3-1-3-2-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. märtsil 2001. a

3-1-3-2-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas 27. veebruaril 2001. a toimunud

avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

A.J. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A.J. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistati A.J. Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1999. a otsusega süüdi ja teda karistati KrK § 140

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi kaheaastase vabadusekaotusega ning KrK § 15 lg 2 - § 141 lg 2 p-de 2, 3, 4 ja 41 järgi kuueaastase vabadusekaotusega.

Vastavalt KrK § 40 lg-le 1 loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti A.J-le kuus

aastat vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 16. jaanuari 1998. a otsusega mõistetud

kandmata karistus ning tema lõplikuks karistuseks loeti kuus aastat ja 8 kuud vabadusekaotust. KrK § 45 kohaselt loeti karistuse hulka vahi all

viibitud aeg 2. juunist 1998. a kuni 1. veebruarini 1999. a, s.o 7 kuud ja 29 päeva. Kohtuotsuse alusel kuulus ärakandmisele 6 aastat ja 1 päev

vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistusaja alguseks märgiti 27. august 1999. a.

2. Järgnevalt on A.J. süüdi tunnistatud ja karistatud Tallinna Linnakohtu 26. jaanuari 2000. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi

üheaastase, KrK § 140 lg 2 p-de 1-4 järgi üheaastase ja kuuekuulise vabadusekaotusega ning KrK § 141 lg 2 p-de 1-4 järgi kaheksa-aastase

vabadusekaotusega. Vastavalt KrK § 40 lg-le 1 mõisteti A.J. lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kaheksa aastat vabadusekaotust.

Juhindudes KrK § 40 lg-st 3 loeti talle Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1999. a otsusega mõistetud karistus, kui kergem, kaetuks käesolevas

kriminaalasjas mõistetud karistusega ning tema lõplikuks karistuseks loeti kaheksa aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse

kandmise aja alguseks märgiti 27. august 1999. a.

Selle otsusega mõisteti A.J. süüdi ajavahemikus 13. märtsist 1998. a kuni 7. veebruarini 1999. a toimepandud kuritegude eest.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 2000. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 26. jaanuari 2000. a otsus sisuliselt

muutmata. A.J-le KrK § 40 lg 3 järgi mõistetud lõpliku karistuse hulka loeti tema vahi all viibitud aeg 2. juunist 1998. a kuni 1. veebruarini

1999. a, s.o 7 kuud ja 29 päeva.

3. Tallinna Linnakohtu 5. juuni 2000. a otsusega tunnistati A.J. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega

kolmeks aastaks. Vastavalt KrK § 40 lg-le 3 liideti sellele karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1999. a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa (5 aastat 2 kuud ja 23 päeva). A.J. lõplikuks karistuseks mõisteti seitse aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Karistuse kandmise aja alguseks loeti 27. august 1999. a. Selle kohtuotsusega tunnistati A.J. süüdi 2.- 24. augustil 1999. a toime pandud

salajastes vargustes.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. septembri 2000. a otsusega korrigeeriti Tallinna Linnakohtu 5. juuni 2000. a otsust

kohtualuselt väljamõistetud tsiviilhagi osas, muus osas jäi linnakohtu otsus muutmata. Samal päeval tehtud määrusega määras ringkonnakohus

A.J-le mõistetud karistuse ärakandmise kohaks kinnise vangla.

Menetlus Riigikohtus

4. Tallinna Linnakohtu 5. juuni 2000. a otsuse peale esitas riigiprokurör Andres Ülviste avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotletakse

kohtuotsuse tühistamist A.J-le KrK § 40 lg 3 järgi lõpliku karistuse mõistmise osas ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist samale kohtule

teises kohtukoosseisus.

4.1 Prokurör leiab oma avalduses, et Tallinna Linnakohus, võttes 5. juuni 2000. a otsuses A.J-le KrK § 40 lg 3 alusel lõpliku karistuse

mõistmisel aluseks Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1999. a otsusega mõistetud karistuse, mitte aga sama kohtu poolt 26. jaanuaril 2000. a

otsusega mõistetud karistuse, kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust. KrK § 40 lg-s 3 sätestatu ebaõige kohaldamine on toonud kaasa olukorra,

kus A.J. suhtes tehtud Tallinna Linnakohtu 5. juuni ja 26. jaanuari 2000. a kohtuotsustega mõistetud karistused on jäänud liitmata.

4.2 Lisaks eeltoodule märgib avaldaja, et Tallinna Linnakohus arvestas 5. juuni 2000. a otsusega ajavahemiku 27. augustist 1999. a kuni

4. juuni 2000. a teistkordselt A.J. kantud karistuse hulka, sest nimetatud ajavahemik oli juba Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1999. a

otsusega kandmisele kuuluvast karistusest maha arvestatud.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles prokurör kohtuvea parandamise avalduse rahuldamist. Kaitsja aktsepteeris kohtuotsuste

konkurentsi käsitlemisel tehtud vigu.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasjades A.J. suhtes koostatud kohtulahendite ja nende aluseks olevate

materjalidega leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6.1 Enne 27. augustil 1999. a toimunud vahistamist oli A.J. paljukordselt ja grupiliselt toime pannud varavastaseid kuritegusid, mille uurimine

jätkus kolmes eraldi kriminaalasjas ja mis lahendati Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1999. a, 26. jaanuari 2000. a ja 5. juuni 2000. a

kohtuotsustega.

Kohtu järeldused neist kahes varasemas kohtulahendis tulenevad tuvastatud tehioludest ja nõuetekohane on ka A.J-le kuritegude kogumi eest

mõistetud karistus.

Ekslik on aga Tallinna Linnakohtu 26. jaanuari 2000. a otsust muutev seisukoht Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi

2000. a kohtuotsuses, millega A.J-le mõistetud vabadusekaotust lühendati teistkordselt (7 kuud ja 29 päeva) eelvangistuses viibitud aja arvel.

Sama ajavahemikku oli juba arvestatud linnakohtu 2. detsembri 1999. a otsuses talle lõpliku karistuse mõistmisel. Viga sisaldav

apellatsioonikohtu lahend kuulub aga eraldi kriminaalasja menetlusdokumentide hulka, mille vaidlustamiseks ei ole Riigikohtusse pöördutud.

6.2 Olulisem A.J. kriminaalõigusliku kohtlemise viga seisneb selles, et 5. juuni 2000. a kohtuotsuses liitis Tallinna Linnakohus temale KrK

§ 139 lg 2 p-de 1,2 ja 3 järgi mõistetud uuele karistusele Krk § 40 lg 3 alusel osaliselt Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1999. a otsusega

mõistetud varasema karistuse. Seejuures jäi kohtu tähelepanuta, et konkureeriva kohtulahendina tulnuks käsitleda sama kohtu hilisemat -

26. jaanuari 2000. a kohtuotsust. Selles kohtulahendis, mis oli jõustunud 28. märtsil 2000. a, loeti A.J-le 2. detsembri 1999. a mõistetud

karistus (6 aastat ja 8 kuud) KrK § 40 lg 3 alusel kaetuks uue raskema karistusega (8 aastat vabadusekaotust). 26. jaanuari 2000. a kohtuotsust

ja sellest tulenevat arvestamata jättes on Tallinna Linnakohus oma 5. juuni 2000. a otsuses ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ning KrK

§ 40 lg-s 3 sätestatu ebaõige kohaldamisega on tekkinud olukord, kus jõustunud kohtuotsustega A.J. suhtes mõistetud karistused on tegelikult

jäänud liitmata. Samas on A.J-le Tallinna Linnakohtu 2. detsembri 1999. a otsusega mõistetud karistust alusetult liidetud kaks korda hiljem

mõistetud karistusega (Tallinna Linnakohtu 26. jaanuari 2000. a ja 5. juuni 2000. a kohtuotsustes).

Juhindudes KrK § 40 lg-st 3, §-st 45, AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2; § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. septembri 2000. a kohtuotsus osas, millega jäeti Tallinna Linnakohtu

5. juuni 2000. a kohtuotsus A.J. osas muutmata.

2. Tühistada Tallinna Linnakohtu 5. juuni 2000. a kohtuotsus A.J-le KrK § 40 lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas ja saata

kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

4. Välja mõista A.J-lt riigieelarve tuludesse 619 krooni 50 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks.

Kohtuotsus jõustub 27. märtsil 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Lea Kivi

Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher