3-1-3-3-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. märtsil 2001

3-1-3-3-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas 27. veebruaril 2001. a

toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja

M.J. süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M.J. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M.J. suhtes alustati 30. oktoobril 2000. a kriminaalmenetlus seoses sellega, et tema isikuna, kellel on kehtiv halduskaristus 19. jaanuaril

1999. a mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis taas alkoholijoobes 23. oktoobril 2000. a kella 16.00 ajal V maakonnas T-s

sõiduautot VAZ 2106 riikliku numbrimärgiga X. Kriminaalasja materjalid saadeti Valga Maakohtusse kiirmenetluse korras. Kohtunik Kalju

Kutsar andis 7. novembri 2000. a määrusega M.J. süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi kohtu alla, leides, et esitatud kiirmenetluse materjalid on

kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks piisavad.

2. Pärast kriminaalasja arutama asumist ja tuginedes KrMK § 3631 lg-le 3 tagastati kriminaalasi kohtuniku poolt 16. novembril 2000. a

määrusega Valga Prokuratuuri kaudu eeluurimise läbiviimiseks. Kohtumääruse kohaselt tuleb eeluurimisel selgitada, kas ja millal kohtualune

tasus talle 19. jaanuaril 1999. a määratud haldustrahvi. Samuti osutatakse kohtumääruses sellele, et kohtule esitatud pealiskaudsed materjalid

ei võimalda lahendada M.J. süü küsimust ega mõista talle karistust. Nimelt oli M.J. Valga Maakohtu 24. augusti 1998. a otsusega KrK § 195

lg 2 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud ning kolmeaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest vabastatud. Seega pani M.J. uue

õigusrikkumise toime katseajal.

Põhjendamaks kriminaalasja eeluurimiseks saatmist viitas kohus ka vajalike materjalide väljanõudmise võimatusele KrMK §-s 3631 lg 3

sätestatud tähtaja jooksul.

3. Valga Maakohtu kohtuniku 16. novembri 2000. a määruse peale esitas Valga Prokuratuuri vanemprokurör K. Taits eriprotesti, taotledes

määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks.

4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2000. a määrusega jäeti Valga Maakohtu 16. novembri 2000. a määrus muutmata

ja eriprotest rahuldamata.

Ringkonnakohus jättis andmata hinnangu eeluurimise vajalikkusele ja leidis, et eriprotest tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et KrMK § 3631

lg 3 alusel tehtud määrus ei sisaldu AKKS § 68 lg-s 1 fikseeritud edasikaebamisele kuuluvate kohtumääruste ammendavas loetelus.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei pidanud õigeks prokuröri poolt vaidlustatud kohtumääruse samastamist kriminaalasja täiendavale

eeluurimisele saatmise määrusega ja leidis, et need kohtumäärused erinevad teineteisest sisuliselt. Ringkonnakohtu käsitletavas määruses

märgitakse, et see määrus on lõplik ja ei kuulu kassatsiooni korras edasikaebamisele või protestimisele.

Menetlus Riigikohtus

5. Riigiprokurör Tatjana Tamm esitas avalduse kohtuvigade parandamiseks Valga Maakohtu 16. novembri 2000. a määruses ja Tartu

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2000. a määruses. Avaldaja taotleb eelnimetatud määruste tühistamist ja kriminaalasja

tagastamist Valga Maakohtule uueks sisuliseks arutamiseks.

5.1 Kohtuvea parandamise avalduse esitamist põhjendatakse kõigepealt sellega, et mõlemad vaidlustatud määrused on vastuolus

kriminaalmenetluse normidega, kuid kuna ringkonnakohtu kõnealune määrus on lõplik, siis seda kassatsiooni korras vaidlustada ei saa.

5.2 Avaldaja leiab, et kohtumäärustes esitatud avaldatud seisukohad eeluurimise läbiviimise vajalikkuse kohta ei ole kooskõlas 1. juulil 2000. a

jõustunud kriminaalmenetluse koodeksi muudatustega. Nende muudatuste kohaselt oli kriminaalmenetlus M.J. suhtes alanud juba uurija poolt

läbiviidud esimese uurimistoiminguga. Seetõttu ei saa nõustuda Valga Maakohtu tõlgendustega, et kiirmenetluse korras kohtusse saadetud asja

saatmine eeluurimise läbiviimiseks tähendaks ka nüüd samamoodi nagu enne 1. juulit 2000, et kohtueelne uurimine peab algama algusest

peale

5.3 Avaldaja jääb eriprotestis väljendatud seisukoha juurde, et KrMK § 3631 lg 3 korras tehtud määrus tuleks võrdsustada kriminaalasja

täiendavale eeluurimisele saatmise määrusega ning selle erikaebe korras vaidlustamine peaks toimuma AKKS § 68 lg 1 p 2 alusel. Vastasel

juhul kaoks avaldaja arvates motivatsioon kiirmenetluse kohaldamiseks.

6. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas prokurör kohtuvea parandamise avalduses sisalduvat taotlust rõhutades, et ringkonnakohus oleks

pidanud käsitama Valga Maakohtu 16. novembri 2000. a määrust kriminaalasja täiendavale eeluurimisele saatmise määrusena ja seetõttu oleks

ta pidanud ka eriprotesti sisuliselt läbi vaatama.

Kaitsja taotles avalduse rahuldamata jätmist põhjendusega, et kiirmenetlus on erimenetlus, kus ei toimi üldmenetlusele omased reeglid ja

seetõttu ei ole ka kiirmenetluse käigus kriminaalasja saatmine kohtust täiendavaks eeluurimiseks erikaebe korras vaidlustatav.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab, et kohtuvea

parandamise avaldus tuleb jätta rahuldamata järgmistel motiividel.

7.1 Tuleb nõustuda avaldajaga selles, et 1. juulil 2000. a jõustunud kriminaalmenetluse koodeksi muudatused, eeskätt aga KrMK § 93 lg 1

muudatus, mille kohaselt loetakse kriminaalmenetlus alanuks uurija või prokuröri esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, laienevad ka

kiirmenetlusele. See, et erinevalt varasemast algab kõnealuste seadusemuudatuste järgselt kriminaalmenetlus ka kiirmenetluse puhul uurija

toimingutega, nähtub ka KrMK § 363 muudatustest: kiirmenetluse sätete alusel kohtusse saadetud asjades ei kuulu enam kohtu pädevusse

kriminaalasja algatamine. Eelneva pinnalt nähtub seega, et alates 1. juulist 2000. a on kohtueelse menetlusega tegemist kõigis kiirmenetluse

asjades.

7.2 Samas võib KrMK §-des 357 ja 358 sätestatu pinnalt väita, et seadusandja tahe on ka kriminaalmenetluse alustamist puudutavate

seadusemuudatuste järgselt suunatud sellele, et kiirmenetluse kohaldamisel kulgeks menetluse kohtueelne osa kiiremini kui üldmenetluse

puhul ja et need kriminaalasjad jõuaksid kiiremini kohtumenetlusse. Nii ei ole kiirmenetluse asjade kohtueelses menetluses endiselt nõutav

süüdistuse esitamine ja süüdistuskokkuvõtte asemel koostatakse kiirmenetluse kokkuvõte. Vastavalt KrMK §-s 358 sätestatule on seadusandja

pidanud vajalikuks kiirmenetluse asjade kohtueelses menetluses piirata ka lubatavate uurimis- ja muude menetlustoimingute ringi.

7.3 Erinevalt kohtuvigade parandamise avalduses märgitust ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates Valga Maakohtu 16. novembri

2000. a määrusest võimalik välja lugeda arusaama, et kõik varasemad uurimistoimingud oleksid tühised ja et kohtueelset uurimist tuleks

alustada algusest peale. Kogu varasemat kriminaalmenetlust on põhimõtteliselt võimalik tühistada üksnes teistmismenetluse tulemina.

Kiirmenetluse raames kohtusse saadetud kriminaalasja tagastamine esimese astme kohtu poolt eeluurimise läbiviimiseks ei saa olla käsitatav

teistmismenetluse tulemina.

7.4 Enne 1. juulit 2000 kehtinud kiirmenetluse instituudi puhul tähendas kriminaalasja eeluurimiseks saatmine samaaegselt ka kiirmenetluse

lõppu. Kuna seadusandja ei ole pidanud vajalikuks otsesõnu seda seisukohta muuta, siis on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et ka

käesoleval ajal tähendab kriminaalasja saatmine eeluurimise läbiviimiseks vastavalt KrMK § 3631 lg-s 3 sätestatule alati ja obligatoorselt seda,

et varem kohtueelselt läbiviidud uurimis- ja muud menetlustoimingud peavad laienema täiemahuliseks eeluurimiseks ja et kiirmenetlus peaks

olema lõppenud.

7.5 Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea võimalikuks nõustuda kohtuvigade parandamise avalduses märgituga, et kiirmenetluse raames

kohtusse saadetud kriminaalasja tagastamine kohtu poolt eeluurimise läbiviimiseks oleks võrdsustatav üldmenetluse raames kriminaalasja

täiendavaks eeluurimiseks saatmisega ja et selline kiirmenetluse raames tehtud kohtumäärus peaks olema AKKS § 68 lg 1 p 2 alusel erikaebe

korras vaidlustatav. Rõhutagem, et ka enne 1. juulit 2000 kehtinud kiirmenetluse instituudi puhul ei olnud kohtu poolt kriminaalasja

eeluurimiseks saatmine erikaebe korras vaidlustatav. Seadusandja lähtus seejuures ilmselt arusaamast, et selle otsustamine, kas kriminaalasja

on võimalik lahendada täiemahulise või kärbitud kriminaalmenetluse tulemina, peaks kuuluma kohtu ainukompetentsi. Seda, et seadusandja

viimatikirjeldatud arusaam oleks 1. juulil 2000. a jõustunud seadusemuudatuste järgselt muutunud, ei ole seaduse tekstist võimalik välja

lugeda.

7.6 Jagades kohtuvigade parandamise avalduses väljendatud kartust peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks rõhutada, et vastavalt

KrMK § 3631 lg-s 3 otsesõnu sätestatule on kohtul õigus tagastada kriminaalasi eeluurimiseks üksnes siis, kui mingeid olulisi asjaolusid ei ole

tõepoolest võimalik kohtuistungil tuvastada. Seejuures peab kriminaalasja eeluurimiseks saatmise määruses olema obligatoorselt märgitud,

milliseid toiminguid on eeluurimisel vaja teha ning miks ei ole nende tegemine kohtumenetluses võimalik.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 , Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2000. a määrus M.J. süüdistusasjas KrK § 204 lg 3 järgi jätta muutmata ja

kohtuvigade parandamise avaldus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 28. märtsil 2001. a on lõplik ega ole edasi kaevatav.

Eesistuja Lea Kivi

Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher