3-1-1-59-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 24. mail 2001. a

3-1-1-59-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kivi ja Jüri Rätsep vaatas 8. mail 2001. a toimunud

avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

R. K. süüdistuses KrK § 161 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa R. K. kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar ja riigiprokurör Marge Püss.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. K. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 161 järgi selles, et töötades Hoiupanga Liisingu AS-is müügidirektori ametikohal, kelle

tööülesanneteks oli müügitöö juhtimine ning ka järelevalve ja kontrolli teostamine, kuritarvitas ta oma ametiseisundit järgnevalt:

- olles seega ametiisik KrK § 160 mõttes ületas tahtlikult Hoiupanga Liisingu AS-i nõukogu koosoleku otsustega kehtestatud müügidirektori

ametikohajärgset ja personaalset pädevust. Omamata liisingkomitee nõusolekut kliendi liisingfinantseerimiseks summas üle 500 000 krooni

kuni 10 000 000 kroonini sõlmis ta 6. augustil 1997. a Hoiupanga Liisingu AS-i nimel X AS-iga neli kapitalirendilepingut kahe veoauto,

kahe haagise ja kahe haagistõstuki liisingfinantseerimise kohta summas 9 116 916 krooni;

- enne rentniku (X AS) esmase sissemaksu laekumist, sõidukite Hoiupanga Liisingu AS-i nimele vormistamist, sõidukite omandi ja valduse

üleandmise lepingute allakirjutamist ja sõidukite superkasko kindlustuse vormistamist, esitas ta 6. augustil 1997. a Hoiupanga Liisingu AS-i

raamatupidamisele tasumiseks mainitud kapitalirendilepingute järgi veoautode, haagiste ja haagistõstukite tarnija OÜ X arve summas 9 116

916 krooni kahe reaalselt mitteeksisteeriva veoauto, haagise ja haagistõstuki eest ning andis korralduse raha ülekandmiseks.

R. K. poolt sõlmitud lepingute ja tema korralduste alusel teostas Hoiupanga Liisingu AS raamatupidamine 6. augustil 1997. a rahaülekande

OÜ X arvele summas 9 116 916 krooni. Oma tegevusega põhjustas R. K. Hoiupanga Liisingu AS-ile suure materiaalse kahju ja kahjustas

oluliselt Hoiupanga Liisingu AS huve.

2. Tallinna Linnakohtu 17. novembri 2000. a otsusega tunnistati R. K. KrK § 161 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks rahatrahv 900

päevamäära, so 25 200 krooni.

Linnakohus leidis, et R. K. kasutas tahtlikult ära oma ametiseisundit, jättis tööülesanded nõuetekohaselt täitmata ning ületas limiiti, mille

piires võis ta otsustada liisinglepingute sõlmimist. ning käskis vormistada liisinglepingu ilma liisingkomitee vastava otsuseta ja teha

rahaülekande, kuigi polnud laekunud avansiline sissemakse. Oma tegevusega tekitas R. K. Hoiupanga Liising AS-le reaalse kahju summas 7

047 690 krooni 92 senti, mis Hoiupanga Liising AS poolt selle tehinguga seoses kahjumisse kanti.

Linnakohtu otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja I. Seimar apellatsioonkaebuse, milles taotleti süüdimõistva otsuse tühistamist ning

õigeksmõistva otsuse tegemist.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2001. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas R. K. kaitsja I. Seimar kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja

kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja leiab, et ringkonnakohtu otsus kuulub

tühistamisele kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu.

4.1. Kassaator kordab apellatsioonkaebuses väidetut, et kahju, mida käsitletakse antud kriminaalasjas, on saabunud kolmandate isikute poolt

KrK §-s 143 sätestatud kuriteo toimepanemisega. Seda kinnitab ka uurija järeldus määruses, et R. K. ei ole seotud aset leidnud kelmusega ja

sellega Hoiupanga Liisingu AS-ile kahju tekitamisega ning tema tegevuses puudub selle kuriteo koosseis.

4.2. Kassaatori arvates puudub R. K. käitumise ja saabunud tagajärje vahel põhjuslik seos. R. K. poolt allkirjastatud kapitalirendilepingud

olid vormistatud korrektselt, samuti oli tal õigus ja kohustus neile ainuisikuliselt alla kirjutada. Hoiupanga Liisingu AS-i juhataja A. E. on

kinnitanud, et tegemist oli kasuliku projektiga ning tema oli sellest teadlik, kuid memo sellel kohta ei ole leitud. Memo olemasolu kinnitab

kassaatori arvates ka tunnistaja Ü. O. Hansapanga esindajad on samuti korduvalt teatanud, et dokumente ei leita seoses pankade ühinemise ja

kolimisega, samuti nähtub sisekontrolli aktist, et kuritarvitusi sellel perioodil ei avastatud, küll aga on vormistamata hulk liisingkomitee

otsuseid ja protokolle.

Kaebuses leitakse, et kahju antud asjas tekkis ostu-müügilepingust, mille alusel Hoiupanga Liisingu AS omandas olematut vara, mis sai

võimalikuks toimepandud kelmusega äriühingu suhtes. Nimetatud lepingud sõlmis aga R. A. volituse alusel, mille talle väljastas

liisingkomitee liige R. L., mis kinnitab samuti, et projekti oli liisingkomitee otsustanud positiivselt ja aktsepteerinud R. K. poolt allkirjastatud

tehinguid. TsÜS § 103 lg 2 sätestab aga, et kui isik, kelle nimel tehti tehing volituse piire ületades, selle hiljem heaks kiidab, on tehing

seaduslik ja kehtiv algusest peale.

4.3. Kaebuses peetakse alusetuks väidet, nagu jätnuks R. K. täitmata kohustuse välja selgitada vara reaalne olemasolu ning välja nõudmata

vastavad dokumendid. Nii on ARK välja andnud tehnilised passid ja õiendid vaidlusaluste sõidukite olemasolu kohta. Tegemist on riikliku

registriga ning lähtutakse registri usaldusväärsuse printsiibist, mille kannete õigsust eeldatakse. Samuti väidab kassaatori arvates kohus

ekslikult, nagu tõendaks dokumentide puudumist ka Hoiupanga Liisingu AS-i sisejuurdluse tulemused. Samuti teostas AS X esimese

lepingulise sissemakse vaid hilinemisega, millega mingit kahju ei tekkinud. Lisaks sellele esitas arve Hoiupanga Liisingu AS-ile raha

ülekandmiseks OÜ X, mitte aga R. K.

4.4. Kaebuse kohaselt on kohtud eksinud ka kahju suuruse määratlemisel. Kuna uurimine on asunud seisukohale, et kahju tekitati kolmandate

isikute poolt kelmusega, tuleks sellest eristada R. K. kui ametiisiku poolt põhjustatud kahju ja määrata selle suurus. Vastupidiselt kohtu

seisukohale on selleks õigustatud ja kohustatud Hoiupanga Liisingu AS.

4.5. Kassaatori hinnangul pole ka tuvastatud R. K. käitumises kuriteo subjektiivne külg. Kaitsja leiab, et antud juhul peab kindlasti olema

tõendatud süüdlase omakasu või muu isiklik ajend. Ajendina ei saa käsitleda R. K. huvi lepinguid sõlmida, kuna klientide leidmine ja

lepingute sõlmimine oli tema otsene tööülesanne. Kohtuotsus rajaneb oletustel ja kahtlustel, mis on tõlgendatud kohtualuse kahjuks.

Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuses esitatud taotluste juurde selles toodud motiividel ja taotles kaebuse rahuldamist. Prokurör

leidis, et kassatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Kohtud on kahju suuruse tuvastanud alusetult ainult tunnistaja Andres Eesmaa ütluste

alusel jättes kõrvale teised tõendid, mis kajastavad kahju suurust. Prokurör leiab, et toimikus olevate tõendite kohaselt (I kd tl-d 11-13, 53, 54

ja 62 ning II kd tl-d 23, 242-243) on tekitatud kahju suuruseks 6 829 714 krooni ja 39 senti.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tuvastamata isikute poolt kelmuse toimepanemine ei välista ametiisiku poolt ametiseisundi

kuritarvitamisega kahju tekitamist ja tema vastutust KrK § 161 järgi. R. K. on esitatud süüdistus ja ta on süüdi mõistetud tegude eest mida ta

pani toime ametiisikuna oma ametiseisundit ära kasutades. Millegagi ei ole põhjendatud tema vastutusest vabastamine seoses teiste isikute

poolt võimaliku kuriteo toimepanemisega. Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud on sätestatud KrMK §-s 5 ja kriminaalvastutusest

vabastamise alused on sätestatud KrK §-des 14, 13, 131, 132 ja 14. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud ühtki alust, mis tingiksid

kriminaalasja menetluse lõpetamise või R. K. kriminaalvastutusest vabastamise. Kohtud on tuvastanud, et R. K. põhjustas oma ametialaste

