3-2-1-15-01 · Riigikohus

3-2-1-15-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. märtsil 2001. a

AS Baltsped hagi AS Acropolis vastu võla 33 400 krooni ja viivise 61 000 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 19. veebruaril 2001. a AS Baltsped kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. septembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/785 2000. Istungist

võtsid osa hageja esindaja vandeadvokaat I. Kullerkann ja kostja esindaja vandeadvokaat N. Kõiv.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

AS Baltsped ja AS Acropolis sõlmisid 14. jaanuaril 1998. a poolhaagise ostu-müügilepingu. Lepingu

p 3.1 kohaselt kohustus AS Acropolis 94 400 kroonisest ostuhinnast tasuma 30 000 krooni lepingu

allakirjutamisel ja ülejäänud 64 400 krooni 14. aprilliks 1998. a. Lepingu p 4.3 järgi kohustus AS

Acropolis ostuhinna tasumisega viivitamisel maksma viivist 1 % ostuhinnast iga viivitatud päeva

eest, s.o 944 krooni päevas, kusjuures pärast maksetähtpäeva tasutud summa pidi kõigepealt katma

viivise ja seejärel võla. 14. aprilliks oli AS-l Acropolis ostuhinnast tasunud 61 000 krooni ja

3. augustiks veel 33 400 krooni.

AS Baltsped palus TsK §-de 173 lg 1, 174, 190 lg 1 ja 191 lg 1 alusel AS-lt Acropolis välja mõista

viivise 61 000 krooni ja võla 33 400 krooni - kokku 94 400 krooni. Hageja leidis, et heade

kommetega ei ole kooskõlas nõuda alates 14. aprillist arvutatavat viivist suuruses, mis ületab

poolhaagise ostuhinna ning vähendas seetõttu ise viivist.

AS Acropolis vaidles hagile vastu, väites, et hageja poolt kohtule esitatud ostu-müügilepingut ei ole

pooled sõlminud. Lepingu esimesel lehel pidid olema poolte allkirjad. Esitatud lepingu esimesel lehel

poolte allkirju aga ei ole. Hageja ei tagastanud kostjale lepingu eksemplari ega esitanud viivisearveid.

Kostja tasus lepingu alusel kuni 3. augustini ostuhinna 94 400 krooni.

Tallinna Linnakohtu 23. märtsi 2000. a otsusega hagi rahuldati. Kohus tuvastas, et vaidlus tuleneb

lepingust, millele pooled on alla kirjutanud. Ei ole tõendatud, et lepingu esimene leht oleks võltsitud.

Pooled on lepingut täitnud - hageja andis poolhaagise üle ja kostja hakkas selle eest tasuma. Kostja ei

tasunud tähtajaks ostuhinda. Kostjat ei vabasta vastutusest asjaolu, et hageja ei esitanud viivisearveid.

Kostja ei nõudnud viivise vähendamist ega toonud esile asjaolusid, mis annaks alust viivise

vähendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 6. septembri 2000. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja uue otsusega

jäeti hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Linnakohus tuvastas õigesti, et pooled sõlmisid ostu-

müügilepingu. Lepingus ei olnud kokkulepet, et kui lepingu mõlemad lehed ei ole alla kirjutatud, siis

on leping tühine. Kummalegi poolele pidi jääma lepingust üks eksemplar. Kohus tuvastas, et kostja

esindaja allkirjastas lepingu ja andis selle allakirjutamiseks hagejale. Pooled asusid lepingut täitma

lepingu esilehel kirjeldatud tingimustel. Hageja nõudis võlga 34 400 krooni ja viivist 61 000 krooni.

Hageja kinnitas teatisega, et ta on saanud poolhaagise eest 94 400 krooni. Sellega on tõendatud kostja

kohustuse täitmine. Hageja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostja ei täitnud lepingut

nõuetekohaselt. Hageja esindaja ei osanud seletada, millal kostjale arved esitati, kuidas viivist

arvestati ja millised summad arvati viivise katteks lepingu p 4.3 alusel. Kohtule ei esitatud viivise

arvestust. Esitatud tõendite alusel ei saa tuvastada, kas kostja lepingut rikkus ja kas ta on kohustatud

viivist maksma või mitte. Linnakohus ei andud hinnangut hagis toodud asjaoludele ega tuvastanud,

millal sattus kostja viivitusse, milline oli viivise suurus ja kas hageja nõuded olid põhjendatud.

II. Hageja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise ja

protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu.

Lepingust tulenevad õigused ja kohustused ei sõltu arvete esitamisest. Pooled sõlmisid ostu-

müügilepingu. Viivisearvete esitamata jätmine ei vabasta kostjat viivise tasumisest, kui ta kohustist

vastavalt lepingule ei täitnud.

Apellatsioonikohtu otsus ei vasta kohtuotsusele kehtestatud nõuetele - otsuse järeldused on

vastuolulised ja tõendid analüüsimata.

Viivist arvestati lepingu p 4.3 järgi ja nõutud viivise suuruse põhjendus on esitatud hagiavalduses.

Kostja ei vaidlustanud viivise arvestamise metoodikat ega viivise suurust.

III. Kostja vastus kassatsioonkaebusele

Kostja leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta selle muutmata.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida

ringkonnakohus kohaldas. Apellatsioonikohus tuvastas, et pooled sõlmisid ostu-müügilepingu,

leppisid selles kokku ostuhinna tasumise tingimustes ning asusid lepingut täitma. Kohtule esitati ka

teatis, mille kohaselt hageja on kostjalt saanud 94 400 krooni osade kaupa alates 19. jaanuarist kuni

3. augustini 1998. a. Järelduse tegemiseks, kas kostja maksis poolhaagise eest lepingukohaselt või

peab ta maksma viivist, pidi apellatsioonikohus hindama esitatud tõendeid. Tõendamatuse tõttu hagi

rahuldamata jätmine ei ole nõuetekohaselt põhjendatud.

Hagiavalduses nõustus hageja arvestusliku viivise (944 krooni iga maksmisega viivitatud päeva eest)

vähendamisega põhjusel, et liiga suur viivis ei ole kooskõlas heade kommetega, ja võrdsustas viivise

suuruse poolhaagise hinnaga. Hageja leidis, et pärast 14. aprilli tasutud viivis oli 33 400 krooni ja

täiendavalt tuleb kostjalt välja mõista 61 000 krooni (kokku 94 400 krooni) viivist. Peale selle leidis

hageja, et kostjalt tuleb välja mõista võlg 33 400 krooni, mis jäi kostjal lepingus seatud tähtajaks

maksmata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb silmas pidada, et TsK § 194 lg 1 kohaselt on kohtul õigus

viivist vähendada, kui tasumisele kuuluv viivis on kreeditori kahjudega võrreldes ülemäära suur.

Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate isikute

varalist olukorda ja kreeditori tähelepanuväärivat huvi.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. septembri 2000. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Baltsped 6. oktoobril 2000. a tasutud kautsjon 940 (üheksasada nelikümmend)

krooni ja 16. oktoobril 2000. a tasutud kautsjon 4 (neli) krooni.

A. Kull, J. Luik, T. Vernik