3-2-1-58-01 · Riigikohus

3-2-1-58-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14. juunil 2001. a

Raivo Paala kaebus AS TSC Henry Motors võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa,

J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. mail 2001. a Raivo Paala

kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-

373/00.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

5. aprillil 2000. a kuulutati välja AS-i TSC Henry Motors pankrot. R. Paala esitas 27. aprillil 2000. a

pankrotihaldurile nõudeavalduse häälte arvu määramiseks koos nõuet 866 097 krooni tõendavate

dokumentidega. Haldur otsustas R. Paalale hääli mitte anda, pidades nõuet mitmel põhjusel

ebaselgeks. Samasuguse otsuse tegi võlausaldajate esimene üldkoosolek 5. mail 2000. a.

Kaebuses palus R. Paala PankrS § 271 lg 3 alusel tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku

otsuse osas, millega jäeti talle häälte arv määramata, ja määrata häälte arvuks 866 097. Samuti palus

R. Paala tunnistada kehtetuks teised üldkoosolekul vastuvõetud otsused, kui kohtu antav häälte arv

erineb teistele võlausaldajatele antud häälte arvust määral, mis oleks tinginud üldkoosoleku

teistsugused otsused.

Võlausaldajate üldkoosoleku esindaja ja pankrotihaldur vaidlesid kaebusele vastu, leides, et häälte

andmata jätmise põhjuseks oli R. Paala nõude ebaselgus.

Valga Maakohtu 12. juuni 2001. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendustel on PankrS

§ 26 lg 4 kohaselt halduri pädevuses temal olevate dokumentide alusel võlausaldajatele häälte arvu

määramine ja sellest tulenevalt on halduril, võlausaldajate üldkoosolekul ja kohtul õigus hinnata

nõude õigsust enne häälte arvu määramist. Võlausaldaja võib nõude õigsust tõendada nõuete

kaitsmise koosolekul.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis

otsuses, et R. Paala nõude ebaselgust kinnitab ka asjaolu, et AS TSC Henry Motors võlast 2 401 389

krooni on R. Paala tasaarvestuste tõttu nõudnud üksnes 866 097 krooni, kuid R. Paala ei ole

tõendanud tasaarvestuse toimumist ja suurust.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

R. Paala palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme.

Asja lahendas maakohtus ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtunik lahendas asja ainuisikuliselt ega

selgitanud TsMS § 164 lg 1 p-st 5 tulenevalt välja, kas protsessiosalised soovivad asja arutamist

kollegiaalselt.

Maakohus tugines otsuses põhjendamatult halduri seletustele. R. Paala esitas kaebuse võlausaldajate

üldkoosoleku otsusele ja üldkoosolekut esindas kohtus koosolekul selleks valitud isik. Haldur ei

olnud protsessiosaline.

Protsessiosalistel ei olnud vaidlust nõude suuruse üle. Seega ei olnud apellatsioonikohtu järeldus, et

nõude suurus on ebaselge, asjakohane. TsMS § 229 lg 2 kohaselt ei või kohus otsust rajada asjaolule,

mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud.

Kui haldur on jätnud võlausaldajale hääled määramata, otsustatakse häälte määramine võlausaldajate

esimesel üldkoosolekul. Häälte määramisel ei ole üldkoosolekul seaduslikku alust otsustada nõude

põhjendatuse üle, seda tehakse nõuete kaitsmise koosolekul.

Käesolevaks ajaks on R. Paala nõue TSC Henry Motors AS vastu tunnustatud ja kaitstud.

III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada

pankrotimenetluse normi olulise rikkumise tõttu.

Tulenevalt pankrotiseaduses sätestatust on halduri või võlausaldajate esimese üldkoosoleku

pädevuses võlausaldajatele häälte arvu määramine. Maakohus tõlgendas vääralt PankrS § 26 lg 4, kui

leidis, et häälte arvu määramisel on halduril ja sellest tulenevalt ka üldkoosolekul alus hinnata nõude

vaieldavust.

Nõue esitatakse haldurile kirjalikult, selles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue

on eesõigusnõue. Nõudeavaldusele lisatakse tõendavad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad

(PankrS § 69 lg 1). Iga võlausaldaja häälte arvu määrab haldur temal olevate dokumentide alusel

võrdeliselt võlausaldaja nõude suurusega (PankrS § 26 lg 4). Kui võlausaldaja ei nõustu talle halduri

poolt määratud häälte arvuga, otsustab tema häälte arvu üldkoosolek (PankrS § 26 lg 5). Eeltoodust

tulenevalt, kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning avaldusele on

lisatud tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on vaieldav ega

jätta hääli sel põhjusel andmata. Õiguslik vaidlus nõude tunnustamiseks toimub hagiavalduse alusel

kohtus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud (PankrS § 74).

Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et R. Paala nõude saab lugeda ebaselgeks seetõttu, et ta ei

esitanud haldurile tõendeid nõude tasaarvestamise kohta. R. Paala esitas koos tõendavate

dokumentidega nõude, mille suurusele 866 097 krooni protsessis osalenud asjast huvitatud isikud

vastuväiteid ei esitanud. Pankrotiseadusest tulenevalt ei pea võlausaldaja esitama dokumente selle

kohta, mida ta ei nõua.

Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis.

Pankrotimenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene

teisiti (PankrS § 2 lg 4). Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise

korda ei ole pankrotiseaduses sätestatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on üldine hagimenetluse

kord ja sellest mõneti erinev hagita menetluse kord. Viimane neist sobib enam käsiloleva asja

lahendamiseks. Hagita menetluses puudub õiguslik vaidlus ja protsessiosalisteks on avaldaja ning

asjast huvitatud isikud (TsMS § 66 lg 1 p 2). Kaebuses võlausaldajate üldkoosoleku otsuste peale on

menetlusosalisteks PankrS § 271 lg 5 alusel kaebuse esitaja, haldur ja võlausaldajate üldkoosoleku

nimel pankrotitoimkonna esimees või kui pankrotitoimkonda pole valitud, siis üldkoosolekul selleks

valitud isik. TsMS § 11 lg 3 kohaselt lahendab hagita asjad kohtunik ainuisikuliselt. Seega oli

maakohtus kaebust lahendanud kohtukoosseis seaduslik.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 2000. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Raivo Paalale 12. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik