3-2-1-47-01 · Riigikohus

3-2-1-47-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. märtsil 2001. a

AS ERA Pank (pankrotis) avaldus AS Barclay Kinnisvarafond pankroti väljakuulutamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 5. märtsil 2001. a AS Barclay Kinnisvarafond (pankrotis) kassatsioonkaebuse

alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-

440/2000. Istungist võttis osa AS ERA Pank (pankrotis) esindaja vandeadvokaat R. Paron.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

AS ERA Pank (pankrotis) esitas 18. mail 2000. a Tartu Maakohtule avalduse AS Barclay

Kinnisvarafond pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse aluseks oli 658 782 krooni 97 sendi

suurune debitoorne võlgnevus võlgniku arvelduskontol 27. novembri 1998. a seisuga. Kuna võlgnik

nõuet ei vaidlustanud ega tasunud võlga, saatis võlausaldaja 3. mail 2000. a võlgnikule

pankrotihoiatuse. Võlgnik võlga ei tasunud. Võlgnik ei ole suuteline võlga tasuma ja see suutmatus ei

ole tema majanduslikust seisust tulenevalt ajutine.

Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, leides, et võlausaldaja nõue ei ole selge. Võlausaldaja

kasutab rendilepingu alusel võlgnikule kuuluvaid ruume. Rendilepingu p 8.5.4 kohaselt pidi leping

lõppema rentniku pankroti väljakuulutamisel ning rentnik pidi p 6.2.1.2 alusel rendipinna 7 päeva

jooksul vabastama. Rendipinna vabastamata jätmisel pidi rentnik p 7.3 kohaselt maksma leppetrahvi

1 kuu rendi ulatuses iga hilinetud nädala eest. AS ERA Pank pankrot kuulutati välja 7. juunil 1999. a.

Rentnik ei ole ruume käesoleva ajani vabastanud. 16. augustil 2000. a esitas AS Barclay

Kinnisvarafond avalduse pankrotiavalduse aluseks oleva nõude 658 782 krooni 97 sendi

tasaarvestamiseks PankrS § 85 lg 1 p 1 alusel pankrotimenetluse ajal tekkinud võlaga 1 685 430

krooni.

Võlausaldaja vaidles tasaarvestusele vastu ja leidis, et nõue oleks tulnud esitada kahe kuu jooksul

pankroti väljakuulutamisest.

Tartu Maakohtu 31. augusti 2000. a otsusega jäeti pankrotiavaldus rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjendustel kuulutab kohus PankrS § 16 lg 1 kohaselt võlausaldaja avalduse alusel pankroti välja,

kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu, esineb vähemalt üks PankrS §-s 9 lg 1 nimetatud asjaolu ning

pankrotiavalduse aluseks olev nõue on selge. Ajutise halduri arvamuse kohaselt on AS Barclay

Kinnisvarafond ilmselt maksejõuetu, samuti tunnistas ta pankrotiavalduse aluseks olevat võlga ning

ei tasunud seda pankrotihoiatuse saamisest 10 päeva jooksul. Kohus leidis, et pankrotiavalduse

aluseks olev nõue ei ole selge. Võlgniku ja võlausaldaja vahel on vaidlus rendilepingu lõppemise ja

võlgniku õiguses nõuda leppetrahvi. PankrS § 64 lg 2 p 1 kohaselt võib pankrotimenetluses esitada

nõude, mis tuleneb halduri tegevusest pankrotivara valitsemisel. PankrS § 68 lubab

pankrotimenetluses nõuete tasaarvestamist.

Ajutise halduri ettekande kohaselt on võlgniku kinnistu Kuressaares Tallinna 15 koormatud

võlausaldaja kasuks hüpoteegiga summas 700 000 krooni intressiga 12 % aastas koos kõrvalnõuetega

summas 100 000 krooni. Hüpoteek ei ole seotud konkreetse kohustisega. Seetõttu võib hüpoteegiga,

mis on seatud vähem kui kuu aja jooksul võlausaldaja juures oleval arvelduskontol samas suuruses

võla tekkimisest, olla tagatud pankrotiavalduse aluseks olev kohustis.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus tühistas 16. novembri 2000. a otsusega linnakohtu otsuse ja kuulutas välja AS

Barclay Kinnisvarafond pankroti. Otsuse põhjendustel leidis maakohus ebaõigesti, et AS ERA Pank

(pankrotis) pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge, kuna võlgniku ja võlausaldaja vahel on

vaidlus rendilepingu lõpetamise ja võlgniku võimalikus õiguses saada leppetrahvi ning see nõue võib

olla PankrS § 68 kohaselt tasaarvestatav võlausaldaja nõudega.

Võlgnik on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet 658 782 krooni 97 senti tunnistanud.

Põhjendamatu on võlgniku väide, et tal oli õigus võlausaldaja nõue tasaarvestada rendilepingust

tuleneva leppetrahvi nõudega. AS ERA Pank on pankrotis ja tema vastu saab nõudeid esitada üksnes

pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotivõlgniku nõuete tasaarvestamise alused ja korra sätestab

PankrS § 68. Võlgniku leppetrahvi nõuet ei ole AS ERA Pank pankrotimenetluses läbi vaadatud ega

tunnustatud, samuti puudub sellekohane jõustunud kohtuotsus. Tulenevalt PankrS §-st 68 lg 1 puudus

AS-l Barclay Kinnisvarafond alus võlausaldaja nõude tasaarvestamiseks oma nõudega panga vastu.

Tasaarvestuse tegemiseks puuduvad ka PankrS §-s 68 lg 5 sätestatud alused. Seega on

pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. AS Barclay Kinnisvarafondi majandustegevus on alates

1998. aastast pidevalt kahjumis, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei

ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Seetõttu kuulub pankrotiavaldus rahuldamisele.

Ebaõige on maakohtu järeldus, et nõue on hüpoteegiga tagatud. 11. detsembril 1998. a on võlgnik

seadnud AS ERA Pank kasuks hüpoteegi Kuressaares asuvale kinnistule summas 700 000 krooni

intressiga 12 % aastas koos kõrvalnõuetega summas 100 000 krooni. Hüpoteek ei ole seotud

konkreetse nõudega ja asub teisel järjekohal. Kuna tulenevalt AÕS §-st 353 lg 1 ja 2 rahuldatakse

järgneval järjekohal asuv hüpoteegiga tagatud nõue pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga

tagatud nõude rahuldamist ning käesoleval juhul oli alust järeldada, et kinnistu müügist saadavast

rahast ei piisa ilmselgelt ka esimesel järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, siis

ei ole võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue teise järjekoha hüpoteegiga tagatud. Seega ei

ole võlausaldaja nõue pandiga täielikult tagatud ja pankrotiavaldust ei saanud PankrS § 141 p 1 alusel

jätta rahuldamata.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus AS Barclay Kinnisvarafond (pankrotis) tühistada ringkonnakohtu otsuse

ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega jätta

pankrotiavaldus rahuldamata.

Ringkonnakohus kuulutas AS Barclay Kinnisvarafondi pankroti välja ebaselge nõude alusel.

Võlausaldaja esitas võlgniku vastu pankrotiavalduse, mis põhines 658 782 krooni 97 sendi suurusel

nõudel. Võlgnik esitas avalduse tasaarvestuse tegemiseks poolte vahel sõlmitud rendilepingust

tuleneva nõudega. Kuna AS ERA Pank (pankrotis) pankrotihaldurid ei vabastanud rendilepingu

lõppemisel, s.o pankroti väljakuulutamisel, ruume, oli rendilepingust tulenev leppetrahvi nõue

pankrotihaldurite tegevusest PankrS §-st 85 lg 1 p 1 tulenev nõue (massvõlg). TsK § 234 lg 2

kohaselt piisab tasaarvestuse tegemiseks ühe poole avaldusest. Kuna võlgniku nõue võlausaldaja

vastu oli suurem kui võlausaldaja nõue, siis tasaarvestusega võlausaldaja nõue võlgniku vastu lõppes.

Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et eelnimetatud nõuete suhtes tuli kohaldada PankrS § 68 ja

võlgnik ei saanud tasaarvetust teha. Kuna tegemist oli massvõlaga, siis toimub nende nõuete

tasaarvestamine TsK § 234 alusel. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et tegemist oli halduri

tegevusest tuleneva nõudega, mida saab esitada vastavalt PankrS §-dele 23 lg 3 p 3 ja 64 lg 2 p 1,

sõltumata PankrS § 23 lg 1 sätestatust ja mida PankrS § 72 lg 9 kohaselt ei tule kaitsta. Massvõlal

põhineva nõude suhtes on pankrotivõlgnik nagu tavaline võlgnik. Selle nõude esitamine, rahuldamine

või tasaarvestamine ei toimu sarnaselt enne pankroti väljakuulutamist olemasolevate nõuetega.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas AS ERA Pank (pankrotis) ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja

põhjendatuks. Võlgniku pankroti väljakuulutamiseks olid olemas kõik seaduslikud alused.

Võlausaldaja nõude olemasolu oli tuvastatud ja poolte vahel selles osas vaidlus puudus. Nõue ei

olnud pandiga tagatud.

Kuigi rendilepingu kohaselt lõppes leping AS ERA Pank pankroti väljakuulutamisega, jätkus

faktiliselt rendisuhe ja rendileping uuenes vastavalt rendiseaduse §-le 15 lg 1. AS Barclay

Kinnisvarafond leppetrahvinõue oli põhjendamatu. Kuna rendileping oli tähtajaline, siis oli selle

lõppemine rentniku pankroti väljakuulutamisega käsitletav lepingu ennetähtaegse lõppemisena.

Leppetrahv oli lepingus ette nähtud üksnes juhuks, kui rentnik ei anna rendilepingu lõppemisel, s.o

tähtaja saabumisel, rendiobjekti üle. Rendilepingu lõppemisele muudel alustel leppetrahvi tasumise

kohustus ei laienenud. Leppetrahvi nõue oli vastuolus PankrS §-dega 21 lg 1 ja 22. PankrS § 21 lg 1

kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäev saabunuks,

intresside ja viiviste arvutamine lõpetatakse. PankrS § 22 lg 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus

ühepoolselt loobuda lepingu täitmisest ning nimetaud õiguse kasutamine ei ole käsitletav lepingu

rikkumisena, olenemata sellest, millised on lepingus sätestatud alused lepingu lõpetamiseks ja

millised on lepingu lõpetamise tagajärjed. Sellise õiguse kasutamine ei ole käsitletav kohustuse

süülise täitmata jätmisena, mis saaks TsK § 227 kohaselt olla varalise vastutuse tekkimise eeldus ja

alus.

Ringkonnakohus tuvastas õigesti, et AS Barclay Kinnisvarafond ei esitanud panga

pankrotimenetluses rendilepingust tulenevat nõuet ja seetõttu puudus tal kaitstud nõue, mida saaks

PankrS § 68 alusel tasaarvestada.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäi vastustaja esindaja esitatud vastuväidete juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus leidis, et pankrotimenetluse aluseks olev nõue on selge, sest AS Barclay

Kinnisvarafond tunnistas seda ning ei esitanud leppetrahvi nõuet panga pankrotimenetluses, mistõttu

ei olnud selle tasaarvestamine PankrS § 68 järgi võimalik. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

Vastavalt PankrS §-le 11 lg 3 p 2 ei loeta nõuet selgeks, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult

vastu ja kohus leiab, et nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. AS Barclay Kinnisvarafond vaidles

pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele vastu põhjendusega, et ta on AS ERA Pank (pankrotis)

pankrotiavalduse aluseks oleva nõude tasaarvestanud oma nõudega panga vastu, mis tekkis PankrS

§ 85 lg 1 p 1 kohaselt panga pankrotimenetluses halduri tegevusest ega kuulunud PankrS § 69

sätestatud korras esitamisele.

Vastavalt PankrS §-le 23 lg 3 p 3 on nõude teatamiskohustusest vabastatud isik, kelle nõue kuulub

rahuldamisele PankrS § 85 lg 1 p 1 sätestatud alustel. Ka PankrS §-st 20 lg 6 tuleneb, et pärast

pankroti väljakuulutamist ei tule PankrS §-s 85 lg 1 nimetatud nõudeid võlgniku vastu esitada PankrS

§-s 69 sätestatud korras. Kuna AS Barclay Kinnisvarafond ei pea pärast AS ERA Pank pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuet pankrotimenetluses PankrS §-s 69 sätestatud korras esitama, siis ei

kuulu kohaldamisele PankrS § 68 lg 1, mis reguleerib tunnustatud nõuete tasaarvestamist

pankrotimenetluses. Kui pooltevaheline rendileping lõppes panga pankroti väljakuulutamisega ja AS

Barclay Kinnisvarafondil oli õigus nõuda leppetrahvi, siis sai ta oma nõude tasaarvestada

pankrotiavalduse aluseks oleva nõudega.

Eeltoodut arvestades on kolleegium seisukohal, et AS Barclay Kinnisvarafond vaidles

pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele põhjendatult vastu ning nõuet tuli tõendada hagimenetluses.

Kohus jätab PankrS § 141 p 1 kohaselt pankrotiavalduse rahuldamata, kui pärast pankrotimenetluse

algatamist ilmnevad sama seaduse §-s 11 lõike 2 punktis 1 või 2 või 3 nimetatud asjaolud.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 2000. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Krista Rästale AS Barclay Kinnisvarafond eest 15. detsembril 2000. a makstud

kautsjon 200 (kakssada) krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa