3-3-1-10-01 · Riigikohus

3-3-1-10-01

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. aprillil 2001

Õilme Kaha kassatsioonkaebuse läbivaatamine teenistussuhte peatamise ajaks ametipalga

säilitamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 15. märtsil 2001 avalikul kohtuistungil läbi Õilme Kaha kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. novembri 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-263/2000.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Õilme Kaha, tema esindaja vandeadvokaat Paul Järve ja

Tolliameti esindaja Ülle Vilgats. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Õilme Kaha töötas Tolliameti Edela Tolliinspektuuri Ikla piiritolliposti II vahetuse vanema

kohusetäitjana. 4. juunil 1996 võeti ta vahi alla ning vabastati vahi alt 5. detsembril 1996. Edela

Tolliinspektuuri juhataja 9. detsembri 1996. a. korraldusega nr. 97 peatati tema teenistussuhe ATS

§ 108 lg. 10 alusel alates 10. detsembrist 1996 seoses kriminaalasja algatamisega. Korralduse aluseks

oli Riigi Kaitsepolitseiameti 9. detsembri 1996. a. "Süüdistatava Õilme Kaha ametikohalt

kõrvaldamise määrus".

3. veebruaril ja 11. veebruaril 1999 pöördus Õ. Kaha Tolliameti Edela Tolliinspektuuri poole palvega

maksta talle välja keskmine palk kuue kuu eest, mil ta viibis vahi all, kuid tema teenistussuhe ei

olnud peatatud, samuti palk ja lisatasu alates teenistussuhte peatamisest 10. detsembril 1996 kuni

pöördumiseni Edela Tolliinspektuuri poole. Edela Tolliinspektuur keeldus palga maksmisest

põhjendusel, et ATS §-s 107 lg. 2 kohaselt säilitatakse ametnikule teenistussuhte peatumise korral

ametipalk ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

14. märtsil 1999 esitas Õ. Kaha Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada täielikult

seadusevastaseks palga ja lisatasu maksmisest keeldumine ja teha Edela Tolliinspektuurile ettepanek

maksta välja ametipalk vahi all viibitud aja eest 4. juunist 1996 kuni 5. detsembrini 1996, mil

teenistussuhe ei olnud peatatud, ja ajavahemiku eest detsember 1996 kuni märts 1999, mil

teenistussuhe oli peatatud, samuti viivised palga maksmisega viivitatud aja eest. Kaebaja leidis, et

Avaliku teenistuse seadus ei keela maksta palka ja lisatasu aja eest, mil teenistussuhe oli peatatud

ATS § 108 lg. 10 alusel. Nimetatud seadus sätestab §-s 109 lg. 2 sõnaselgelt ainult ühe juhtumi, mil

teenistussuhte peatumise korral palka ei maksta.

Pärnu Halduskohtu 10. aprilli 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-28/2000 jäeti Õ. Kaha kaebus

rahuldamata. Kohus leidis, et ATS § 107 lg. 2 kohaselt säilitatakse ametnikule ametipalk koos

lisatasudega või makstakse hüvitust seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Palga säilitamisel või

hüvituse maksmisel tuleb lähtuda teenistussuhte peatamise põhjustest. Töötaja süütegude tõttu

teenistusest kõrvaldamisel ametipalka ei säilitata. Kuna Õ. Kaha teenistussuhe oli peatunud seoses

kriminaalasja menetlemisega ametiasutusest sõltumatutel asjaoludel, siis ei olnud ametiasutusel

seaduslikku alust talle palga ja lisatasu väljamaksmiseks. Lähtudes ATS §-st 108 p. 9 oli Õ. Kaha

teenistussuhe peatunud vahi all oleku ajal olenemata sellest, et see polnud vormistatud käskkirja ega

korraldusega.

Õ. Kaha esitas halduskohtu selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu otsus ja teha uus otsus.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. novembri 2000. a. otsusega jäeti Õ. Kaha

apellatsioonkaebus rahuldamata ja muudeti Pärnu Halduskohtu otsust motiivide osas.

Ringkonnakohus leidis, et kuna Õ. Kaha vabastati Tolliameti 23. märtsi 2000. a. käskkirjaga

teenistusest ATS § 123 alusel süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel arvates 4. juunist 1996, puudub

kohtul alus töötasu väljamõistmiseks aja eest, mil kaebajal puudus teenistussuhe Tolliametiga.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta apellandi 23. märtsi 2000. a. käskkirjaga seonduvad väited, kuna

nimetatud akti seaduslikkuse kontrollimine ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

19. detsembril 2000 esitas Õ. Kaha kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu otsus täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassaator leiab:

Ringkonnakohus ei saanud kohtuotsuse tegemisel aluseks võtta Tolliameti 23. märtsi 2000. a.

käskkirja nr. 248-p, kuna see esitati kohtule nõuetekohaselt vormistamata.

Käesoleva asjas menetletava kaebuse kohtusse esitamise ajal ei olnud käskkirja nr. 248-p. Nimetatud

käskkirja seaduslikkus on vaidlustatud eraldi. Tegemist on oma sisult ja ulatuselt erinevate nõuetega.

Ringkonnakohus pole viidanud materiaalõiguse normidele, millest lähtuvalt jäeti apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Tolliamet on tööraamatut kinni pidanud 4. juunist 1996 alates. Tööraamatu kinnipidamine toob

endaga kaasa töötasu, lisatasude ja viiviste väljamõistmise.

Tolliameti kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Tolliamet leiab, et

teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametipalk ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

Seadustes pole sätestatud kohustust maksta ametipalka teenistussuhte peatumise ajal seoses

kriminaalasjas süüdistatavana ametikohalt kõrvaldamisega. Palgaseaduse § 31 lg. 5 kohaselt

arvutatakse palka palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Õ. Kaha ei

ole faktiliselt viibinud teenistuses alates 4. juunist 1996 kuni tema teenistusest vabastamiseni

23. märtsil 2000. Samuti vaidleb Tolliamet vastu kassaatori väidetele tööraamatu kinnipidamise osas.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. Õ. Kaha taotles palga ja lisatasu maksmist aja eest, mil ta viibis 4. juunist 1996 kuni 5. detsembrini

1996 vahi all, ja ajavahemiku eest alates tema teenistussuhte peatumisest seoses süüdistatavana

ametikohalt kõrvaldamisega 10. detsembril 1996 kuni märtsini 1999, kui ta pöördus halduskohtu

poole kaebusega tunnistada seadusevastaseks Tolliameti Edela Tolliinspektuuri keeldumine palga

maksmisest.

Käesoleva haldusasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 31. oktoobri 2000. a. otsusega

mõisteti Eesti Vabariigilt välja 27 335 krooni Õilme Kaha kasuks vastavalt Riigi poolt alusetult

vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §-le 6 lg. 3. Kuna nimetatud seaduse § 5 lg. 4

kohaselt loetakse hüvitise maksmisega isikule hüvitatuks ka alusetult vabaduse võtmisega tekitatud

kahju töötasu kaotamise näol, puudub Õ. Kahal alus nõuda talle ametipalga maksmist alusetult vahi

all viibitud aja eest, so ajavahemiku eest 4. juuni 1996 kuni 5. detsember 1996.

2. Avaliku teenistuse seaduse § 107 lg. 1 sätestab, et ametniku teenistussuhte peatumine tähendab

ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest ja ametiasutuse ajutist vabanemist

kohustusest kindlustada ametnikule töö.

Avaliku teenistuse seaduse §-s 108 on loetletud teenistussuhte peatumise alused. Nimetatud

paragrahvi p. 10 sätestab, et teenistussuhe peatub "muudel juhtudel, mil ametnik on seaduse või

Vabariigi Valitsuse määruse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest". Edela

Tolliinspektuuri juhataja peatas Õ. Kaha teenistussuhte ATS § 108 p. 10 järgi seoses kriminaalasja

algatamisega. Teenistussuhte peatumise aluseks oli Kaitsepolitseiameti 9. detsembri 1996. a.

"Süüdistatava Õilme Kaha ametikohalt kõrvaldamise määrus".

3. ATS § 107 lg. 2 kohaselt säilitatakse teenistussuhte peatumise ajaks ametnikule seaduses sätestatud

juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust. Avaliku teenistuse

seadus ei näe ette ametipalga säilitamist, kui teenistussuhe peatub seoses uurija määruse alusel

süüdistatavana ametikohalt kõrvaldamisega. Sellist kohustust ei sätesta ka Kriminaalmenetluse

koodeksi § 129, millest tuleneb uurija õigus süüdistatava ametikohalt kõrvaldamiseks.

Kuna Avaliku teenistuse seaduses puudub alus palga säilitamiseks, ei ole nõuet palga ja lisatasude

väljamaksmiseks võimalik ATS § 107 lg. 2 alusel esitada asutuse, käesoleval juhul Tolliameti vastu.

Uurija määruse alusel ametikohalt kõrvaldamise tõttu saamatajäänud töötasu või hüvitise, millega

loetakse hüvitatuks ka isiku saamatajäänud töötasu, väljamaksmise küsimus ning vastav vaidlus ei

kuulu Avaliku teenistuse seaduse reguleerimisalasse.

4. Kui isik kõrvaldati süüdistatavana ametikohalt kooskõlas Kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129

sätestatuga, võib ametikohalt kõrvaldatud isikul olla tekkinud kahju saamatajäänud töötasu tõttu.

Uurija määruse alusel ametikohalt kõrvaldamisega kahju tekitamine võib olla õiguspärane või

õigusvastane. Juhul, kui tehakse kindlaks ametikohalt kõrvaldamise õigusvastasus, võib isik nõuda

saamatajäänud töötasu hüvitamist õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et ka neil juhtudel, kui ametikohalt kõrvaldamine toimus

küll kooskõlas seadusega, kuid isik mõistetakse hiljem õigeks või kriminaalasja menetlus tema suhtes

lõpetatakse, peab isikul olema võimalus saada riigilt õiglast hüvitist. Sellisel juhul on isik kahju

kandnud kriminaalasjas tõe väljaselgitamise huvides, seega avalikes huvides. Seadusandja peab ette

nägema sellise kahju hüvitamise alused ja korra, nagu ta on seda teinud näiteks kriminaalmenetluses

alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Käesoleval ajal ei ole sellise hüvitise

maksmine seadusega reguleeritud, kuid riigi tegevusetus ei saa välistada riigi kohustust üksikisiku

ees. Seega võib niisugustel juhtudel nõuda hüvitist õiguse üldpõhimõtetele tuginedes ka siis, kui

seaduses vastav erinorm puudub.

5. Asjakohatu on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna Õ. Kaha vabastati Tolliameti 23. märtsi 2000. a.

käskkirjaga teenistusest ATS § 123 alusel süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel arvates 4. juunist

1996, siis puudub kohtul alus töötasu väljamõistmiseks aja eest, mil kaebajal puudus teenistussuhe

Tolliametiga. Nähtuvalt haldusasja materjalidest ei ole kuni käesoleva haldusasja arutamiseni

Riigikohtus jõustunud Õ. Kaha suhtes kohtuotsust kriminaalasjas, teenistusest vabastamise käskkirja

aluseks olnud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 1999. a. otsus nr. 3-1-1-80-99 pole

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ATS § 123 mõttes.

6. Kuna käesoleva kohtuvaidluse käigus ei lahendata teenistusest vabastamise seaduslikkuse

küsimust, tuleb tööraamatu kinnipidamist puudutav kassatsioonkaebuse väide ning sellega seonduvad

nõuded jätta tähelepanuta.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 4 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Jätta Õilme Kaha kassatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. novembri 2000. a. otsust haldusasjas

nr. II-3-263/2000 motiivide osas, asendades need käesoleva otsuse motiividega.

Arvata kautsjon riigituludesse.

Otsus jõustub 17. aprillil 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel