Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-96-01 ECLI:EE:RK:2001:3.2.1.96.01.241 AI generated

3-2-1-96-01 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-96-01
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

252 000 krooni suurust nõuet. M. Luht esitas AS ERA Pank (pankrotis) vastu hagi nõude tunnustamiseks summas 252 000 krooni viienda rahuldamisjärgu nõudena. Hagi põhjendustel

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-96-01 · Riigikohus: 252 000 krooni suurust nõuet. M. Luht esitas AS ERA Pank (pankrotis) vastu hagi nõude tunnustamiseks summas 252 000 krooni viienda rahuldamisjärgu nõudena. Hagi põhjendustel

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-96-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. juunil 2001. a

Margus Luhti hagi AS ERA Pank (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks summas 252 000

krooni.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas

avalikul kohtuistungil 28. mail 2001. a läbi AS ERA Pank (pankrotis) kassatsioonkaebuse alusel

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. veebruari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-115/2001.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

AS ERA Pank (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud Margus Luhti

252 000 krooni suurust nõuet. M. Luht esitas AS ERA Pank (pankrotis) vastu hagi nõude

tunnustamiseks summas 252 000 krooni viienda rahuldamisjärgu nõudena. Hagi põhjendustel

omandas hageja nõude kostja vastu 4. jaanuari 1999. a nõude loovutamise lepinguga, mille kohaselt

AS Polaris loovutas M. Luhtile tasu eest nõude AS ERA Pank vastu, mis tulenes AS Polaris

arvelduskontol oleva raha jäägist.

Tartu Maakohtu 19. septembri 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Tulenevalt nõude loovutamise

ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 55 lõigetest 1 ja 4 oli kostjal kohustus teha kindlaks

kõik isikud, kellega ta tehingutesse astub. TsK § 216 lg 1 lubab nõude loovutada, kui see ei ole

seadusega vastuolus. 4. veebruari 1999. a nõude loovutamise leping on vastuolus krediidiasutuste

seaduse eelnimetatud sätetega, kuna pangal tekiks klient, keda tal ei ole enne lepingulise suhte

tekkimist võimalik identifitseerida. Nõude loovutamisega rikuti oluliselt seadust, mistõttu nõude

loovutamine on tühine. Krediidiasutus peab ka moratooriumi ajal täitma krediidiasutuste seaduse

nõudeid.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi.

Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei toimunud nõude loovutamine vastuolus seadusega.

Krediidiasutuste seadusest ei tulene arvelduskontol oleva raha nõude loovutamise keeldu. Samuti ei

tulene nõude loovutamise keeldu AS Polaris ja AS ERA Pank vahelisest arvelduslepingust. Seega on

nõude loovutamine toimunud TsK § 216 lg 1 kohaselt ja kehtiv. Pankrotimenetluses saab võlausaldaja

õiguse võlgniku vara arvel oma nõuete rahuldamiseks pankrotiseaduses ettenähtud korras. Poolte

vahel ei ole vaidlust selles, et M. Luht on esitanud haldurile nõudeavalduse PankrS § 69 lg 1

kohaselt. Nõude tunnustamisele vaidlesid vastu pankrotihaldurid, kes vaidlustasid nõude loovutamise

õiguspärasuse. Kuna nõude loovutamine toimus vastavuses TsK § 216 lõikega 1, siis pole vastuväited

nõudele põhjendatud. Nõude loovutamiseks polnud panga nõusolekut vaja. Krediidiasutuste

seadusest ei tulene, et nõude loovutamine oleks moratooriumi ajal keelatud. See, et krediidiasutusel

on moratooriumi ajal keelatud rahaliste kohustuste täitmine, ei takista nõude loovutamist.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse norme ning oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus kohaldas

alusetult vaidlusalusele õigussuhtele TsK § 216 lõiget 1 ning jättis kohaldamata krediidiasutuse

seaduse ja Eesti Panga normatiivaktid. Nõude loovutamise ajal oli kostja suhtes kehtestatud

moratoorium. Seega tuli kohaldada krediidiasutuse seaduse ja Eesti Panga õigusaktide sätteid. Hageja

ei omandanud nõudeõigust kehtiva nõude loovutamise lepingu alusel. Pankrotimenetluses saab

tunnustada üksnes kehtivate tehingute alusel omandatud nõudeid. Hageja esitas nõude teisele isikule

avatud arvelduskontol oleva raha suhtes. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisel ja praegu kehtivad

õigusaktid ei võimalda kolmandatel isikutel esitada nõudeid pangas kliendile avatud

arvelduskontodel olevate summade väljamaksmiseks. KAS § 47 lg 3 (praegu § 89 lg 8) kohaselt sai

sissenõuet krediidiasutuses hoitavale kliendi varale pöörata ainult seaduses ettenähtud korras. Ühegi

seaduse ega muu õigusaktiga ei ole pangale antud õigust teha kliendi kontolt kolmandale isikule

viimase nõudmisel väljamakseid nõude esitanud kolmanda isiku ja kliendi kahepoolse nõude

loovutamise lepingu alusel. Panga kliendil ei ole võimalik oma õigusi loovutada lahus kohustustest.

Vastavalt TsK § 220 lõikele 1 eeldab kohustuste ülekandmine kreeditori nõusolekut TsK §-s 221

sätestatud vormis. KAS § 55 lõikest 1 ja KAS 7. peatüki sätetest tulenevalt peab krediidiasutusel alati

olema võimalus identifitseerida isikud, kellega ta õigussuhetesse astub ning tehinguid teeb. Kostja on

seisukohal, et nõude loovutamise tehing on tühine selle olulise vastuolu tõttu seadusega TsÜS § 66

lg 2 tähenduses. Ringkonnakohtu otsuse järeldused ei põhine asjas kogutud tõenditel ja tuvastatud

asjaoludel. Ringkonnakohus rajas otsuse väärale eeldusele, et nõude loovutamise leping on sõlmitud

pankrotimenetluse ajal. Nõude loovutamise leping sõlmiti enne hageja pankroti väljakuulutamist.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 1 alusel tühistamisele

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

M. Luht esitas kostja pankrotimenetluses nõude AS Polaris pangakontol oleva raha suhtes. M. Luhti

väitel tekkis tema nõue kostja vastu 4. jaanuari 1999. a lepingust, millega AS Polaris loovutas oma

kontol oleva raha nõudeõiguse temale. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja

pankrotti välja kuulutatud. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kuna kostja

polnud pankrotis, kuulusid tema poolt hoitaval AS Polaris kontol oleva rahaga tehtavate tehingute

suhtes kohaldamisele krediidiasutuste seadus ja sularahata arvelduste eeskirjad.

Tulenevalt kontol oleva raha nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimise ajal kehtinud KAS § 47 lg-

st 3 ning Eesti Panga 17. juuni 1992. a käskkirjaga nr 45 kinnitatud sularahata arvelduste eeskirjade

p-dest 4 ja 47 on ilma kontoomaniku korralduseta kontolt maksete tegemine lubatud üksnes seaduses

ettenähtud juhtudel ja korras inkassokorralduse alusel. Seadus ei näe ette pangakontolt makse

tegemist kontol oleva raha nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. Seega on panga kliendi ja

kolmanda isiku vahel sõlmitud kliendi kontol oleva raha nõudeõiguse loovutamise leping vastuolu

tõttu seadusega TsÜS § 66 lõike 2 kohaselt tühine ning sellest lepingust kolmandal isikul panga vastu

nõuet ei teki. Samasugusele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud 17. aprilli 2001. a

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-01.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. veebruari 2001. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Raidla & Partnerid 1. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

J. Odar, A. Kull, T. Vernik