kohustuste täitmata jätmisega ja ametiseisundi ärakasutamisega Hoiupanga Liisingu AS-le kahju, mis ületas KrK §-s 161 sätestatud olulise

kahju piiri ja ulatus suure kahjuni. Põhjendatud ei ole väide, et kahju tekkis Hoiupanga Liisingu AS-le ainult sõidukite, haagiste ja

haagistõstukite ostu-müügilepingutest. Kohtud on tuvastanud, et kui R. K. oleks täitnud oma ametikohustusi korrektselt ning ei oleks oma

ametiseisundit kuritarvitanud, siis oleksid jäänud saabumata ka süüdistuses märgitud tagajärjed. Vaidlustatud kohtuotsusega ei ole lahendatud

kahju hüvitamise küsimust. Seda on võimalik lahendada tsiviilkohtupidamise korras.

6. Põhjendatud on kassatsioonkaebuses esitatud väide, et kohtud on alusetult laiendanud R. K. esitatud süüdistuse mahtu ja arvanud talle

süüks, et ta jättis täitmata kohustuse välja selgitada vara reaalne olemasolu ning välja nõudmata vastavad dokumendid. R. K. oli esitatud

süüdistus selles, et ta sõlmis kapitalirendilepingu ilma liisingkomitee vastava otsuseta, kusjuures tasumata oli esmane sissemakse, renditav

vara ei olnud vormistatud Hoiupanga Liisingu AS-i nimele (vormistamata olid omandi ja valduse üleandmise lepingud) ning vormistamata

oli superkasko kindlustus.

7. Põhjendatud on ka kassatsioonkaebuse väide, et kohtud on eksinud lõpliku kahju suuruse määramisel. Kohtud on õigesti tuvastanud, et

R. K. tegevuse tulemusel kandis Hoiupanga Liisingu AS OÜ X arvele 9 116 916 krooni. Samas on kohtud lähtudes üksnes tunnistaja A. E.

ütlustest asunud ekslikule seisukohale, et kahju suuruseks on 7 047 690 krooni 92 senti. Samas on kohtud jätnud arvestamata kriminaalasjas

kogutud tõendid, mida menetlusosaliste poolt ei ole vaidlustatud. Nii nähtub kriminaalasja materjalidest (I kd tl-d 13-14, 53, 54 ja 62 ning II

kd tl-d 23, 242-243), et Hoiupanga Liisingu AS-i poolt OÜ X arvele kantud 9 116 916 kroonist on tagastatud 8. augustil 1997. a OÜ X poolt

1 887 201 krooni 61 senti ja 7. oktoobril 1997. a OÜ X poolt 400 000 krooni. Seega on väljamakstud summast Hoiupanga Liisingu AS-l

tagasi saamata 6 829 714 krooni 39 senti (9 116 916 " 1 887 201,61 " 400 000). Dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid toodud

summadest erinevaid summasid, kohtutele esitatud ei ole. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et eeltoodu alusel tuleb käesolevas asjas

kohtute poolt kindlaks määratud kahju summat vähendada, kuna see ei raskenda süüdimõistetu olukorda. Samas ei tingi see süüdimõistetu

tegudele antud kvalifikatsiooni ega mõistetud karistuse muutmist.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et põhjendamatu on ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ja kassaatori seisukoht, et KrK § 161

järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuliseks tunnuseks on süüdlase omakasu või muu isiklik ajend. Selline seisukoht ei vasta käesoleval ajal

kehtiva KrK § 161 dispositsioonile.

9. Eeltoodud põhjendustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kassatsioonkaebus ei anna alust Tallinna Linnakohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuste tühistamiseks ega muutmiseks, kuid nendesse tuleb teha kahju suuruse osas täpsustus, mis ei

halvenda süüdimõistetu olukorda. Juhindudes AKKS § 43 lg-st 2, § 63 p-st 5 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium,

o t s u s t a s:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2001. a kohtuotsus R. K. süüdistusasjas sisuliselt muutmata.

2. Teha Tallinna Linnakohtu 17. novembri 2000. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2001. a kohtuotsustesse

R. K. süüdistusasjas täpsustus, mis ei halvenda süüdimõistetu olukorda ja lugeda kahju suuruseks 6 829 714 krooni 39 senti.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Kassatsioonkautsjon 800 krooni tagastada.

Kohtuotsus jõustub 24. mail 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Ott Järvesaar

Liikmed Lea Kivi, Jüri Rätsep