3-2-1-98-01 · Riigikohus

3-2-1-98-01

M Ä Ä R U S

Tartus 31. mail 2001. a

Jüri Reimali hagi Eesti Vabariigi vastu omandireformi käigus vara alusetu võõrandamisega

tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 21. mail 2001. a Jüri Reimali erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 1. märtsi 2001. a määruse tsiviilasjas nr II-2-319/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Jüri Reimal esitas hagiavalduse omandireformi käigus tekitatud kahju hüvitamiseks.

Viljandi Maakohtu 10. märtsi 2000. a otsusega jäeti J. Reimali hagi rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohtu 28. detsembri 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.

28. veebruaril 2001. a esitas J. Reimal kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsusele ja taotluse

protsessitähtaja ennistamiseks. Taotluse põhjendustel oli J. Reimal kuni kassatsioonkaebuse

esitamiseni täielikult töövõimetu. Tõsine haigusseisund ei võimaldanud hagejal kaitsta oma õigusi

protsessiseaduses ettenähtud ajaks. Samuti ei võimaldanud haigus sõlmida lepingut

vandeadvokaadiga kassatsioonkaebuse koostamiseks. Taotlusele olid lisatud perearst S. Lüdimoisa

poolt väljaantud teatised.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus jättis 1. märtsi 2001. a määrusega J. Reimali taotluse kassatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt ei nähtu taotlusest ega sellele lisatud tõendist, mis tingis hageja poolt

kassatsioonkaebuse tähtaegselt esitamata jätmise sedavõrd pika aja vältel. Asjaolu, et taotleja vajab

ravi, ei ole iseenesest põhjuseks kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kuna J. Reimali

tervislik seisund on olnud halb juba pikema aja vältel ning tegemist ei ole akuutse haiguspuhanguga,

oli seaduses ettenähtud kaebuse esitamise tähtaeg piisav hageja õiguste kaitsmiseks.

II. Erikaebus ja selle põhjendused

Erikaebuses palus J. Reimal ringkonnakohtu määruse tühistada ning kassatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistada.

Ringkonnakohus on ebaõigesti vaadelnud J. Reimali tervisehäiret mitteolulise põhjusena, mis ei anna

alust kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

III. Vastus erikaebusele

Kostja leiab, et erikaebus ei ole põhjendatud ning puudub alus selle rahuldamiseks.

IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning erikaebus kuulub rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 45 lg 1 võib kohus seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see

on kaalukatel põhjustel mööda lastud.

Ringkonnakohtule esitatud 19. veebruari 2001. a perearsti teatisest nähtuvalt on J. Reimal ravil

perearsti juures alates 15. detsembrist 2000. a tugevate tasakaaluhäirete ja peavalude tõttu. Kahekuise

ravi tulemusel on seisund stabiliseerunud, kuid perearsti hinnangul jätkab J. Reimal ravi vähemalt

ühe aasta jooksul.

Arvestades J. Reimali terviserikke iseloomu ja kestvust, tuleb lugeda see mõjuvaks põhjuseks, mille

alusel võib ennistada möödalastud protsessitähtaja.

Juhindudes TsMS § 362 p 5, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. märtsi 2001. a määrus ning teha uus

määrus. Ennistada J. Reimali kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.

Erikaebus rahuldada.

Edastada Jüri Reimali kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

28. detsembri 2000. a otsusele tsiviilasjas nr II-2-319/2000 Riigikohtu loakogule menetlusloa

andmise otsustamiseks.

Tagastada Jüri Reimalile 22. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

J. Odar, H. Jõks, J. Luik