3-2-1-91-01 · Riigikohus

3-2-1-91-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. juunil 2001. a

Argo Friimeli hagi AS ERA Pank (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 21. mail 2001. a AS ERA Pank (pankrotis) kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-475/2000.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

AS ERA Pank (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud Argo Friimeli

nõuet. A. Friimel esitas AS ERA Pank (pankrotis) vastu hagi nõude tunnustamiseks summas 103 862

krooni 71 senti viienda rahuldamisjärgu nõudena. Hagi põhjendustel omandas hageja nõude kostja

vastu 6. jaanuari 1999. a lepinguga, mille kohaselt Tevo Consulting Ltd loovutas hagejale AS ERA

Pank vastu 103 177 krooni 73 sendi suuruse nõude, mis tulenes Tevo Consulting Ltd arvelduskontol

oleva raha jäägist.

Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustel asub

nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele. Seega kaotab loovutaja oma

nõudeõiguse loovutaja vastu. Sularahata arvelduste eeskirja p 4 kohaselt on ilma maksja (kliendi)

korralduseta raha mahakandmine tema pangakontolt reeglina keelatud. Nõudeõiguse loovutamise ajal

kehtinud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 47 lg 3 kohaselt saab sissenõuet krediidiasutuses hoitavale

kliendi varale pöörata ainult seaduses sätestatud korras. Selleks, et tekiks õiguslik suhe hageja ja

kostja vahel Tevo Consulting Ltd arvelduskontol oleva raha kasutamiseks, peab pangal olema

võimlus kontolt raha mahakandmiseks. Kuna seadus ei anna pangale õigust kanda nõudeõiguse

loovutamise korral loovutaja pangakontolt vahendeid maha, jäävad panga ning kliendi vahelised

suhted kehtima. Nõude loovutamine oli tühine. Tulenevalt nõude loovutamise ajal kehtinud KAS §-st

55 on pangal kohustus kindlaks teha kõik isikud, kellega ta tehinguid teeb. Nõude loovutamise

lepinguga tekiks pangal klient, keda tal ei ole võimalik enne lepingulistesse suhetesse astumist

identifitseerida. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal oli kostja suhtes välja kuulutatud

moratoorium ning krediidiasutus pidi täitma kõiki krediidiasutuste seaduse nõudeid. Kuna nõude

loovutamise lepinguga rikuti oluliselt seadust, on nõude loovutamine TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega tunnustas hageja nõuet

103 862 krooni 71 senti viienda rahuldamisjärgu nõudena. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole

nõude loovutamise leping tühine. Krediidiasutuste seadusest ei tulene arvelduskontol oleva raha

nõude loovutamise keeldu. Ka ei tulene nõude loovutamise keeldu pooltevahelisest lepingust. AS

ERA Pank on pankrotis. Vastavalt PankrS § 6 lõikele 3 kohaldatakse krediidiasutuse suhtes

pankrotiseadust, kui krediidiasutuste seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 2 lg 1 järgi saab võlausaldaja

pankrotimenetluse kaudu õiguse võlgniku vara arvel oma nõuete rahuldamiseks pankrotiseaduses

ettenähtud korras. Nõude loovutamise leping Tevo Consulting Ltd ja hageja vahel on kehtiv.

Pankrotimenetluses ei ole eelmisel võlausaldajal enam võimalik arvelduskontol olevat raha käsutada,

samuti arvelduskontolepingut muuta, ja seega puudub tal võimalus uuele võlausaldajale üle anda

nõuet tõendavaid dokumente, millised oleksid vajalikud tegutseva krediidiasutuse puhul. Hageja

esitas õigeaegselt nõudeavalduse ja nõuet tõendavad dokumendid. Nõude tunnustamisele vaidlesid

vastu haldurid. Sisulisi vastuväiteid esialgse kreeditori Tevo Consulting Ltd nõudele ja selle

rahuldamisjärgule ei esitatud. Vaidlustati vaid nõude loovutamise õiguspärasus. Kuna nõude

loovutamine toimus kooskõlas TsK § 216 lõikega 1, siis on vastuväited põhjendamatud. Nõude

loovutamise lepingut ei muuda tühiseks ka asjaolu, et see sõlmiti moratooriumi ajal.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnkohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt

rikkunud protsessiõiguse norme. Kohus leidis ebaõigesti, et nõude loovutamine oli seaduslik. Nõude

loovutamise ajal ei olnud kostja pankrotis. Seega kuulusid kohaldamisele krediidiasutuste seadus ja

Eesti Panga õigusaktid. Hageja ei omandanud nõudeõigust nõude loovutamise lepingu alusel. Nõude

õiguspärase ülemineku korral oleks hagejal alates nõude loovutamise lepingu allakirjutamisest

tekkinud õigus lepingus märgitud arvelduskonto kasutamiseks. Kehtivad õigusaktid ei võimalda

kolmandatel isikutel esitada pangale nõudeid panga klientide arvelduskontodel oleva raha suhtes. TsK

§ 216 kohaselt on nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule lubatud, kui see ei ole vastuolus

seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isikuga. Pangakonto käsutamise õigus

saab kuuluda ainult konto omanikule. Panga ja kliendi vahelise õigussuhte eripärast tuleneb, et

kliendil ei ole võimalik loovutada temale kuuluvaid õigusi lahus kohustustest. Krediidiasutuste

seadusest tulenevalt peab krediidiasutusel olema alati võimalik identifitseerida isikut, kellega ta

õigussuhetesse astub ja tehinguid teeb. Nõude loovutamisel panga vastu võib tekkida õigussuhe

identifitseerimata isikuga, mis peab KAS § 55 lg 1 kohaselt olema välistatud. Ringkonnakohus rikkus

TsMS § 95 lg 1 ja § 330 lg 4 sätteid. Ringkonnakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates leidnud, et

hageja esitas haldurile nõuet tõendavad dokumendid. Samuti rajas kohus lõppjärelduse väärale

eeldusele, et nõue loovutati pankrotimenetluse ajal.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 1 alusel tühistamisele

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

A. Friimel esitas kostja pankrotimenetluses nõude Tevo Consulting Ltd pangakontol oleva raha

suhtes. A. Friimeli väitel tekkis tema nõue kostja vastu 6. jaanuari 1999. a lepingust, millega Tevo

Consulting Ltd loovutas oma kontol oleva raha nõudeõiguse A. Friimelile. Nõude loovutamise

lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja pankrotti välja kuulutatud. Kolleegium nõustub

kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kuna kostja polnud pankrotis, kuulusid tema poolt hoitaval Tevo

Consulting Ltd kontol oleva rahaga tehtavate tehingute suhtes kohaldamisele krediidiasutuste seadus

ja sularahata arvelduste eeskirjad.

TsK § 216 lg 1 kohaselt on nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule lubatud, kui see ei ole

vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isiksusega. Tulenevalt kontol

oleva raha nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimise ajal kehtinud KAS § 47 lg-st 3 ning Eesti

Panga 17. juuni 1992. a käskkirjaga nr 45 kinnitatud sularahata arvelduste eeskirjade p-dest 4 ja 47

on ilma kontoomaniku korralduseta kontolt maksete tegemine lubatud üksnes seaduses ettenähtud

juhtudel ja korras inkassokorralduse alusel. Seadus ei näe ette pangakontolt makse tegemist kontol

oleva raha nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. Seega on panga kliendi ja kolmanda isiku vahel

sõlmitud kliendi kontol oleva raha nõudeõiguse loovutamise leping vastuolu tõttu seadusega TsÜS

§ 66 lõike 2 kohaselt tühine ning sellest lepingust kolmandal isikul panga vastu nõuet ei teki.

Samasugusele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud 17. aprilli 2001. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-18-01.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 2000. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Raidla & Partnerid 12. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull