3-2-1-98-01 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedJüri Reimal esitas hagiavalduse omandireformi käigus tekitatud kahju hüvitamiseks. Viljandi Maakohtu 10. märtsi 2000. a otsusega jäeti J. Reimali hagi rahuldamata.
Legislator headnote
AI generated3-2-1-98-01 · Riigikohus: Viljandi Maakohtu 10. märtsi 2000. a otsusega jäeti J. Reimali hagi rahuldamata.
Full text
3-2-1-98-01
M Ä Ä R U S
Tartus 31. mail 2001. a
Jüri Reimali hagi Eesti Vabariigi vastu omandireformi käigus vara alusetu võõrandamisega
tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, vaatas läbi
kirjalikus menetluses 21. mail 2001. a Jüri Reimali erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu
tsiviilkolleegiumi 1. märtsi 2001. a määruse tsiviilasjas nr II-2-319/01.
I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
Jüri Reimal esitas hagiavalduse omandireformi käigus tekitatud kahju hüvitamiseks.
Viljandi Maakohtu 10. märtsi 2000. a otsusega jäeti J. Reimali hagi rahuldamata.
Tartu Ringkonnakohtu 28. detsembri 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.
28. veebruaril 2001. a esitas J. Reimal kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsusele ja taotluse
protsessitähtaja ennistamiseks. Taotluse põhjendustel oli J. Reimal kuni kassatsioonkaebuse
esitamiseni täielikult töövõimetu. Tõsine haigusseisund ei võimaldanud hagejal kaitsta oma õigusi
protsessiseaduses ettenähtud ajaks. Samuti ei võimaldanud haigus sõlmida lepingut
vandeadvokaadiga kassatsioonkaebuse koostamiseks. Taotlusele olid lisatud perearst S. Lüdimoisa
poolt väljaantud teatised.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Tartu Ringkonnakohus jättis 1. märtsi 2001. a määrusega J. Reimali taotluse kassatsioonkaebuse
esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
Määruse põhjenduste kohaselt ei nähtu taotlusest ega sellele lisatud tõendist, mis tingis hageja poolt
kassatsioonkaebuse tähtaegselt esitamata jätmise sedavõrd pika aja vältel. Asjaolu, et taotleja vajab
ravi, ei ole iseenesest põhjuseks kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kuna J. Reimali
tervislik seisund on olnud halb juba pikema aja vältel ning tegemist ei ole akuutse haiguspuhanguga,
oli seaduses ettenähtud kaebuse esitamise tähtaeg piisav hageja õiguste kaitsmiseks.
II. Erikaebus ja selle põhjendused
Erikaebuses palus J. Reimal ringkonnakohtu määruse tühistada ning kassatsioonkaebuse esitamise
tähtaja ennistada.
Ringkonnakohus on ebaõigesti vaadelnud J. Reimali tervisehäiret mitteolulise põhjusena, mis ei anna
alust kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
III. Vastus erikaebusele
Kostja leiab, et erikaebus ei ole põhjendatud ning puudub alus selle rahuldamiseks.
IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel
protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning erikaebus kuulub rahuldamisele.
Vastavalt TsMS § 45 lg 1 võib kohus seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see
on kaalukatel põhjustel mööda lastud.
Ringkonnakohtule esitatud 19. veebruari 2001. a perearsti teatisest nähtuvalt on J. Reimal ravil
perearsti juures alates 15. detsembrist 2000. a tugevate tasakaaluhäirete ja peavalude tõttu. Kahekuise
ravi tulemusel on seisund stabiliseerunud, kuid perearsti hinnangul jätkab J. Reimal ravi vähemalt
ühe aasta jooksul.
Arvestades J. Reimali terviserikke iseloomu ja kestvust, tuleb lugeda see mõjuvaks põhjuseks, mille
alusel võib ennistada möödalastud protsessitähtaja.
Juhindudes TsMS § 362 p 5, kolleegium
m ä ä r a s:
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. märtsi 2001. a määrus ning teha uus
määrus. Ennistada J. Reimali kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.
Erikaebus rahuldada.
Edastada Jüri Reimali kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
28. detsembri 2000. a otsusele tsiviilasjas nr II-2-319/2000 Riigikohtu loakogule menetlusloa
andmise otsustamiseks.
Tagastada Jüri Reimalile 22. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
J. Odar, H. Jõks, J. Luik