3-2-3-2-01 · Riigikohus

3-2-3-2-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. mail 2001. a

Ilme Ojamäe hagi OÜ Varolen vastu ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

2. aprillil 2001. a avalikul kohtuistungil läbi Suure-Jaani valla kohtuvigade parandamise avalduse

alusel Viljandi Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-708/00. Istungist võttis osa Suure-Jaani valla

esindaja vandeadvokaat N. Kõiv.

I. Asjaolud ja varasem menetlus

Viljandi Maakohtu 28. detsembri 2000. a otsusega tunnistati kehtetuks I. Ojamäe ja OÜ Varolen vahel

25. septembril 2000. a sõlmitud ostu-müügileping Julga-Peet maaüksuse suhtes. Kohtuotsuse

põhjendustel müüs I. Ojamäe vaidlustatud ostu-müügilepinguga Suure-Jaani vallas Ängi külas

kinnistu Julga-Peet 40 000 krooni eest OÜ-le Varolen. 5. oktoobri 2000. a kinnistamisotsuse järgi on

OÜ Varolen kantud kinnistusregistriosa nr 1146 teise jao lahtritesse 1-3 Julga-Peet maaüksuse

omanikuna. Kostja tehingu kehtetuks tunnistamise hagile vastu ei vaielnud. Eelläbirääkimiste käigus

leppisid hageja ja kostja kokku, et OÜ Varolen annab hagejale lisaks ostuhinnale kuni 2010. aastani

tasuta küttepuid. Suure-Jaani Vallavolikogu otsustas 28. septembril 2000. a teostada kinnistu suhtes

ostueesõigust. OÜ Varolen täitis 2000. aasta eest küttepuude andmise kohustuse, kuid keeldus

edaspidisest küttepuude toomisest põhjendusel, et Suure-Jaani vald soovib kasutada kinnitu suhtes

ostueesõigust. Seetõttu leidis kohus, et hageja on ostu-müügilepingu sõlminud olulise eksimuse

mõjul.

II. Kohtuvigade parandamise avaldus ja selle põhjendused

Kohtuvigade parandamise avalduses palus Suure-Jaani vald tühistada maakohtu otsuse

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

AÕSRakS § 20 lg 1 kohaselt omab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil kinnisasjade

võõrandamisel ostueesõigust. 28. septembril 2000. a otsustas Suure-Jaani Vallavolikogu kasutada

Suure-Jaani vallas asuva Julga-Peedi maaüksuse (kinnistu) suhtes ostueesõigust. Kooskõlas AÕS §-

ga 264 lg 1 tegi Suure-Jaani vald 6. oktoobril 2000. a notari juures avalduse kinnistu ostueesõiguse

teostamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Vald teatas 9. oktoobril 2000. a hagejale

notariaalselt tõestatud avaldusega oma soovist ostueesõigust teostada. AÕS § 264 lg 3 kohaselt astub

avalduse esitamisega ostueesõigust omav isik sõlmitud ostu-müügilepingu järgi ostja asemele ja

omandab õiguse nõuda kinnistusraamatusse kande tegemist. Kuna kohtutoimikus on Suure-Jaani

Vallavalitsuse kiri koos avaldaja notariaalselt tõestatud avaldusega kinnistu ostueesõiguse

teostamiseks, siis pidi kohus TsMS § 77 lg 1 kohaselt asja kaasama Suure-Jaani valla. Kuna vald juba

teostas kinnistu suhtes ostueesõigust, siis otsustas kohus valla õiguste ja kohustuste üle teda seaduse

nõuete kohaselt asja kaasamata.

III. Vastus kohtuvigade parandamise avaldusele

Hageja leidis, et vald ei olnud vaidlustatud ostu-müügilepingu pool ja seetõttu puudus kohtul alus

Suure-Jaani valla kaasamiseks. Suure-Jaani vald oleks pidanud ise esitama kohtule asjasse kaasamise

avalduse.

Kostja leidis, et Suure-Jaani vallal oli piisavalt aega astuda protsessi kostjana või asjast huvitatud

isikuna.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäi avaldaja esindaja kohtuvea parandamise avalduse juurde.

Kolleegium leidis, et Suure-Jaani valla kohtuvea parandamise avalduse läbivaatamine TsMS § 372 lg

1 p 2 alusel on põhjendatud, sest kohus otsustas valda asja kaasamata tema õiguste ja kohustuste üle.

Vastavalt AÕS §-le 264 lg 3 astub ostueesõigust omav isik avalduse esitamisega sõlmitud ostu-

müügilepingu järgi ostja asemele ja omandab õiguse nõuda kinnistusraamatusse kande tegemist ning

ostja või müüja keeldumisel esitada hagi kinnistusraamatusse kande tegemiseks ja kinnisasja

omandiõiguse tunnustamiseks. Suure-Jaani vald teatas hagejale notariaalselt tõestatud avalduses oma

ostueesõiguse teostamise soovist. Sellega oli vald hagiavalduse esitamise ajaks hageja vaidlustatud

ostu-müügilepingus ostueesõigust teostanud. Ka hageja ise esitas kohtule valla ostueesõiguse

teostamise avalduse (tlk 10). Vastavalt AÕS §-le 265 lähevad ostueesõiguse teostajale üle kõik

õigused ja kohustused, mis ostu-müügilepingu järgi olid ostjal. Ostu-müügilepingu vaidlustamisega

suunas hageja nõude ka valla vastu. Kui hageja on suunanud nõude ka isiku vastu, keda ta ei ole

hagiavalduses kostjana märkinud, kuid kes on vaidlustatud õigussuhte osaline, siis vastavalt TsMS §-

le 77 lg 1 kaasab kohus kostjana ka selle isiku. Kuna kohus jättis valla menetlusse kaasamata, siis

rikkus ta TsMS § 77 lg 1.

Juhindudes TsMS §-st 373 lg 2 ja §-st 362 p 4, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viljandi Maakohtu 28. detsembri 2000. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks

läbivaatamiseks.

Kohtuvea parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Suure-Jaani Vallavalitsusele 31. jaanuaril 2001. a makstud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa