3-2-1-31-01 · Riigikohus

3-2-1-31-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 4. juunil 2001. a

Viktor Rõmari hagi AS Benetreks Casino Group vastu 131 772 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 26. märtsil 2001. a AS Benetreks Casino Group kassatsioonkaebuse alusel Viru

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-263/00. Istungist

võttis osa kostja esindaja vandeadvokaat L. Linsi.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Narva Linnakohtule esitatud hagis palus V. Rõmar AS-lt Benetreks Casino Group välja mõista

õnnemänguga 23. novembril 1998. a võidetud 131 772 krooni. Nõuet põhjendas hageja sellega, et

pärast järjekordset panust ilmus mänguautomaadi ekraanile kiri "Jackpot" võiduga 131 772 krooni,

mida hasartmängukorraldaja keeldus hagejale välja maksmast põhjusel, et mänguautomaat ei olevat

olnud töökorras.

Narva Linnakohus menetles asja vene keeles ja rahuldas 15. mai 2000. a otsusega hagi. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt on hageja nõue tõendatud. Kaks tunnistajat kinnitasid, et järgmisel päeval, s.o

24. novembril, oli mänguautomaat korras, mängukorraldaja kinnitas, et mänguautomaadi rikke

põhjust ta ei tea, sest mänguautomaati ei ole avatud, spetsialisti välja ei kutsutud ja akti rikke kohta ei

koostatud. Kohus leidis, et kostja kutsutud tunnistajate ütlused ei oma tõenduslikku tähendust, kuna

need tunnistajad on asjade käigust huvitatud. Kostja vastuväited hagile on tõendamata.

Apellatsioonkaebuses palus kostja esindaja linnakohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu. TsMS § 7 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse keel eesti keel. Kohtu ja

protsessiosaliste nõusolekul võib asja menetleda ka muus keeles, kui kohus ja protsessiosalised seda

valdavad. Linnakohtu istung toimus vene keeles, milleks kostja esindajalt Hindrek Vainult nõusolekut

ei küsitud. Kostja esindaja vene keelt ei valda ja protsessi pidamine vene keeles halvendas oluliselt

kostja huvide kaitsmist. On kahtlus, et kohtule esitatud eestikeelsed tõendid jäid kohtunikule

arusaamatuks, sest ühtegi kohtule esitatud eestikeelset dokumentaalset tõendit ei uuritud

kohtuistungil sisuliselt ja ühelegi eestikeelsele tõendile kohtuotsuses ei viidatud. Samuti jäeti

arvestamata kõik eesti keeles antud tunnistajate ütlused.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2000. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Linnakohtu istungid toimusid vene keeles. Kuigi linnakohus protsessiosaliste nõusolekut asja

menetlemiseks vene keeles ei küsinud, ei saa seda pidada oluliseks protsessiõigusnormi rikkumiseks,

kuna kohtuistung toimus tõlgi juuresolekul. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kohtu

kohustust eestikeelsete tõendite vastuvõtmisel nende tõlkimist vene keelde. Seda ei taotlenud ka

protsessiosalised. Kostja esindaja andis istungitel seletusi ega esitanud taotlusi. Kostja väide

kohtuniku eesti keele oskuse kohta on oletuslikku laadi.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kostja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohus tuvastas, et istungid linnakohtus toimusid vene keeles. TsMS § 7 lg 1 kohaselt on

tsiviilkohtumenetluse keel eesti keel. Kohtu ja protsessiosaliste nõusolekul võib asja menetleda ka

mõnes muus keeles, kui kohus ja protsessiosalised seda valdavad. Kostja esindajalt ei küsitud

nõusolekut istungi pidamiseks vene keeles. Samuti ei saanud kohus tõendite hindamisel täpselt aru

kostja poolt kohtule esitatud eestikeelsete tõendite sisust ja jättis need uurimata, mida kinnitas ka

apellatsioonikohus. Kostja kahtlusi kohtuniku eesti keele oskuses kinnitavad keelelised ebatäpsused

eestikeelsete dokumentide uurimisel, mis omasid asja õige lahendamise seisukohalt olulist tähtsust.

Kohus ei viidanud otsuses ühelegi eestikeelsele dokumentaalsele tõendile ega arvestanud kostja

taotlusel ülekuulatud tunnistajate ütlustega.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja pidas apellatsioonikohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palus jätta selle muutmata.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus ja ühtlasi ka linnakohtu otsus tuleb tühistada

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

TsMS § 7 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse keel eesti keel. Kohtu ja protsessiosaliste nõusolekul

võib asja menetleda ka muus keeles, kui kohus ja protsessiosalised seda valdavad.

Apellatsioonikohus tuvastas, et kostja esindaja nõusolekut linnakohtus asja menetlemiseks vene

keeles ei olnud, kuid ei pidanud seda oluliseks protsessiõigusnormi rikkumiseks, sest kohtuistungil

oli tõlk. Kohtu järeldus ei ole kooskõlas TsMS §-ga 7 lg 1. Tõlgi juuresolek kohtuistungil, mida ei

peeta eesti keeles, on asjakohane, kui kohus ja protsessiosalised on nõusoleku andnud asja menetleda

mõnes muus keeles, mida nad valdavad, kuid vajavad tõlki juhuks, kui keeleoskus võib napiks jääda.

Tõlgi juuresolek ei asenda protsessiosalise seaduslikku õigust eestikeelsele menetlusele kohtus. Asja

menetlemist vene keeles ilma kostja esindaja nõusolekuta tuleb pidada oluliseks protsessiõigusnormi

rikkumiseks ning apellatsioonikohus oleks pidanud esimese astme kohtu otsuse tühistama ja saatma

asja TsMS § 333 lg 2 kohaselt esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna seda

protsessiõiguse normi rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis tuleb asi,

juhindudes tsiviilkohtumenetluse ülesandest vaadata tsiviilasi läbi õigesti ja võimalikult kiiresti, saata

uueks läbivaatamiseks linnakohtule.

Juhindudes TsMS §-dest 362 p 4, kolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 2000. a otsus ja Narva

Linnakohtu 15. mai 2000. a otsus ning saata Viktor Rõmari hagi uueks läbivaatamiseks Narva

Linnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Lepik & Luhaäär 16. novembril 2000. a makstud kautsjon 1317

(üks tuhat kolmsada seitseteist) krooni 70 senti.

A. Kull, J. Luik, T. Vernik