna Linnakohtu 8. mai 2001. a. määrusega tsiviilasjas nr. 2/5/242-2653/01 keelduti TsMS § 149

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-3-4-1-01

ERIKOGU

MÄÄRUS

Tartus 15. juunil 2001

Pädeva kohtu määramine

Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu koosseisus Uno Lõhmus (eesistuja) ning

liikmed Tõnu Anton, Jaak Luik, Jüri Põld ja Triinu Vernik arutas 8. juunil 2001 kirjalikus menetluses

Mai Järve hagiavalduse läbivaatamiseks pädeva kohtu määramist.

Mai Järv esitas Tallinna Linnakohtule hagiavalduse, milles palus tühistada talle Sisekaitseakadeemia

rektori käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus.

Tallinna Linnakohtu 8. mai 2001. a. määrusega tsiviilasjas nr. 2/5/242-2653/01 keelduti TsMS § 149

lg. 2 p. 1 alusel avalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see koos kõigi lisadega avaldajale.

Linnakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest põhjendusega, et Sisekaitseakadeemia rektori kui

ametiisiku käskkirja peale võib esitada kaebuse halduskohtule HKMS § 4 lg. 1 alusel.

Tallinna Halduskohtu 25. mai 2001. a. määrusega haldusasjas nr. 3-1099/2001 määrati, et asi ei kuulu

halduskohtu pädevusse ja asi saadeti HKMS § 11 lg. 5 alusel pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu

tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Halduskohus põhjendab määrust järgmiselt:

M. Järv töötas Sisekaitseakadeemias töölepingu alusel komandandina. Riigiteenistujate

ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 7 lg. 2 p. 3 järgi on komandant abiteenistuja. ATS § 13

lg. 2 kohaselt laienevad abiteenistujale Töölepingu seadus ja muud seadused niivõrd, kuivõrd Avaliku

teenistuse seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. ATS § 160

lg. 2 järgi on abiteenistujal õigus pöörduda töölepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks maa- või

linnakohtusse.

HKMS § 3 lg. 1 p. 1 järgi lahendab halduskohus avalik-õiguslikke vaidlusi. Käesolev vaidlus pole

tekkinud avalik-õiguslikust suhtest, vaid tööõigussuhtest. Tööõigussuhtes olevale abiteenistujale

käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramisel ei teosta rektor avalik-õiguslikku funktsiooni.

Tööõigussuhtest tekkinud vaidlusi mõistab TsMS § 1 lg. 2 tsiviilasjana. M. Järve kaebuse

läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Riigikohtu erikogu seisukoht

Avaliku teenistuse seaduse § 1 lg. 1 järgi on avalikuks teenistuseks töötamine riigi või kohaliku

omavalitsuse ametiasutuses. Ametiasutuseks on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest

finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine (ATS § 2 lg. 1). Vabariigi

Valitsuse 4. juuni 1998. a. määrusega nr. 125 kinnitatud Sisekaitseakadeemia põhimääruse p. 1 järgi

on akadeemia riigi rakenduskõrgkool. Sama põhimääruse punkti 2 järgi on akadeemia

Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Seega ei saa Sisekaitseakadeemias töölepingu alusel töötav

komandant olla riigiteenistuja Avaliku teenistuse seaduse mõttes. Talle laieneb üldalustel Töölepingu

seadus ja teised tööseadused.

Töölepingu alusel töötavale Sisekaitseakadeemia komandandile määratud distsiplinaarkaristuse üle

peetav vaidlus pole haldusasi. See on tsiviilasi. TsMS §-s 1 lg. 2 mõistetakse tsiviilasjana ka

tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Kuna M. Järv töötas töölepingu alusel, siis on talle määratud

distsiplinaarkaristuse pinnalt tekkinud vaidlus tsiviilasi, mis tuleb läbi vaadata Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku järgi. Sisekaitseakadeemia rektori käskkiri, millega töölepingu alusel töötanud isikule

määrati distsiplinaarkaristus, pole haldusakt HKMS § 4 lg. 1 mõttes, sest see käskkiri pole antud

avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Käskkiri on antud tööõigussuhtes. Tegemist

on Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-s 11 nimetatud dokumendiga, millega vormistati

distsiplinaarkaristuse määramine.

Kuna tegemist on tsiviilasjaga ja Sisekaitseakadeemia põhimääruse p. 2 järgi asub akadeemia

Tallinnas Kase 61, siis on vastavalt TsMS §-le 138 lg. 2 käesolevas asjas pädevaks kohtuks Tallinna

Linnakohus.

Juhindudes HKMS §-st 11 lg. 5 ja TsMS §-le 3731 lg. 3, Riigikohus

määrab:

Tühistada Tallinna Linnakohtu 8. mai 2001. a. määrus tsiviilasjas nr. 2/5/242-2653/01.

Saata asi läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule.

Tõnu Anton, Jaak Luik, Uno Lõhmus, Jüri Põld, Triinu Vernik