3-2-1-52-01 · Riigikohus

3-2-1-52-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. mail 2001. a

Boriss Frolovi hagi Spordikombinaadi Kalev vastu töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamiseks,

tööle ennistamiseks ning sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas

2. aprillil 2001. a kirjalikus menetluses läbi Sillamäe linna kassatsioonkaebuse alusel Viru

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-276/00.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Boriss Frolov töötas Sillamäe Linna spordiasutuses poksitreenerina. 31. mail 1999. a sai B. Frolov

koondamisteate, mille kohaselt ei olnud asutuses poksitreeneri töökohta enam ette nähtud. Samal

päeval lõpetati B. Froloviga tööleping TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu.

Hagiavalduses palus B. Frolov tunnistada temaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistada

teda poksitreenerina tööle ja välja mõista hüvitis sunnitud töölt puudumise aja eest. Kostja ei täitnud

töövaidluskomisjoni 30. märtsi 1999. a otsust ennistada hageja tööle. Poksitreeneri töökoht

likvideeriti hageja koondamise eesmärgil.

Maakohus jättis 9. juuni 2000. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus asendas esialgse kostja

Spordikombinaadi (Spordikompleks) Kalev uue kostja Sillamäe Linnavalitsusega. Otsuse motiividel

ei ole hagi põhjendatud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28 lg 1 järgi on töölepingu

lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu

lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks

kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. TLS § 98 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada

tööleping § 86 p-s 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel,

varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. 9. oktoobri

1998. a akti ja 31. mai 1999. a käskkirjaga nr 182 on tõendatud, et poksisektsioon suleti

treeninguvõimaluste puudumise tõttu. Tualetid, du""id ning ventilatsioon ei tööta. Kuna nimetatud

asjaolu tingis poksitreeneri töö lõppemise, oli kostja õigustatud hagejaga töölepingu lõpetama.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohtu 4. detsembri 2000. a otsusega maakohtu otsus tühistati. Asi saadeti maakohtule

uueks läbivaatamiseks, kuna apellatsioonimenetluses ei ole võimalik kõrvalda protsessiõiguse

normide olulist rikkumist esimese astme kohtus.

Otsuse kohaselt lahendas maakohus hagi kostja vastu, keda juriidilise isikuna ei ole olemas. TsÜS § 6

lg 3 järgi on kohaliku omavalitsusüksusena avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks Sillamäe linn,

keda võivad pädevuse piires esindada volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus või linnapea. TLS

§ 3 järgi võib tööandjaks olla juriidiline isik või juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud

tööandja õigused. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 231 lg 4 nõudeid rikkudes märkinud, keda ja

milliste tõendite alusel luges ta hageja tööandjaks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lubada

kostjana protsessi juriidiline isik Sillamäe linn ja teha kindlaks, kes oli töölepingu lõpetamise ajal

hageja tööandjaks ning kas töölepingu lõpetamise 31. mai 1999. a käskkirja nr 182 andnud isikul olid

tööandja volitused ja seaduslik alus hagejaga töölepingu lõpetamiseks.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Sillamäe linn palus ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja

protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja asjas menetluse lõpetada.

Kuigi ringkonnakohtu seisukoht, et kostjaks saab olla Sillamäe linn, mitte Sillamäe linnavalitsus, on

õige, ei saa see olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 22. märtsi

2000. a otsuses nr 3-2-1-28-00 asunud seisukohale, et sellisel juhul saab kostjaks lugeda linna, keda

on esindanud linnavalitsus.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 3 ja § 333 lg 1-4 nõudeid, kuna ei põhjendanud asja esimese astme

kohtus uuesti läbivaatamise vajadust. Kuna tööandja ja tema volituste osas pooltel vaidlust ei olnud,

ei saanud maakohus selles küsimuses otsust teha. Ringkonnakohus jättis kohaldamata TLS § 28 lg 2

ja § 29 sätted. Nii direktor kui hageja, said palka linnaeelarvest ja olid Spordikompleksi Kalev tööle

lubatud.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja ei ole kassatsioonkaebusega nõus.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohus ei ole põhjendanud asja esimese astme kohtusse saatmise vajadust. TsMS § 333

lg 2 kohaselt on õigus saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtusse protsessiõiguse normi

olulise rikkumise tõttu, kui seda ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

Vastavalt TsMS § 72 lg-le 3 on kostja isik, kelle vastu on hagi esitatud. Hagiavalduses on kostjana

märgitud Spordikombinaat Kalev. Ringkonnakohus tuvastas, et Spordikombinaat Kalev on registrist

kustutatud 14. veebruaril 2000. a sundlõpetatud ettevõttena. Ida-Viru Maakohtu 9. märtsi 2000. a

kohtuistungi protokolli kohaselt on kohus hageja esindaja taotlusel asendanud kostja Sillamäe

Linnavalitsusega. Maakohtu toimikus olevast volikirjast nähtuvalt on Sillamäe linnavalitsus volitanud

oma juristi esindama kohtus Sillamäe linna. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on istungist osa võtnud

Sillamäe linna esindaja. Sillamäe Spordikompleks Kalev põhimääruse kohaselt on spordikompleks

kohaliku omavalitsuse asutus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1 järgi on kohalik

omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus - vald või linn. Sama seaduse § 4 lg 2 kohaselt

on linnavalitsus volikogu poolt moodustatud täitevorgan, kes § 30 lg 1 p 4 kohaselt esindab avalik-

õigusliku isikuna linna kohtus. TLS § 3 järgi võib tööandjaks olla juriidiline isik või juriidilise isiku

struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. Kohus ei ole tuvastanud, et spordikompleks on

juriidiline isik või juriidilise isiku struktuuriüksus. Seega tuleb kostjaks lugeda Sillamäe linn, kes juba

osaleb protsessis.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. detsembri 2000. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Sillamäe Linnavalitsusele 2. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik