3-2-1-61-01 · Riigikohus

3-2-1-61-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. aprillil 2001. a

OÜ Grinsen hagi OÜ Värvimaier vastu 538 876 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 26. märtsil 2001. a OÜ Grinsen kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/399/2000.

Istungist võtsid osa hageja esindaja vandeadvokaat S. Must ja kostja esindaja vandeadvokaat P. Varul.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt müüs AS K.A.S. 14. augustil 1996. a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel AS-le

Maier 675 000 krooni eest 3/10 mõttelist osa ehitisest Tartus Pikk 12. Lepingu p 3 kohaselt kohustus

ostja tasuma ostuhinnast 375 000 krooni maksegraafiku alusel kahe aasta jooksul. 24. märtsi 1997. a

ostu-müügilepinguga müüs AS Maier OÜ-le Värvimaier 3/10 mõttelist osa Pikk 12 ehitisest 675 000

krooni eest. Lepingu p 2.2 kohaselt pidi kostja tasuma 375 000 krooni maksegraafiku alusel AS

K.A.S. arvele ning 300 000 krooni müüjale. AS K.A.S. ja OÜ Värvimaier sõlmisid maksegraafiku.

Likvideerimise käigus loovutas AS K.A.S. oma 375 000 krooni nõude kostja vastu AS-le Canel, kelle

õigusjärglaseks sai ümberkujundamisel OÜ Canel Invest, kes omakorda loovutas nõude OÜ-le

Grinsen. OÜ Grinsen palus OÜ-lt Värvimaier välja mõista 538 876 krooni, sest kostja ei asunud

võlga kustutama.

Tartu Maakohtu 30. juuni 2000. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kandis

AS Maier 24. märtsil 1997. a kostjaga sõlmitud ostu-müügilepingu alusel oma võla AS K.A.S. ees

üle kostjale. AS K.A.S. ja kostja vahel sõlmitud maksegraafikus märgitud võla tasumise tingimused

kattuvad AS K.A.S. ja AS Maier vahel 14. augustil 1996. a ostu-müügilepingus kokku lepitud

tingimustega. Maksegraafiku sõlmimisega väljendas kreeditor AS K.A.S. oma nõusolekut võla

ülekandmiseks kostjale. AS Maier ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügilepingust nähtub, et poolte

tegelik tahe ja käitumine oli suunatud sellele, et kostja tasub lepingusumma AS K.A.S. arvele.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohtu 28. detsembri 2000. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja uue otsusega jäeti

hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib TsK § 220 lg 1 kohaselt võlgnik

oma võla teisele isikule üle kanda ainult kreeditori nõusolekul. Maakohus leidis ekslikult, et AS

K.A.S. ja kostja vahel sõlmitud maksegraafikut saab käsitleda kreeditori nõusolekuna. Nimetatud

maksegraafikus ei ole väljendatud kreeditori AS K.A.S. nõusolekut selles, et AS Maier võla koos

intresside ja viivisega tasub kostja. Maksegraafiku aluseks on leping, mille pooleks kostja ei olnud.

AS Maier ja kostja ostu-müügilepingu p 2.2 kohaselt palus müüja ostjal tasuda 375 000 krooni AS

K.A.S. arvele kahe aasta jooksul eraldi maksegraafiku alusel kuude kaupa. Sama lepingu punkti

viimase lause kohaselt müüja esindaja avaldab, et loeb nimetatud summa kandmist AS K.A.S. arvele

endale tasumiseks. Maakohus rahuldas hagi TsK § 220 alusel ja otsuses puuduvad kohtu põhjendused

TsK § 172 sätete kohaldamise või kohaldamata jätmise osas. AS Maier ja kostja vahel sõlmitud ostu-

müügilepingu alusel tekkisid vastastikused õigused ja kohustused üksnes lepingu pooltel, millest

tulenevalt saab müügisumma tasumist nõuda TsK § 242 alusel müüja, mitte aga kolmas isik. Asjaolu,

et lepingu p. 2.2 kohaselt palutakse ostjal osa ostu-müügisummast tasuda kolmanda isiku

arvelduskontole, ei saa lugeda TsK § 172 lg 1 kohaselt lepinguks kolmanda isiku kasuks, vaid

tegemist on lepinguga täitmisega kolmandale isikule. Seega ei saanud nimetatud lepingust tekkida

iseseisvat nõudeõigust isikul, kelle kasuks täitmine oli mõeldud.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada.

Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et maakohus ei põhjendanud otsuses TsK § 172 kohaldamist või

kohaldamata jätmist. Maakohus märkis otsuses, et 24. märtsi 1997. a lepingust nähtub, et poolte

tegelik tahe oli suunatud sellele, et lepingusumma tasub kostja AS-le K.A.S.

AS Maier ja kostja vahel 24. märtsil 1997. a sõlmitud leping oli TsK §-s 172 lg 1 sätestatud leping

kolmanda isiku kasuks. Seda tõendab lepingus sisalduv kostja kohustus tasuda osa ostusummast AS-

le K.A.S. maksegraafiku alusel ja maksegraafiku tegelik sõlmimine. Ringkonnakohus on ebaõigesti

järeldanud, et ei ole alust väita, et AS K.A.S. aktsepteeris AS Maier võla tasumist kostja poolt.

Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-00 leiti, et lepingut kolmanda isiku kasuks võivad pooled

ilma kolmanda isiku nõusolekuta muuta või tühistada, kuid ainult seni, kuni kolmas isik ei ole

võlgnikule avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust. AS K.A.S. nõusolekut ja soovi temal

tekkinud õigust kasutada kinnitab peale maksegraafiku ka AS K.A.S. nõudeõiguse loovutamise

leping, millega loovutati nõudeõigus kostja, mitte AS Maier vastu.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust õigeks. Ringkonnakohus eristas

lepingut kolmanda isiku kasuks ja lepingut täitmisega kolmandale isikule ning järeldas õigesti, et

tegemist on lepinguga täitmisega kolmandale isikule, kellel puudub iseseisev nõudeõigus ja et asjas ei

kuulunud kohaldamisele TsK § 172 lg 1.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses ja kostja esindaja vastuses esitatud

seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

TsMS § 95 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt. Ringkonnakohus on teinud järelduse, et 24. märtsil 1997. a AS Maier ja OÜ Värvimaier

vahel sõlmitud ostu-müügilepingu puhul oli tegemist lepinguga täitmisega kolmandale isikule,

andmata hinnangut AS K.A.S. ja OÜ Värvimaier poolt allkirjastatud maksegraafikule ning

põhjendamata, miks lepingu p-st 2.2 tulenevalt ei kuulu kohaldamisele TsK § 172.

Kui lepingu sõlminud isik seadis tingimuseks lepingust tuleneva kohustise täitmise kolmandale

isikule, siis kui seaduse või lepinguga ei ole teisiti ette nähtud ega tulene kohustise olemusest, võib

TsK § 172 lg 1 kohaselt lepingu täitmist nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik, kelle

kasuks oli tingimuseks seatud täitmine. 24. märtsi 1997. a ostu-müügilepingus palus müüja AS Maier

ostjal OÜ Värvimaier tasuda osa hinnast AS-le K.A.S. AS K.A.S. ja OÜ Värvimaier allkirjastasid

maksegraafiku, millega OÜ Värvimaier tunnistas oma võlgnevust AS-le Maier ja AS K.A.S. avaldas

soovi täitmine temalt vastu võtta. Kohustuse täitmist võivad TsK § 172 lg 1 järgi nõuda nii lepingu

sõlminud isik kui ka kolmas isik. Kohustuse täitmisest kolmandale isikule AS-le K.A.S. (OÜ-le

Grinsen) vabanemiseks oleks OÜ Värvimaier pidanud tõendama, et on kohustuse juba AS-le Maier

täitnud.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2000. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada OÜ-le Grinsen 25. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 5 388 (viis tuhat kolmsada

kaheksakümmend kaheksa) krooni 80 (kaheksakümmend) senti.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa