3-4-1-5-01 · Riigikohus

3-4-1-5-01

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. märtsil 2001

Saare Maakohtu taotluse tunnistada Maa enampakkumisega erastamise korra punkti 25

alapunkt 1 kehtetuks läbivaatamine

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, koosseisus eesistuja Tõnu Anton, liikmed Lea

Kivi, Ants Kull ja Jüri Põld, vaatas 1. märtsil 2001 avalikul istungil Vabariigi Valitsuse esindaja

vandeadvokaat Anne Tammeri, õiguskantsleri esindaja õiguskantsleri vanemnõunik Maret Liivaku,

justiitsministri esindaja Justiitsministeeriumi kohtute osakonna juhataja Enno Loonurme osavõtul

ning kolleegiumi sekretäri Piret Lehemetsa juuresolekul läbi Saare Maakohtu 5. jaanuari 2001. a

taotluse.

I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Treima esitas avalduse osaleda Saare maakonnas Valjala vallas asuva Saavi maaüksuse

piiratud enampakkumisega erastamisel. Erastamist läbiviiva komisjoni protokolliga otsustati, et

J. Treima esitatud dokumendid ei vasta nõuetele. J. Treima loeti enampakkumisel mitteosalevaks

põhjendusega, et ta ei lisanud avaldusele kohaliku omavalitsuse korralduse kinnitatud koopiat maa

osalise või täieliku kompenseerimise kohta.

2. Jaak Treima esitas Saare Maakohtule kaebuse, milles ta palus tühistada protokolli otsustava osa

ning jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusevastaseks Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a

määrusega nr 268 kinnitatud Maa enampakkumisega erastamise korra (edaspidi - Kord) punkti 25

alapunkti 1. Kaebaja väitis, et Korra punkti 25 alapunkt 1 on vastuolus Maareformi seaduse (edaspidi

- MRS) § 22 lg 4 p-ga 1 ja seega ka Põhiseaduse § 3 lg-ga 1 ning § 87 p-dega 3 ja 6. Nimelt kitsendab

Korra see säte isikute ringi, kes saavad MRS § 22 lg 4 p 1 alusel osaleda erastatava maa

enampakkumisel. Kuna J. Treima vastas MRS § 22 lg 4 p 1 nõuetele (ta oli omandireformi õigustatud

subjekt, kellele MRS § 6 lg 2 p 3 alusel jäeti tagastamata Valjala vallas asuv maa), siis polnud

komisjonil alust lugeda tema pakkumist mittenõuetekohaseks.

3. Saare Maakohtu 22. detsembri 2000. a otsusega kaebus rahuldati. Kohus jättis kohaldamata Korra

punkti 25 alapunkti 1 selle vastuolu tõttu Põhiseaduse §-ga 3 ning § 87 p-dega 3 ja 6. Saare

Maakohus esitas 5. jaanuaril 2001 Riigikohtule taotluse kontrollida Korra punkti 25 alapunkti 1

vastavust Põhiseadusele.

II. ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vaidlustatud säte

4. Korra punkti 25 alapunkt 1 sätestab:

"25. Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:

1) maa taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punkti 1 alusel - kinnitatud koopia

kohaliku omavalitsuse otsusest maa osalise või täieliku kompenseerimise kohta;

..................................................................................................................................................."

Asjaosaliste põhjendused

5. Kohtuotsuses põhistatakse taotlust järgmiselt:

1) Maareformi seaduse § 22 lg 4 p 1 järgi saab piiratud enampakkumisel elamu- ja sihtotstarbeta

maad osta isik, kellele sama seaduse § 6 lg 2 p-des 2 kuni 4 sätestatud alustel ei tagastatud erastatava

maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil maad. Vastavalt MRS § 23 lg-le 6

erastatakse maa Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Korra punkti 25 alapunkt 1 sätestab, et

MRS § 22 lg 4 p 1 alusel maa erastamisel piiratud enampakkumisel tuleb avaldusele lisada kinnitatud

koopia kohaliku omavalitsuse korraldusest, et maa on osaliselt või täielikult kompenseeritud.

Võrreldes Maareformi seadusega, on Korra viimatinimetatud sättega põhjendamatult piiratud isikute

ringi, kelle on võimalus maad piiratud enampakkumisel erastada. Maa kompenseerimise otsus ei saa

olla määravaks, et otsustada, kas maa on tagastamata jäetud või tagastatud. Maa osalisele tagastamata

jätmisele ei tarvitse kompenseerimist erinevatel põhjustel järgneda.

2) Kuna Korra punkti 25 alapunktiga 1 on valitsus kitsendanud isikute ringi, kes saavad MRS § 22

lg 4 p 1 alusel osaleda maa enampakkumisel, siis on see säte vastuolus Põhiseaduse § 3 lg-ga 1 ning

§ 87 p-dega 3 ja 6.

6. Vabariigi Valitsuse esindaja oli kohtuistungil seisukohal, et Korra vaidlustatud säte on kooskõlas

Põhiseadusega. Maad ei saa lugeda tagastatuks mitte maa tagastamise korralduse andmise hetkest,

vaid tagastatud maa kandmisest kinnistusraamatusse, st omandiõiguse tekkest tagastatud maale.

Maad ei saa lugeda mittetagastatuks maa mittetagastamise korralduse andmise hetkest, vaid

mittetagastatava maa eest määratud kompensatsiooni kättesaamise hetkest. Maa osalise või täieliku

kompenseerimise kohta vastu võetud kohaliku omavalitsuse otsuse koopia esitamine on erastamise

korraldajale tõendiks, et enampakkumisega erastamise õigustatud subjektile maa osaline või täielik

mittetagastamine on lõpule viidud ja et erastamise õigustatud subjekt kuulub MRS § 22 lg 4 p-s 1

sätestatud isikute ringi.

7. Õiguskantsler leiab Riigikohtule esitatud kirjalikus arvamuses, et maareform on iga konkreetse

nõude ja maatüki osas lõppenud siis, kui on otsustatud maa tagastamine või kompenseerimine.

Maareformi seaduse § 22 lg 4 p 1 alusel kuulub piiratud enampakkumisel osalejate ringi "isik, kellele

maad ei tagastatud ...". Kuna MRS § 22 lg 4 p-s 1 pole kasutatud terminit "kompenseeritud", siis ei

anna see säte alust nõuda, et tagastamata jäetud maa peab olema kompenseeritud. Seaduse selle sätte

põhjal võivad piiratud enampakkumisel osaleda ka isikud, kelle avaldus pole maareformi käigus veel

lõplikult lahendatud, kuid on antud korraldus maa tagastamisest keeldumise kohta. Võrreldes

Maareformi seadusega piirab Korra punkti 25 alapunkt 1 põhjendamatult isikute ringi, kes saavad

maad piiratud enampakkumisega erastada. Kuna Korra see säte on antud volitust ületades, siis on ta

vastuolus Põhiseaduse § 3 lg-ga 1 ja § 87 p-ga 6. Korra punkti 25 alapunkt 1 tuleks tunnistada

kehtetuks osas, milles ta kitsendab piiratud enampakkumisel osalejate ringi.

8. Justiitsminister on seisukohal, et Korra punkti 25 alapunkt 1 pole vastuolus Põhiseaduse § 3 lg-

ga 1 ja § 87 p-ga 6. Korra see säte ei kitsenda isikute ringi, kellel vastavalt MRS § 22 lg 4 p-le 1 on

õigus osta maad piiratud enampakkumisel. Kuna Maareformi seadus ei anna võimalust jätta

õigusvastaselt võõrandatud maad tagastamata ilma seda kompenseerimata, siis tuleneb maa

tagastamata jätmise otsusest vahetult kohustus maa kompenseerida. Korra punkti 25 alapunktis 1

nimetatud maa osalise või täieliku kompenseerimise otsuse all ei tule mõista otsustust konkreetse

kompensatsiooni suuruse või kompenseerimise viisi kohta, vaid põhimõttelist otsust maa tagastamise

asemel selle kompenseerimise kohta. Seega tuleb Korra punkti 25 alapunktis 1 nimetatud otsuse all

mõista ka kohaliku omavalitsuse otsust maa tagastamata jätmise kohta. Samuti pole korra punkti 25

alapunkt 1 vastuolus Põhiseaduse § 87 p-ga 3. Maareformi seaduse § 15 lg-st 1 tulenes valitsusel nii

õigus kui ka kohustus kehtestada kord maa tagastamise ja kompenseerimise otsustamiseks kohaliku

omavalitsuse poolt. Valitsus on oma kohustuse täitnud ning käesoleval ajal kehtivad selles osas

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamise kord" ja 13. juuli 1993. a määrusega nr 216 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud maa

eest kompensatsiooni määramise kord".

Kohtukolleegiumi seisukoht

9. Maareformi seaduse § 4 loeb maareformi omandireformi osaks, mis viiakse läbi Omandireformi

aluste seaduses ja Maareformi seaduses sätestatud tingimustel ja korras; maareformi suhtes

rakendatakse Omandireformi aluste seadust, kui Maareformi seadusest ei tulene teisiti.

Mõlemad seadused eristavad õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist ja kompenseerimist.

Omandireformi aluste seaduse § 13 lg 1 loeb vara kompenseerimise üheks aluseks selle, et vara ei

tagastata. Maareformi seaduse § 13 sätestab, et kui maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, siis

kompenseeritakse see Maa hindamise seadusega sätestatud korras.

10. Omandireformi aluste seaduse § 13 lg 7 eristab iseseisva menetlusena õigusvastaselt võõrandatud

vara kompenseerimist.

Sellest, et vara tagastamise menetlus ja kompenseerimise menetlus on erinevad, lähtuvad ka Vabariigi

Valitsuse määrustega kehtestatud kaks õigusakti - Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord

ja Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise kord. Tagastamise korra punkt 7 eristab vara

tagastamise menetlust, mille osadeks on vara tagastamist ettevalmistav menetlus, vara tagastamise

otsuse vastuvõtmine ja õigustatud subjektile vara tagastamine. Tagastamise kord reguleerib ka vara

tagastamata jätmise otsustamist (punkt 58). Kompenseerimise korra punkti 2 järgi on

kompenseerimise korra osadeks vara kompenseerimise menetluse alustamine, kompenseeritava vara

maksumuse määramine, kompensatsiooni määramine ja õigustatud subjektile hüvitusväärtpaberite

väljaandmine.

11. Tagastamise korra loogikast tulenevalt võib maa tagastamise menetlus lõppeda valla- või

linnavalitsuse tehtud maa tagastamise korraldusega (punkt 57) või maa tagastamisest keeldumise

korraldusega (punkt 58). Kompenseerimismenetluse lõpuleviimiseks annab kohaliku omavalitsuse

täitevorgan kompensatsiooni määramise korralduse (kompenseerimise korra punkt 33). Kõik need

korraldused on kohtus eraldi vaidlustatavad. Kompenseerimiskorralduse kohtukorras tühistamine ei

mõjuta tagastamisest keeldumise korralduse kehtivust.

12. Tagastamise korra punkti 58 järgi peab maa tagastamisest keeldumise korralduses olema märgitud

maa tagastamata jätmise põhjus ja seaduslik alus viitena MRS § 6 lg 2 vastavale punktile.

Tagastamise kord ei nõua, et maa tagastamisest keeldumise korralduses tuleb näidata, et maa

kompenseeritakse.

13. Tavaliselt jõuab kompenseerimismenetlus lõpule sellega, et õigustatud subjektile antakse

hüvitusväärtpaberid (vt näiteks kompenseerimise korra punkti 2 alapunkt 4). Võimalik on ka

kompenseerimismenetluse teistsugune lõpp. ORAS § 13 lg 7 sätestab: "Õigustatud subjektiks

tunnistatud isik on kohustatud vara kompenseerimise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse

kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva

põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest

loobunuks ja kompenseerimismenetlus lõpetatakse. Kui õigustatud subjekt ei esita mõjuva põhjuseta

kuue kuu jooksul pärast kompenseerimise otsustamist avaldust kompensatsiooni kandmiseks

erastamisväärtpaberiarvele, kompenseerimismenetlus lõpetatakse ja kompenseerimise otsus

tühistatakse." Sellele sättele teeb viite ka kompenseerimise korra punkti 33 lõige 1.

Siit järeldub, et tagastamismenetlus ei saa lõppeda kompensatsiooni tegeliku kättesaamisega või

kompenseerimiskorralduse tühistamisega. Tegemist on omandireformi raames toimuvate erinevate

menetlustega, mis viiakse lõpule erineval viisil ja mis teenivad erinevaid eesmärke.

14. Maareformi seaduse § 22 lg 4 p 1 sätestab, et piiratud enampakkumisel saab elamumaad ja

sihtotstarbeta maad osta isik, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku

omavalitsuse haldusterritooriumil maad osaliselt või tervikuna sama seaduse § 6 2. lõike punktides 2

kuni 4 sätestatud alustel. Korra punkti 25 alapunkt 1 aga nõuab, et piiratud enampakkumisel

osalemise avaldusele lisataks kinnitatud koopia kohaliku omavalitsuse otsusest maa osalise või

täieliku kompenseerimise kohta. Viimatinimetatud säte võtab isikutelt, kellele pole tagastamata jäetud

maad kompenseeritud, võimaluse osaleda maa piiratud enampakkumisel.

Vaevalt vastaks MRS § 22 lg 4 p 1 eesmärgile see, et isik, kes soovib kunagi osaleda piiratud

enampakkumisel, läbiks kompenseerimismenetluse.

Kui seostada õigus osaleda maa piiratud enampakkumisega erastamisel maa kompenseerimisega, siis

ei saa enampakkumisel osaleda isik, kellele pole veel jõutud kompensatsiooni määrata.

Kompenseerimise kiirus on sätestatud kompenseerimise korraga. Selle punkti 7 lõike 2 järgi on

kompenseerimismenetluse tähtajaks kolm kuud, arvates otsusest kompenseerimismenetluse

alustamise kohta. Lõike 3 järgi tuleb menetlust alustada ühe kuu jooksul vara mittetagastamise

otsustamisest. Kompenseerimismenetluse kiirus ei sõltu aga õigustatud subjektist. See seab isikud,

kellele õigusvastaselt võõrandatud maa on kompenseeritud, ja isikud, kellele pole seda veel jõutud

kompenseerida, ebavõrdsesse olukorda. Viimastel puudub võimalus osaleda neile meelepärase

maatüki enampakkumisel. Võib isegi juhtuda, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil

asuv erastamisele kuuluv maa erastatakse enne, kui õigustatud subjektile jõutakse maa

kompenseerida.

Samuti võib isik, kes on leppinud vara tagastamata jätmisega, erinevatel põhjustel olla mitte

huvitatud kompensatsioonist ja loobuda sellest. Pole õige võtta talt võimalust osaleda maa

enampakkumisel.

Õigustatud subjekt võib mitte nõustuda kompensatsiooni suurusega ja vaidlustada selle kohtus. Jääb

arusaamatuks, mis tõenduslik tähendus on vaidlustatud kompenseerimiskorraldusel. Ka võib

kompenseerimiskorraldus olla tühistatud enne enampakkumismenetluses otsuse tegemist.

Sellest loogikast lähtudes tuleb maa piiratud enampakkumisega erastamisel osalemise õigus seostada

maa tagastamata jätmisega, mitte aga kompenseerimismenetluse läbimisega.

15. Maareformi seaduse § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Volitus kehtestada erastamise kord ei välista iseenesest võimalust määrata, milliseid dokumente tuleb

esitada seaduses sätestatud asjaolude tõendamiseks. Antud juhul on aga valitsus määrusega

kehtestanud täiendava tingimuse, mida seadus ei sätesta. Korra punkti 25 alapunktis 1 nimetatud maa

kompenseerimise korraldusega saab küll tõendada seda, et maad ei tagastatud, kuid maa tagastamata

jätmise piisavaks tõendiks on linna- või vallavalitsuse korraldus, millega maa jäeti tagastamata.

16. Kuna Korra punkti 25 alapunktiga 1 kehtestati maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks

tingimus, mida seaduses pole sätestatud, siis on Korra see säte vastuolus MRS § 22 lg 4 p-ga 1. Ka on

valitsus, kehtestades Korra punkti 25 alapunkti 1, ületanud MRS § 23 lg-s 6 sätestatud

delegatsiooninormi. Seepärast on Korra punkti 25 alapunkt 1 vastuolus Põhiseaduse § 87 p-ga 6,

mille järgi Vabariigi Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Korra punkti 25 alapunkt 1

on vastuolus ka Põhiseaduse § 3 lg 1 esimese lausega, mis sätestab, et Riigivõimu teostatakse üksnes

Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Juhindudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 19 lg 1 p-st 2, Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

o t s u s t a b:

Tunnistada Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 268 kinnitatud Maa

enampakkumisega erastamise korra punkti 25 alapunkt 1 kehtetuks.

Otsus jõustub väljakuulutamisest, on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Tõnu Anton