3-2-1-27-01 · Riigikohus

3-2-1-27-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. veebruaril 2001. a

AS Devisee hagi Paldiski linna vastu 1 711 976 krooni 80 sendi saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

avalikul kohtuistungil 12. veebruaril 2001. a AS Devisee kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-944/2000. Istungist

võtsid osa hageja esindaja vandeadvokaat A. Luberg ja kostja esindaja vandeadvokaat L. Glikman.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

AS Devisee ja ME Paldiski Soojus sõlmisid 17. oktoobril 1997. a ostu-müügilepingu, mille kohaselt

AS Devisee müüs masuuti ja põlevkiviõli ning ME Paldiski Soojus kohustus kauba eest tasuma 20

päeva jooksul arve koostamise kuupäevast arvates. Harju Maakohtu 1. aprilli 1999. a otsusega

mõisteti ME-lt Paldiski Soojus välja AS Devisee kasuks võlg 1 706 812 krooni 80 senti ja riigilõiv 51

904 krooni. Jõustunud kohtuotsus on täidetud 46 740 krooni ulatuses. Paldiski linna vastu esitatud

hagis palus AS Devisee välja mõista võla 1 660 072 krooni 80 senti, sellest viivist 435 657 krooni 25

senti, ja Harju Maakohtu 1. aprilli 1999. a otsusega välja mõistetud riigilõivu 51 904 krooni. Kuna

ME-l Paldiski Soojus ja tema õigusjärglasel OÜ-l Paldiski Soojus puudub vara, vastutab Vabariigi

Valitsuse 5. juuli 1990. a määrusega nr 138 kinnitatud munitsipaalettevõtte põhimääruse (edaspidi

põhimäärus) p 7 kohaselt tema kohustuse täitmise eest Paldiski linn.

Harju Maakohtu 18. aprilli 2000. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt

sätestab põhimääruse p 3, et munitsipaalettevõtte kõrgemalseisvaks organiks on kohaliku

omavalitsuse täitevorgan ehk käesoleval juhul Paldiski linn. Paldiski Linnavolikogu otsustas 29. mail

1997. a ME Paldiski Soojus ümber kujundada OÜ-ks Paldiski Soojus. OÜ Paldiski Soojus

maksejõuetus on tõendatud. ME Paldiski Soojus põhimääruse p 13 kohaselt ei vastuta asutaja

ettevõtte kohustuste eest, kuid kuna nimetatud punkt on vastuolus põhimääruse p-ga 7, ei ole Paldiski

linn vastutusest vabastatud. Põhimäärus on Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud tulenevalt

ettevõtteseadusest, mille § 4 sätestab ühe ettevõtte liigina munitsipaalettevõtte ja § 1 lg 2 kohaselt

sätestatakse teatud liiki ettevõtete asutamise ja tegutsemise alused selle seaduse alusel vastu võetud

normatiivaktidega. Lähtudes õiguspärase ootuse printsiibist vastutab kohaliku omavalituse

täitevorgan täiendavalt enda asutatud munitsipaalettevõtte kohustuste eest, mis on tekkinud enne

munitsipaalettevõtte ümberkujundamist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2000. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja uue otsusega jäeti

hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendustel kujundati ME Paldiski Soojus ÄS § 509 alusel ümber OÜ-ks Paldiski

Soojus. OÜ Paldiski Soojus eksisteerib äriühinguna alates 6. oktoobrist 1998. a. TsÜS § 45 lg 1

kohaselt vastutab juriidiline isik oma kohustuste eest oma varaga. TsÜS § 59 lg-te 1 ja 3 alusel võivad

tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele; õigusjärgluse aluseks on tehing, seadus

või muu õigusakt. ÄS § 509 lg 9 alusel loetakse munitsipaalettevõtte ümberkujundamisel äriühinguks

neile riigi poolt õiguslikul alusel üleantud vara, selle vara baasil või muul viisil soetatud ja

äriregistrisse kandmise ajal tema seaduslikus valduses olev vara riigilt äriühingu omandisse üle

läinuks äriühingu registrisse kandmise ajast. Vara on AÕS § 30 lg 1 kohaselt isikule kuuluvad asjad

ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Seega on OÜ Paldiski Soojus ME Paldiski Soojus

õigusjärglane seadusest tulenevalt ning talle on üle läinud munitsipaalettevõtte kohustused. OÜ

Paldiski Soojus on oma õigusjärglust kinnitanud ja asunud võlga kustutama. Hageja ei esitanud

asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et ME Paldiski Soojus ümberkujundamisel võttis Paldiski

linn enda kanda kohustused hageja ees. ÄS § 135 lg 2 kohaselt ei vastuta osanik isiklikult osaühingu

kohustuste eest. Põhimääruse p-de 19 ja 21 kohaselt järgneb vaid munitsipaalettevõtte likvideerimisel

kohaliku omavalitsuse vastutus munitsipaalettevõtte kohustuste eest. Käeoleval juhul toimus

munitsipaalettevõtte reorganiseerimine ja nii munitsipaalettevõtte vara kui ka kohustused läksid üle

tema õigusjärglasele.

Maakohtu poolt õiguspärase ootuse printsiibile tuginemine ei olnud asjakohane, kuna nõude aluseks

oleva lepingu poolteks olid iseseisvad juriidilised isikud. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest, millisest

lepingust või õigusaktist tuleneb Paldiski linna täiendav vastutus hageja ees ja milline on sellise

vastutuse iseloom.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu ja teha asjas uue otsuse.

Ringkonnakohus märkis kohtuotsuses õigesti, et OÜ Paldiski Soojus on ME Paldiski Soojus

õigusjärglane. 17. oktoobril 1997. a sõlmitud lepingust tulenevad kohustused pidi täitma ME Paldiski

Soojus. Kuid ME Paldiski Soojuse või tema õigusjärglase maksevõimetuse korral vastutab

põhimääruse p 7 kohaselt sellest lepingust tuleneva kohustise täitmise eest täiendavalt Paldiski linn.

