3-3-1-9-01 · Riigikohus

3-3-1-9-01

MÄÄRUS

Tartus 12. märtsil 2001

Jaan-Miikael Annuse erikaebuse läbivaatamine tähtaja ennistamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

22. veebruaril 2001 kirjalikus menetluses läbi Jaan-Miikael Annuse erikaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-

3/502/2000.

J.-M. Annus esitas 11. juunil 1999 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada

seadusevastaseks Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a. korralduse nr. 3025-k ja Tallinna

Linnavalitsuse tegevusetuse J.-M. Annuse 29. jaanuari 1998. a. avalduse lahendamisel. Kaebuse

esitaja muutis 28. märtsil 2000 oma taotlust ja palus halduskohtul tühistada kaevatav korraldus.

Korraldusega tagastati Maria Torniusele Tallinnas Valdeku tn. 92 asuvad ehitised. Kaebuse esitaja

palus ennistada kohtusse pöördumise tähtaja, sest ta lootis kaebuse esitamisele eelnenud

ajavahemikul saavutada Tallinna Linnavalitsusega kohtuvälise lahenduse korralduse tühistamiseks,

milleks andsid kaebaja väitel alust linnavalitsuse ametnike lubadused.

Tallinna Halduskohtu 10. novembri 2000. a. määrusega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg. Kohus

luges tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks linnavalitsuse tegevusest tulenenud ootuse, et

vaidlusalune korraldus tühistatakse kohtuväliselt. Samuti leidis kohus, et linnavalitsuse tegevusetuse

seadusevastaseks tunnistamise nõudes on kaebus esitatud tähtaegselt.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2000. a. määrusega rahuldati Tallinna

Linnavalitsuse ja M. Torniuse erikaebused ning tühistati halduskohtu määrus osas, millega ennistati

kaebuse esitamise tähtaeg linnavalitsuse korralduse tühistamise nõudes. Ringkonnakohus leidis, et

kaebuse esitaja poolt toodud tähtaja möödalaskmise põhjuste ja kaebuse esitamisega hilinemise vahel

puudub põhjuslik seos. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kaebaja tegevust kaebuse kohtuvälisel

lahendamisel. Linnavalitsus pole takistanud oma tegevusega kaebuse esitamist ega lubanud

korraldust tühistada. Linnavalitsuse tegevusetuse seadusevastaseks tunnistamise nõudes luges

ringkonnakohus kaebuse tähtaegselt esitatuks.

J.-M. Annus palub Riigikohtule esitatud erikaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määrus

osas, millega tühistati osaliselt Tallinna Halduskohtu määrus, ja jätta tervikuna jõusse Tallinna

Halduskohtu määrus. Erikaebuse esitaja leiab:

ringkonnakohus on vääralt kohaldanud HKMS § 12 lg-t 3 leides, et linnavalitsuse toimingutest

tulenev õiguspärane ootus ei ole mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmisel. Üksikisik, kellele haldusakti

väljastanud asutus on kirjalikult tunnistanud, et tema haldusakt ei ole kooskõlas õigusaktidega ja

lubanud kohtuväliselt selle haldusakti tühistada, ei pea kahtlema selles lubaduses;

Tallinna Ringkonnakohus on küll tühistanud esimese astme kohtu määruse osas, millega oli

rahuldatud taotlus tähtaja ennistamiseks korralduse tühistamise nõudes, kuid on jätnud oma määruse

resolutiivosas lahendamata taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Sellega on

ringkonnakohus rikkunud oluliselt HKMS § 46 lg. 1 p. 2;

Ringkonnakohus pole J.-M. Annust teavitanud Tallinna Halduskohtu määrusele esitatud erikaebusest

ega andnud võimalust sellele vastata. Sellega on oluliselt rikutud HKMS § 33 lg. 1 p. 2 ja 3 ning

TsMS § 298.

Riigikohtule esitatud vastustes paluvad Tallinna Linnavalitsus ja M. Tornius jätta erikaebuse

rahuldamata.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. Kohtutoimikutest ega -lahenditest ei nähtu, et esimese astme halduskohus või ringkonnakohus

oleks käesolevas asjas kaebuse esitajale kui teisele protsessiosalisele saatnud halduskohtu määruse

peale esitatud erikaebuse ärakirja.

Vastavalt HKMS § 33 lg. 1 p-dele 2 ja 3 saadab halduskohus protsessiosalistele viivitamata kirjaliku

teate apellatsioonkaebuse saabumisest ühes apellatsioonkaebuse ärakirjadega ja nõuab neilt kirjalikku

vastust. Ka TsMS §-st 298 tulenevalt peab kohus andma vastaspoolele võimaluse

apellatsioonkaebusele vastata. Need sätted on HKMS § 31 lg-st 7 ja § 5 lg-st 1 tulenevalt

kohaldatavad ka halduskohtu määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamisel.

2. HKMS § 35 lg. 3 kohaselt selgitab ringkonnakohus vajadusel asja ettevalmistamise käigus välja

teiste protsessiosaliste seisukohad apellatsioonkaebuse kohta. Ringkonnakohus peab kontrollima, kas

halduskohus on teistele protsessiosalistele apellatsioon- või erikaebuse ärakirja saatnud. Kui

halduskohus seda teinud ei ole, peab ringkonnakohus apellatsioon- või erikaebuse ärakirjad ise

teistele protsessiosalistele saatma ja neilt vastust nõudma.

3. Erikaebused võib ringkonnakohus lahendada kirjalikus menetluses sõltumata protsessiosaliste

taotlustest menetluse vormi kohta (HKMS § 37 lg. 3). Ka kirjalikus menetluses peab teistel

protsessiosalistel olema võimalus apellatsioon- või erikaebuse kohta arvamust avaldada.

4. HKMS § 36 lg-st 1 tuleneb, et üksnes kaebuse põhjal võib ringkonnakohus asja otsustada vaid

juhul, kui ta üksmeelselt leiab, et halduskohus on oluliselt rikkunud HKMS § 45 lg-s 1 nimetatud

protsessiõiguse norme, mis toob endaga igal juhul kaasa esimese astme halduskohtu lahendi

tühistamise. Sellisel juhul peab ringkonnakohus halduskohtu lahendi tühistama ja saatma asja

esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kaebetähtaja alusetu ennistamine halduskohtu poolt

ei ole protsessinormi rikkumine, mille puhul oleks kohaldatavad HKMS § 36 lg. 1 ja § 45 lg. 1. Ka

pole ringkonnakohus oma määruse õigusliku alusena HKMS § 36 lg-le 1 viidanud.

5. Erikaebusega tutvumise ja sellele vastamise võimalus on oluline protsessuaalne nõue kohtulahendi

sisulise õigsuse tagamise seisukohalt. Seetõttu võis kõnealune menetlusnormide rikkumine tuua kaasa

ebaõige kohtulahendi tähtaja ennistamise küsimuses. Kuna tähtaja ennistamise küsimus on

ringkonnakohtus protsessiosaliste võrdsel osalusel lahendamata, ei pea Riigikohtu halduskolleegium

võimalikuks käsitleda tähtaja ennistamise taotluse kohta esitatud sisulisi argumente.

6. Õige on erikaebuse esitaja väide, et tühistades osaliselt halduskohtu määruse tähtaja ennistamise

küsimuses, pidi ringkonnakohus saatma asja uueks arutamiseks halduskohtule või tegema ise tähtaja

ennistamise kohta uue määruse. HKMS § 46 lg. 1 p-d 2 ja 3 on kohaldatavad ka halduskohtu määruse

tühistamisel. See tuleneb HKMS § 31 lg-st 7.

Juhindudes HKMS § 72 lg. 1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Jaan-Miikael Annuse erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2000. a. määrus

haldusasjas nr. II-3/502/2000 ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

Määrus jõustub 12. märtsil 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann