3-2-1-96-01 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated252 000 krooni suurust nõuet. M. Luht esitas AS ERA Pank (pankrotis) vastu hagi nõude tunnustamiseks summas 252 000 krooni viienda rahuldamisjärgu nõudena. Hagi põhjendustel
Legislator headnote
AI generated3-2-1-96-01 · Riigikohus: 252 000 krooni suurust nõuet. M. Luht esitas AS ERA Pank (pankrotis) vastu hagi nõude tunnustamiseks summas 252 000 krooni viienda rahuldamisjärgu nõudena. Hagi põhjendustel
Full text
3-2-1-96-01
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 6. juunil 2001. a
Margus Luhti hagi AS ERA Pank (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks summas 252 000
krooni.
Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas
avalikul kohtuistungil 28. mail 2001. a läbi AS ERA Pank (pankrotis) kassatsioonkaebuse alusel
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. veebruari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-115/2001.
I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
AS ERA Pank (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud Margus Luhti
252 000 krooni suurust nõuet. M. Luht esitas AS ERA Pank (pankrotis) vastu hagi nõude
tunnustamiseks summas 252 000 krooni viienda rahuldamisjärgu nõudena. Hagi põhjendustel
omandas hageja nõude kostja vastu 4. jaanuari 1999. a nõude loovutamise lepinguga, mille kohaselt
AS Polaris loovutas M. Luhtile tasu eest nõude AS ERA Pank vastu, mis tulenes AS Polaris
arvelduskontol oleva raha jäägist.
Tartu Maakohtu 19. septembri 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Tulenevalt nõude loovutamise
ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 55 lõigetest 1 ja 4 oli kostjal kohustus teha kindlaks
kõik isikud, kellega ta tehingutesse astub. TsK § 216 lg 1 lubab nõude loovutada, kui see ei ole
seadusega vastuolus. 4. veebruari 1999. a nõude loovutamise leping on vastuolus krediidiasutuste
seaduse eelnimetatud sätetega, kuna pangal tekiks klient, keda tal ei ole enne lepingulise suhte
tekkimist võimalik identifitseerida. Nõude loovutamisega rikuti oluliselt seadust, mistõttu nõude
loovutamine on tühine. Krediidiasutus peab ka moratooriumi ajal täitma krediidiasutuste seaduse
nõudeid.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi.
Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei toimunud nõude loovutamine vastuolus seadusega.
Krediidiasutuste seadusest ei tulene arvelduskontol oleva raha nõude loovutamise keeldu. Samuti ei
tulene nõude loovutamise keeldu AS Polaris ja AS ERA Pank vahelisest arvelduslepingust. Seega on
nõude loovutamine toimunud TsK § 216 lg 1 kohaselt ja kehtiv. Pankrotimenetluses saab võlausaldaja
õiguse võlgniku vara arvel oma nõuete rahuldamiseks pankrotiseaduses ettenähtud korras. Poolte
vahel ei ole vaidlust selles, et M. Luht on esitanud haldurile nõudeavalduse PankrS § 69 lg 1
kohaselt. Nõude tunnustamisele vaidlesid vastu pankrotihaldurid, kes vaidlustasid nõude loovutamise
õiguspärasuse. Kuna nõude loovutamine toimus vastavuses TsK § 216 lõikega 1, siis pole vastuväited
nõudele põhjendatud. Nõude loovutamiseks polnud panga nõusolekut vaja. Krediidiasutuste
seadusest ei tulene, et nõude loovutamine oleks moratooriumi ajal keelatud. See, et krediidiasutusel
on moratooriumi ajal keelatud rahaliste kohustuste täitmine, ei takista nõude loovutamist.
II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused
Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale
apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud
materiaalõiguse norme ning oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus kohaldas
alusetult vaidlusalusele õigussuhtele TsK § 216 lõiget 1 ning jättis kohaldamata krediidiasutuse
seaduse ja Eesti Panga normatiivaktid. Nõude loovutamise ajal oli kostja suhtes kehtestatud
moratoorium. Seega tuli kohaldada krediidiasutuse seaduse ja Eesti Panga õigusaktide sätteid. Hageja
ei omandanud nõudeõigust kehtiva nõude loovutamise lepingu alusel. Pankrotimenetluses saab
tunnustada üksnes kehtivate tehingute alusel omandatud nõudeid. Hageja esitas nõude teisele isikule
avatud arvelduskontol oleva raha suhtes. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisel ja praegu kehtivad
õigusaktid ei võimalda kolmandatel isikutel esitada nõudeid pangas kliendile avatud
arvelduskontodel olevate summade väljamaksmiseks. KAS § 47 lg 3 (praegu § 89 lg 8) kohaselt sai
sissenõuet krediidiasutuses hoitavale kliendi varale pöörata ainult seaduses ettenähtud korras. Ühegi
seaduse ega muu õigusaktiga ei ole pangale antud õigust teha kliendi kontolt kolmandale isikule
viimase nõudmisel väljamakseid nõude esitanud kolmanda isiku ja kliendi kahepoolse nõude
loovutamise lepingu alusel. Panga kliendil ei ole võimalik oma õigusi loovutada lahus kohustustest.
Vastavalt TsK § 220 lõikele 1 eeldab kohustuste ülekandmine kreeditori nõusolekut TsK §-s 221
sätestatud vormis. KAS § 55 lõikest 1 ja KAS 7. peatüki sätetest tulenevalt peab krediidiasutusel alati
olema võimalus identifitseerida isikud, kellega ta õigussuhetesse astub ning tehinguid teeb. Kostja on
seisukohal, et nõude loovutamise tehing on tühine selle olulise vastuolu tõttu seadusega TsÜS § 66
lg 2 tähenduses. Ringkonnakohtu otsuse järeldused ei põhine asjas kogutud tõenditel ja tuvastatud
asjaoludel. Ringkonnakohus rajas otsuse väärale eeldusele, et nõude loovutamise leping on sõlmitud
pankrotimenetluse ajal. Nõude loovutamise leping sõlmiti enne hageja pankroti väljakuulutamist.
III. Vastus kassatsioonkaebusele
Hageja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.
IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon
Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 1 alusel tühistamisele
materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
M. Luht esitas kostja pankrotimenetluses nõude AS Polaris pangakontol oleva raha suhtes. M. Luhti
väitel tekkis tema nõue kostja vastu 4. jaanuari 1999. a lepingust, millega AS Polaris loovutas oma
kontol oleva raha nõudeõiguse temale. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja
pankrotti välja kuulutatud. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kuna kostja
polnud pankrotis, kuulusid tema poolt hoitaval AS Polaris kontol oleva rahaga tehtavate tehingute
suhtes kohaldamisele krediidiasutuste seadus ja sularahata arvelduste eeskirjad.
Tulenevalt kontol oleva raha nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimise ajal kehtinud KAS § 47 lg-
st 3 ning Eesti Panga 17. juuni 1992. a käskkirjaga nr 45 kinnitatud sularahata arvelduste eeskirjade
p-dest 4 ja 47 on ilma kontoomaniku korralduseta kontolt maksete tegemine lubatud üksnes seaduses
ettenähtud juhtudel ja korras inkassokorralduse alusel. Seadus ei näe ette pangakontolt makse
tegemist kontol oleva raha nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. Seega on panga kliendi ja
kolmanda isiku vahel sõlmitud kliendi kontol oleva raha nõudeõiguse loovutamise leping vastuolu
tõttu seadusega TsÜS § 66 lõike 2 kohaselt tühine ning sellest lepingust kolmandal isikul panga vastu
nõuet ei teki. Samasugusele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud 17. aprilli 2001. a
otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-01.
Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium
o t s u s t a s:
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. veebruari 2001. a otsus ja saata asi
samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Kassatsioonkaebus rahuldada.
Tagastada Advokaadibüroole Raidla & Partnerid 1. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 200
(kakssada) krooni.
J. Odar, A. Kull, T. Vernik