ME Paldiski Soojus maksevõimetus on tõendatud Harju Maakohtus esitatud tõendiga senise

kahjusumma hüvitamise käigu kohta. Peale ümberkujundamist võetud kohustuste eest vastutab OÜ

Paldiski Soojus oma varaga. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud TsK §-de 162, 163 ja TsÜS § 58

sätteid.

Hageja ei nõustu õiguspärase ootuse printsiibi käsitlusega ringkonnakohtu otsuses. Lepingu

sõlmimise järel täitis hageja oma lepingulise kohustuse ja tal oli õigus loota, et ka tema suhtes leping

täidetakse. Põhimääruse p-s 7 sätestatud kohaliku omavalitsuse vastutus munitsipaalettevõtte

maksevõimetuse korral oli osa lepingu sõlmimise ajal valitsenud õiguslikust olustikust, mis lõi

hagejale kindlustunde: põhimääruse p-st 7 tuleneb otseselt Paldiski linna vastutus, kui ME Paldiski

Soojus ei suuda lepinguga võetud kohustusi täita. Sõltumata ümberkujundamisest, oli hagejal

õiguspärane ootus, et munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral vastutab Paldiski linn.

Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et põhimääruse p 7 omab regulatiivset mõju ainult

munitsipaalettevõtte likvideerimisel. Põhimääruse p 7 sätestab kõrgemalseisva organi vastutuse

munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral, mis võib tekkida ka munitsipaalettevõtte tegutsemise

ajal.

TsK § 187 kohaselt tekib solidaarne kohustus, kui see on ettenähtud lepingu või seadusega.

17. oktoobri 1997. a lepingu ja põhimääruse p 7 alusel tekkis ME Paldiski Soojus ja Paldiski linna

solidaarkohustus hageja ees. TsK § 188 lg 1 kohaselt on solidaarse kohustuse korral kreeditoril õigus

nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka

osaliselt. Hageja oli õigustatud esitama haginõude nii ME Paldiski Soojus kui ka Paldiski linna vastu.

Ka ÄS § 5 lg 3 sätestab Paldiski linna kui ettevõtte üleandnud isiku ja OÜ Paldiski Soojus kui

omandaja solidaarse vastutuse hageja ees.

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et ei ole tõendatud, et ME Paldiski Soojus ümberkujundamise

käigus oleks Paldiski linn võtnud enda kanda kohustused hageja ees. Paldiski linna kohustus tuleneb

materiaalõiguse normidest - põhimääruse p-st 7 ja ÄS §-st 5 lg 3.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

Paldiski linn ei ole vastutav ME Paldiski Soojus õigusjärglase OÜ Paldiski Soojus kohustuse täitmise

eest. Samuti ei ole tõendatud ME Paldiski Soojus ja OÜ Paldiski Soojus maksevõimetus.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuse väidete ja kostja esindaja kirjaliku

vastuse väidete juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse

normi ebaõige kohaldamise tõttu.

Vaidlust ei ole selles, et ME Paldiski Soojus on ÄS § 509 alusel ümber kujundatud osaühinguks ja

OÜ Paldiski Soojus on munitsipaalettevõtte õigusjärglane. Nõustuda ei saa apellatsioonikohtu

seisukohaga, et kostja pidi esitama kohtule tõendeid selle kohta, et munitsipaalettevõtte

ümberkujundamisel võttis Paldiski linn enda kanda munitsipaalettevõtte kohustused. Kostja täiendav

vastutus ehk võla maksmise tagamine tuleneb Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1990. a määrusega nr 138

kinnitatud munitsipaalettevõtte põhimääruse p-st 7. Selle sätte kohaselt vastutab munitsipaalettevõtte

maksevõimetuse korral tema kohustuste eest ettevõtte kõrgemalseisev organ. Põhimääruse p 3 järgi

on munitsipaalettevõtte kõrgemalseisvaks organiks kohaliku omavalitsuse täitevorgan. TsK § 214

järgi tekib garantiikohustus seadusest või lepingust. Tsiviilkoodeksi kehtestamisel ja samuti

1990. aastal munitsipaalettevõtte põhimääruse kinnitamise ajal mõisteti seaduse all ka seadusest

alamalseisvaid normatiivakte. Selline tõlgendus on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses

tsiviilasjas nr III-2/1-18/95 avaldatud seisukohaga. Tulenevalt TsK §-st 214 lg 1 on garant kohustatud

kustutama teise isiku võlgnevuse täielikult või osaliselt kohustise mittetäitmise või

mittenõuetekohase täitmise korral. Vastavalt põhimääruse p-le 7 vastutab linn ainult

munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral. Munitsipaalettevõtte ümberkujundamine iseenesest ei

lõpeta seadusest tulenevat kohaliku omavalitsuse täitevorgani kohustust vastutada nende võlgade

eest, mis tekkisid enne ümberkujundamist. Leping sõlmiti ja kohustus tuli täita ajal, millal

ümberkujundamine ei olnud veel registrisse kantud, s.o enne 6. oktoobrit 1998. a. Seetõttu ei ole selle

nõude osas kostja võla maksmise tagamiskohustus lõppenud. Täiendava vastutuse kohaldamiseks pidi

hageja tõendama OÜ Paldiski Soojus maksevõimetust. Kuna apellatsioonikohus ei ole OÜ Paldiski

Soojus maksevõimetuse osas hinnangut andnud, tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2000. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Devisee 9. novembril 2000. a makstud kautsjon 17 120 (seitseteist tuhat

ükssada kakskümmend) krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa