3-2-1-51-01 · Riigikohus

3-2-1-51-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 3. aprillil 2001. a

Alpamayo Ltd hagi AS Põlva Piim vastu 1 414 000 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 19. märtsil 2001. a Alpamayo Ltd ja AS Rakvere Piim kassatsioonkaebuste

alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. novembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-

177/2000. Istungist võttis osa Alpamayo Ltd esindaja vandeadvokaat Ü. Talviste.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt omandas Alpamayo Ltd 9. oktoobri 1997. a ostu-müügilepinguga AS-lt Põlva

Piim 11 500 000 krooni eest 28 282 AS Rakvere Piim aktsiat. 1998. a jaanuaris selgus, et AS Põlva

Piim, kes oli 15. juuni 1995. a kirjalikus avalduses AS Rakvere Piim üldkoosolekule kohustunud

mitte võõrandama aktsiakapitali suurendamisel omandatud AS Rakvere Piim aktsiaid enne nende eest

täielikku tasumist, oli jätnud AS-le Rakvere Piim aktsiate eest tasumata 1 414 000 krooni. ÄS § 225

lg 3 kohaselt peab märkija aktsiate väljalaskmisel tasuma täielikult väljalaskehinna. Vältimaks ÄS §-s

275 toodud tagajärgi, tasus hageja ise AS-le Rakvere Piim kostja võla. Hageja taotles TsK § 246

kohaselt aktsiate ostu-müügilepingu järgse hinna vähendamist ja kostjalt 1 414 000 krooni

väljamõistmist.

Põlva Maakohtu 21. detsembri 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustel oli

AS-l Rakvere Piim õigus nõuda aktsiate eest tasumist, kuid tal ei olnud õigusi aktsiate suhtes. Seega

ei ole TsK § 246 kohaldamiseks alust. Esitatud tõendite alusel ei ole võimalik välja selgitada AS

Põlva Piim ja AS Rakvere Piim tõelist tahet aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimisel, sest lepingut

tõendina ei esitatud. Kostja 15. juuni 1995. a avaldust AS Rakvere Piim üldkoosolekule ning selles

märgitud kohustust mitte võõrandada aktsiaid enne nende müügihinna täielikku tasumist ei saa lugeda

tehinguks, mis looks pooltele õigusi ja kohustusi. Tõenditest ei nähtu ka seda, et AS Rakvere Piim

oleks kostja avaldusele vastanud ja kinnitanud, et ta on pakutud tingimustega nõus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Ringkonnakohtu otsusega jäeti maakohtu otsuse muutmata. AS-l Rakvere Piim ei tekkinud pärast

aktsiate võõrandamist õigust aktsiatele. Tal oli vaid õigus nõuda kostjalt märgitud aktsiate eest

tasumist. Seega ei rikkunud kostja ostu-müügilepingust tulenevat müüja kohustust teatada

kolmandate isikute õigustest asjale ja hageja ei saa nõuda kostjalt aktsiate ostuhinna alandamist TsK

§ 246 alusel. Asjaolu, et kostja ei olnud AS-le Rakvere Piim aktsiate eest osaliselt tasunud, ei

mõjutanud hageja õigusi aktsiate hilisemal omandamisel. Aktsiate omandamisel seniselt aktsionärilt

ei läinud hagejale üle kostja võlakohustus AS Rakvere Piim ees. Hagejal oli ÄS § 229 kohaselt õigus

taotleda enda kandmist aktsiate omanikuna aktsiaraamatusse ning tema suhtes ei saanud AS Rakvere

Piim kohaldada ÄS §-s 275 toodud tagajärgi.

Hageja nõuet kostja vastu saab käsitada vara alusetust säästmisest tuleneva nõudena. Ka sellel alusel

ei kuulu hagi rahuldamisele. TsK § 477 lg-te 1 ja 6 kohaldamiseks on vaja tuvastada, et isik on oma

vara teise isiku arvel säästnud. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja maksis kostja eest ära AS-le Rakvere

Piim aktsiate märkimisel tasumata jäänud 1 414 000 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt tasus

hageja kõnesoleva summa AS-le Rakvere Piim alusetult, sest selle maksmise tähtaeg ei olnud veel

saabunud. Hageja vastupidist ei tõendanud. Kuna kostjal ei olnud hageja soorituse ajal tekkinud

kohustust tasuda AS-le Rakvere Piim aktsiate märkimisel tasumata summat, siis ei saanud kostja

hageja arvel rikastuda.

II. Hageja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Hageja esitas õigeaegselt ringkonnakohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks.

Kohtuotsuses on kirjas protsessiosalised ja nende esindajad, kes tegelikult ringkonnakohtu istungil ei

osalenud. Arusaamatud on kohtuotsuse viited protsessiosaliste justkui teise astme kohtus esitatud

seisukohtadele. Hageja ei saanud kasutada TsMS §-des 326-328 sätestatud õigusi. Ringkonnakohus

asus ebaõigele seisukohale, et aktsiate eest täieliku tasumise tähtaeg ei olnud veel saabunud. Kui

kohus asus sellele seisukohale, pidanuks ta näitama, millal kohustise täitmise tähtaeg saabub. Kostja

võis küll hagejale aktsiaid müüa, kuid see eeldanuks võetud kohustuse täitmist aktsiate

väljalaskehinna tasumise osas AS-le Rakvere Piim. Aktsiate võõrandamise kuupäev on kostja poolt

võetud kohustuse täitmise tähtpäevaks. Võetud kohustist mitte täites, säästis kostja oma vara hageja

arvelt TsK § 477 mõistes.

III. Kolmanda isiku kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kolmas isik AS Rakvere Piim palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tunnistas otsuses AS Rakvere Piim

kui kolmanda isiku protsessiosaliseks, kuid ei teatanud tema esindajale kohtuistungi toimumise aega

ega kohta. Seetõttu ei saanud kolmanda isiku esindaja osaleda 2. novembri 2000. a kohtuistungil ega

teostada muid TsMS §-s 67 sätestatud õigusi. Samuti ei saadetud kolmanda isiku esindajale

apellatsioonkaebuse ärakirja ega kohtuotsust. Kolmanda isiku esindajale pole apellatsiooni raames ei

suuliselt ega ka kirjalikult antud võimalust oma seisukohti esitada.

IV. Vastused kassatsioonkaebustele

Vastuses kostja kassatsioonkaebusele ja vastuses kolmanda isiku kassatsioonkaebusele leidis kostja,

et ringkonnakohtu otsus on õige ning palus jätta kaebused rahuldamata.

V. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades on apellatsioonikohus õigesti leidnud, et hageja nõuet saab

käsitada ka vara alusetust säästmisest tuleneva nõudena. Samuti on õige ringkonnakohtu seisukoht, et

TsK § 477 lg-te 1 ja 6 kohaldamiseks on vaja tuvastada, et isik on oma vara teise isiku arvel säästnud.

Ringkonnakohus tuvastas, et hageja maksis kostja eest AS-le Rakvere Piim ära viimase aktsiate

märkimisel tasumata jäänud 1 414 000 krooni. Samas aga apellatsioonikohus leidis, et tõendamata on

hageja arvel säästmine, sest hageja ei tõendanud aktsiate eest tasumise tähtpäeva saabumist.

Apellatsioonikohtu otsus ei vasta selles osas ringkonnakohtu otsuse sisu kohta esitatavatele nõuetele.

Hageja põhjendas oma väidet kostja kohustuse kohta tasuda AS-le Rakvere Piim 1 414 000 krooni

tuginedes kostja 15. mai 1995. a avaldusele AS Rakvere Piim üldkoosolekule, milles kostja kohustus

mitte võõrandama AS Rakvere Piim aktsiaid enne nende eest täielikku tasumist. Esimese astme

kohus leidis, et sellest avaldusest kostjale kohustusi ei tekkinud. Apellatsioonkaebuses esitas hageja

mitmeid argumente põhjendamaks seda, miks ta peab esimese astme kohtu sellist seisukohta

ebaõigeks. Apellatsioonikohus jättis kõik hageja argumendid tähelepanuta. Sellega rikkus

ringkonnakohus TsMS § 330 lg-t 6, mis sätestab ringkonnakohtu kohustuse vastata otsuses

apellatsioonkaebuse põhjendustele. Seda tuleb lugeda protsessiõiguse normi oluliseks rikkumiseks,

mis toob kaasa apellatsioonikohtu otsuse tühistamise.

Vastavalt TsMS §-le 298 peab kohus apellatsioonkaebuse esitaja (apellant) vastaspoolele (vastustaja)

andma võimaluse apellatsioonkaebusele vastata. TsMS § 305 lg 2 p-dest 1 ja 2 tuleneb, et esimese

astme kohus peab apellatsioonkaebuse ärakirja saatma nii vastustajale kui apellandi poolel osa võtnud

teistele protsessiosalistele. Asja materjalidest ei nähtu, et esimese astme kohus oleks hageja

apellatsioonkaebuse ärakirja kolmandale isikule AS-le Rakvere Piim saatnud. Kuna seda ei olnud

teinud esimese astme kohus, siis oleks selle puuduse pidanud kõrvaldama ringkonnakohus.

TsMS § 330 lg 2 kohaselt tuleb ringkonnakohtu otsuse sissejuhatuses ära märkida ka TsMS § 231 lg-

s 2 sätestatu. Selle sätte järgi tuleb otsuse sissejuhatuses muu hulgas märkida poolte ja nende

esindajate nimed. Kolleegium soostub hageja kassatsioonkaebuse seisukohaga, et poole esindaja

nime märkimine kohtuotsuse sissejuhatavas osas on vajalik juhul, kui esindaja võttis kohtuistungist

osa. Samuti on kolleegium seisukohal, et kohtuotsuse sissejuhatavas osas peab olema märgitud, kes

protsessiosalistest kohtuistungist osa võttis. Ringkonnakohtu otsuse põhjal pole praegu võimalik

kindlaks teha, kas protsessiosalised ringkonnakohtu istungil osalesid või ei osalenud.

Hageja taotles apellatsioonikohtu istungil asja läbivaatamise edasilükkamist seoses hageja esindaja

välislähetusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustikul ei põhine hageja kassatsioonkaebuse seisukoht, et

ringkonnakohus oleks pidanud selle taotluse rahuldama.

Ekslik on kolmanda isiku AS Rakvere Piim kassatsioonkaebuse seisukoht, et apellatsioonikohus

oleks pidanud kohtuistungi toimumisest teatama tema esindajale. TsMS § 28 lg 8 sätestab, et

juriidilisele isikule loetakse kohtukutse kätteantuks, kui see on kohale toimetatud selle isiku

registrisse kantud aadressil. AS-le Rakvere Piim kohtukutse kätteandmist kassatsioonkaebuses ei ole

vaidlustatud.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. novembri 2000. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebused rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Heta 12. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 14 140 (neliteist tuhat

ükssada nelikümmend) krooni.

Tagastada Advokaadibüroole Tark & Ko 28. detsembril 2000. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

J Odar, H. Jõks, A. Kull