3-3-1-20-01 · Riigikohus

3-3-1-20-01

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 3. mail 2001

AS Viljandi ATP kassatsioonkaebuse läbivaatamine riigihankemenetluses pakkujate

kvalifitseerimise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 5. aprillil 2001 avalikul kohtuistungil läbi AS Viljandi ATP kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 27. detsembri 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-128/00.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa AS Viljandi ATP esindaja Ady Anijärv ja AS Devori Reisid

esindaja Margo Järvekülg. Istungisekretär oli Tiiu Varend.

Viljandi Linnavalitsuse 3. aprilli 2000. a. korraldusega nr. 252 otsustati RHS § 4 lg. 1 p. 1 alusel

korraldada riigihanke avatud pakkumine ainuõiguse andmiseks liiniveoks Viljandi linnas 1. jaanuarist

2001 kuni 31. detsembrini 2005 ja kinnitati pakkumise kutse dokumendid. Pakkumised tuli esitada

17. maiks 2000.

Pakkumise kutse dokumendid koosnesid töövõtuprogrammist ja pakkumise juhendist ning lisadest.

Programmi ja juhendi punkti I 2.1 järgi oli töö eesmärgiks igapäevane sõitjate vedu ja selle

korraldamine Viljandi linnaliinidel. Nimetatud liinivedu tuli teostada vastavuses teede- ja sideministri

poolt kinnitatud sõitjateveo eeskirjale ja Viljandi Linnavolikogu poolt kinnitatud Viljandi

bussiteeninduse eeskirjale (p. I 3.1), ning linnas sõitjateveoks ettenähtud bussidega (p. I 3.2). Kolm

linnas liiniveoks sobivat bussi pidi vedajale rendile andma Viljandi Linnavalitsus (p. I 3.3). Esitada

tuli kvalifitseerimisdokumendid, sealhulgas dokumendid busside kohta või eellepingud busside

ostuks (II 9.1.5) ja viimasel kahel aastal teostatud liinivedude kirjaldus (II 9.1.6).

Pakkumised esitasid AS Devori Reisid, AS Viljandi ATP ja AS Tarbus. Viljandi Linnavalitsuse

19. juuni 2000. a. korraldusega nr. 520 tunnistati pakkumise kutse dokumentidele vastavaks kõik

esitatud pakkumised. Edukaks pakkujaks kinnitati AS Devori Reisid.

AS Viljandi ATP esitas 3. juulil 2000 Riigihangete Ametile kaebuse, milles taotles Viljandi

Linnavalitsuse 19. juuni 2000. a. korralduse nr. 520 tühistamist, sest linnavalitsus ei ole

nõuetekohaselt kontrollinud AS Devori Reisid kvalifikatsiooni, mis ei vasta pakkumise kutse

dokumentide nõuetele. Vahekohtu 17. juuli 2000. a. otsusega kaebus rahuldati ja Viljandi

Linnavalitsust kohustati tühistama Riigihangete seadusega vastuolus olev otsus, sest AS Devori

Reisid pakkumine ei vastanud pakkumise kutse dokumentides esitatud nõuetele. Vahekohus leidis, et

linnas sõitjateveoks ettenähtud bussid peavad vastama sõiduki klassile "linnabuss". Selliste busside

omamise või valdamise või vastavate eellepingute kohta ei ole AS Devori Reisid dokumente

esitanud. Vahekohus tuvastas, et aktsiaseltsil Devori Reisid on kolm bussi, kuid kõigis neis puuduvad

seisukohad. Samuti puudus nimetatud aktsiaseltsil eelnev kogemus liiniveoks linnas.

Viljandi Linnavalitsuse 31. juuli 2000. a. korraldusega nr. 573 tühistati korraldus nr. 520 ja kinnitati

edukaks pakkujaks AS Viljandi ATP.

AS Devori Reisid esitas 1. augustil 2000 Viljandi Maakohtule Viljandi Linnavalitsuse 31. juuli

2000. a. korralduse nr. 573 ja Riigihangete Ameti vahekohtu 17. juuli 2000. a. otsuse peale kaebuse,

milles taotles nimetatud haldusaktide tühistamist. Kaebuses väideti, et põhjendamatu on vahekohtu

järeldus, et linnas sõitjateveoks ettenähtud bussid peavad vastama sõiduki klassile "linnabuss".

Eelnev kogemus liiniveoks linnas aga ei olnudki kvalifikatsiooninõue.

Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 2. augusti 2000. a. määrusega peatati Viljandi Linnavalitsuse

31. juuli 2000. a. korralduse nr. 573 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni antud asjas.

Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 28. augusti 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-24/00 jäeti

kaebus Riigihangete Ameti vahekohtu otsuse vaidlustamise osas rahuldamata ja tühistati Viljandi

Linnavalitsuse 31. juuli 2000. a. korraldus nr. 573. Kohus leidis, et linnas sõitjateveoks ettenähtud

bussid peavad vastama sõiduki klassile "linnabuss". Kaebuse esitaja bussid ei olnud "linnabussid" ja

ta ei esitanud ostjale ka eellepinguid nimetatud busside ostmiseks. Linnavalitsuse vaidlustatud

korraldus on aga vastuolus RHS §-ga 27, sest Viljandi Linnavalitsus kui ostja ei ole otsustanud,

millised pakkumised vastasid pakkumise kutse dokumentidele.

25. septembril 2000 esitas AS Devori Reisid apellatsioonkaebuse, milles palus muuta

halduskohtuniku otsus ja tühistada Riigihangete Ameti vahekohtu otsus. Apellant leidis, et Viljandi

Maakohtu halduskohtuniku seisukoht, et linnas sõitjateveoks ettenähtud bussid peavad vastama

sõiduki klassile "linnabuss", on õigusliku aluseta.

Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2000. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus ja muudeti

Viljandi Maakohtu halduskohtuniku otsust. Jõusse jäeti kohtuotsus Viljandi Linnavalitsuse

vaidlustatud korralduse tühistamise osas, kuid ringkonnakohus tühistas ka Riigihangete Ameti

vahekohtu otsuse. Ringkonnakohus leidis, et sõidukite süstemaatikast ei tulene, et linnas

sõitjateveoks ettenähtud bussid peavad vastama sõiduki klassile "linnabuss" ja pakkumise kutse

dokumentidest ei tulene nõue teostada Viljandi linnas liinivedu just selle klassi bussidega. Linnas

sõitjate liiniveoks sobiksid ka A- või B-klassi bussid. Vahekohtu otsuse põhjendus, et aktsiaseltsil

Devori Reisid puudus kogemus liiniveoks linnas, ei ole asjakohane, sest sellise eelneva kogemuse

nõue ei tulene pakkumise kutse dokumentidest.

16. jaanuaril 2001 esitas AS Viljandi ATP kassatsioonkaebuse, milles taotleb, et Riigikohus

tühistaks ringkonnakohtu otsuse osas, millega tühistati Riigihangete Ameti vahekohtu otsus.

Kassaator väidab, et AS Devori Reisid pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentide nõuetele,

sest sellel aktsiaseltsil puuduvad linnaliini teenindamiseks sobivad bussid või eellepingud nende

soetamiseks ning kogemused linnas reisijate liiniveoks.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. Pakkumise kutse dokumentide (II 9.1.5.) järgi pidi iga pakkuja esitama

kvalifitseerimisdokumendid, sealhulgas dokumendid olemasolevate busside kohta või eellepingud

busside ostuks. Ilmselgelt peeti seejuures silmas linnas sõitjateveoks ettenähtud busse, sest

pakkumise kutse dokumentide punktis I 3.2. esitati nõue teostada liinivedu linnas sõitjateveoks

ettenähtud bussidega. Pakkumise kutse dokumendid ei täpsustanud, millised on linnas sõitjateveoks

ettenähtud bussid.

2. Pakkumise kutse dokumentide punktis I 3.1. esitati nõue teostada liinivedu vastavalt teede- ja

sideministri 4. augusti 1997. a. määrusega nr. 31 kinnitatud sõitjateveo eeskirjale.

Riigihankemenetluse ajal kehtinud selle eeskirja punktide 5 ja 10 järgi võis sõitjatevedu teostada

sõidukiga, mis vastab tehnojärelevalve eeskirja nõuetele. Sõitjate liiniveol võis kasutada ainult

selliseid busse, mis muudele nõuetele lisaks pidid sobima vastavalt linna-(valla-), maakonna- või

kaugliini teenindamiseks.

3. Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja lisanduse G "Sõidukite süstemaatika" järgi eristatakse linnabussi,

kaugbussi ja reisibussi. Linnabussi kui sõidukite liiki defineeritakse kui bussi, mis on projekteeritud

ja ehitatud istuvate ja seisvate sõitjate ning nende pagasi veoks linna- ja lähiliikluses ning on

arvestatud sagedaste peatustega ja vaba liikumise vajadusega bussi sisenemisel ja sealt väljumisel.

Eeskirja lisanduse B järgi jaotatakse sõidukid kategooriatesse, kusjuures M2- ja M3-kategooria

sõidukid jaotatakse järgmistesse klassidesse:

A klass - sõiduk, milles ei ole üle 23 istekoha (sh. juhi koht) ja milles on ka seisukohad;

B klass - sõiduk, milles ei ole üle 23 istekoha (sh. juhi koht), milles puuduvad seisukohad;

I klass "linnabuss" - sõiduk, milles on üle 23 istekoha (sh. juhi koht) ja milles on ka seisukohad;

II klass "linnadevaheline buss" - sõiduk, milles on üle 23 istekoha (sh. juhi koht) ja milles on lubatud

seista vahekäigus;

III klass "turismibuss" - sõiduk, milles on üle 23 istekoha (sh. juhi koht), milles puuduvad

seisukohad.

Lähtudes sõidukite liikidest ja linnabussi kui kindlat liiki sõiduki tunnustest eeskirja lisanduse G

järgi, sobivad linnaliini teenindamiseks A-klassi ja I-klassi sõidukid, sest neis on ette nähtud ka

seisukohad. Pakkumise kutse dokumentidest ei tulene, et Viljandi linnas peetakse liiniveoks

sobivateks ka selliseid busse, kus seisukohad puuduvad.

4. Pakkumise kutse dokumentide punktist II 9.1.5. tulenes seega kvalifitseerimisnõue, et pakkujal

pidid olemas olema A-klassi või I-klassi sõidukid või eellepingud selliste busside ostuks. Ebaõige on

ringkonnakohtu järeldus, et liiniveoks linnas on sobivad ka B-klassi sõidukid. Nimelt puuduvad B-

klassi sõidukil seisukohad, mistõttu need bussid ei vasta pakkumise kutse dokumentide nõuetele.

5. Pakkumise kutse dokumentide punkti II 9.1.6. alusel tuli pakkujal kvalifitseerimisdokumentide

hulgas esitada ka "Viimase 2 aastal teostatud liinivedude kirjeldus". Seega on õige ringkonnakohtu

seisukoht, et nõutav ei olnud eelnev reisijateveo kogemus just linnaliinil.

Materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Vastavalt HKMS §-le 72 lg. 1 p. 2 ja §-le 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada AS Viljandi ATP kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3-128/00 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

Otsus jõustub 3. mail 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann