3-2-1-9-01 · Riigikohus

3-2-1-9-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14. veebruaril 2001. a

Tallinna Äripanga AS hagi OÜ Forknal vastu asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja pandiõiguse

kinnistamiseks kinnistut koormava hüpoteegina.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 22. jaanuaril 2001. a Tallinna Äripanga AS kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. septembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/661/00.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid OÜ Forknal (endine ärinimi OÜ Inge Villa) ja Tallinna

Äripanga AS 7. jaanuaril 1997. a pandilepingu Pärnus Kaarli 20 asuva hoone kui vallasasja

pantimiseks laenulepingust tuleneva põhi- ja kõrvalnõude tagamiseks. 26. juulil 1999. a kanti

hoonealune maa kinnistusraamatusse ja hoone muutus kinnisasja oluliseks osaks. Kostja keeldus

pandiõiguse vabatahtlikust ümberregistreerimisest hüpoteegiks. Hageja taotles AÕS RakS § 133 lg 1

alusel asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina.

Pärnu Maakohtu 29. veebruari 2000. a otsusega hagi rahuldati. Kohus kohustas kostjat sõlmima

hagejaga asjaõiguslepingu talle kuuluva kinnistu koormamiseks esimesele vabale järjekohale hageja

kasuks seatava hüpoteegiga 7 642 850 krooni suuruses summas. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt

oli Pärnu Linnakohtu täitevosakonna kinnistamisavalduse alusel 8. septembril 1999. a hageja ja Pärnu

Maksuameti kasuks kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge. Käsutamise keelumärge ei

takista kinnistu koormamist hüpoteegiga. Tulenevalt AÕS RakS § 133 lg-st 1 oli pandipidajal õigus

nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Apellatsioonikohtu otsusega maakohtu otsus tühistati ja uue otsusega jäeti hagi rahuldamata. AÕS

§ 68 lg 1 kohaselt kuulub omanikule õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt võisid omaniku õigused olla kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega. Kostja

käsutusõigust oli piiratud täitemenetluses seatud keelumärkega. TMS § 6421 kohaselt kinnisasja

arestimine täitemenetluses seisneb kinnisasja ja selle päraldiste üleskirjutamises, käsutamise

keelamises ja nende üle valitsemise seadmises. Käsutamise keelumärge hõlmab ka asja asjaõigusega

koormamise keeldu. AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete

tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1

järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Puudutatud isikuks oli KRS § 341 lg 2 p 1 alusel

isik, kelle kasuks keelumärge on seatud. Seega antud juhul nii hageja ise kui ka riik Pärnu

Maksuameti kaudu. Riik oma nõusolekut kande tegemiseks ei ole andnud. Ekslik oli maakohtu

seisukoht, et käsutamise keelumärge ei takistanud kinnistu koormamist hüpoteegiga.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta

maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebuse põhjendustel ei keela AÕS

§-d 63 ja 68, TMS § 6421 ega KRS § 341 kostjal sõlmida asjaõiguslepingut hüpoteegi seadmiseks.

Keelatud on vaid sellise asjaõiguslepingu alusel kannete tegemine kinnistusraamatusse. Kuna hageja

soovis vaid asjaõiguslepingu sõlmimisele sundimist, mitte kinnistusraamatusse kannete tegemist, siis

on õige esimese astme kohtu otsus.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning palus jätta selle muutmata.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 1 alusel tühistamisele

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Hageja palus, et kohus kohustaks kostjat sõlmima hagejaga asjaõiguslepingu kinnistu koormamiseks

hageja kasuks esimesele järjekohale seatava hüpoteegiga ning taotles AÕS RakS § 133 lg 1

rakendamist. See säte annab pandipidajale õiguse nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse

kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina, kui ehitis on panditud AÕS RakS § 132 1. ja 2. lõike

kohaselt ja muutub maa oluliseks osaks. