3-2-3-5-01 · Riigikohus

3-2-3-5-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. juunil 2001. a

Adu Ivaski hagi Eesti Liikluskindlustuse Fondi vastu 18 121 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

kirjalikus menetluses 4. juunil 2001. a läbi Enn Aruvee kohtuvigade parandamise avalduse alusel

Talllinna Linnakohtu 8. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr 2/5/32-7406/99.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

18. märtsil 1999. a toimunud liiklusõnnetuses osalesid kaubik ja sõiduauto. I. Kabanenile kuuluvat

kaubikut juhtis Enn Aruvee, kelle tsiviilvastutus oli kindlustamata ja A. Ivaskile kuuluvat sõidukit

juhtis V. Traublum.

Eesti Liikluskindlustuse Fond hüvitas A. Ivaskile 50% kahjust, kuna leidis, et mõlemad juhid olid

liiklusõnnetuses süüdi. A. Ivask esitas hagiavalduse, milles palus Eesti Liikluskindlustuse Fondilt

välja mõista täiendavalt 18 121 krooni 60 senti, millest viivis 4095 krooni 60 senti, kuna vastavalt

LKS § 12 lg 7 p 2 ja § 27 lg 6 on tal õigust saada hüvitist täies ulatuses.

Tallinna Linnakohus kaasas protsessi kolmandate isikutena hageja poolel V. Traublumi ja kostja

poolel E. Aruvee, sest asjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud ja õigussuhted võivad mõjuda nende

õigustele ja kohustustele.

E. Aruveele toimetati kutse kätte, kuid ta ei ilmunud kohtuistungile. Linnakohus pöördus

siseministeeriumi poole E. Aruvee elukoha kindlakstegemiseks. Vastuseks sai kohus juba teadaoleva

aadressi. Teine kutse tagastati kohtule märkega, et E. Aruvee ei ela sellel aadressil.

Tallinna Linnakohus rahuldas 8. detsembri 2000. a otsusega A. Ivaski hagi. Oma otsuses märgib

linnakohus, et liiklusõnnetuse põhjustamises puudus V. Traublumi süü, liikluseeskirja rikkus vaid

E. Aruvee. Kohus tuvastas, et E. Aruvee, olles vastassuuna vööndis, sõitis otsa V. Traublumi juhitud

sõidukile.

II. Kohtuvigade parandamise avaldus ja selle põhjendused

E. Aruvee esitas kohtuvigade parandamise avalduse. Avaldaja leidis, et kohus tegi tema suhtes otsuse

ilma teda nõuete kohaselt kohtusse kutsumata. TsMS § 27 lg 1 kohaselt tuleb isik kohtusse kutsuda

ajalehekuulutusega, kui registris ei ole andmeid isiku aadressi kohta või kui isik ei ela registris

märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada. Linnakohus ei avaldanud ettenähtud

korras ajalehekuulutust E. Aruvee kohtuistungile kutsumiseks. TsMS § 372 lg 1 p 1 kohaselt võib

jõustunud kohtuotsuses või määruses kohtuvea parandamist nõuda isik, keda seaduse nõuete kohaselt

kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes tehti kohtuotsus, juhul kui ta ei saa esitada apellatsioonkaebust

seetõttu, et kohtuotsus on täidetud.

Avaldaja ei nõustu linnakohtu seisukohaga, mille kohaselt liiklusõnnetuses oli kogu süü temal.

III. Vastus kohtuvigade parandamise avaldusele

Kostja Eesti Liikluskindlustuse Fond pidas kohtuvigade parandamise avaldust põhjendatuks.

Hageja A. Ivask leidis, et kohus ei langetanud otsust E. Aruvee suhtes. Otsus on jõustunud ja

täidetud.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avalduse väited ei anna alust linnakohtu otsuse

tühistamiseks.

TsMS § 372 lg 1 p 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuses või määruses kohtuvea parandamist nõuda

isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes tehti kohtuotsus, juhul kui

ta ei saa esitada apellatsioonkaebust seetõttu, et kohtuotsus on täidetud. Selles vaidluses on

kohtuotsus täidetud.

Kolleegium leidis, et 8. detsembri 2000. a linnakohtu otsus ei ole E. Aruveele siduv. Kuna E. Aruvee

ei saanud kohtukutset kohtuistungi toimumise kohta ega olnud protsessi toimumisest teadlik, tuleb

lugeda, et ta ei ole sellest protsessist osa võtnud. Seetõttu ei laiene avaldajale TsMS § 242 lg 2, mille

kohaselt asjaolusid, mis ühes tsiviilasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada

teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased. Vaidlustatud

kohtuotsus ei oma avaldaja suhtes eelotsustuslikku tähendust. Juhul kui Eesti Liikluskindlustuse Fond

esitab tema vastu regresshagi, saab avaldaja kohtule esitada kõik vastuväited, mida ta võinuks esitada

A. Ivaski hagis Eesti Liikluskindlustuse Fondi vastu 18 121 krooni saamiseks kolmanda isikuna

viimase poolel kohtus osaledes.

Juhindudes TsMS §-st 373 lg 2 ja 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Linnakohtu 8. detsembri 2000. a otsus jätta muutmata ja kohtuvigade parandamise

avaldus rahuldamata.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa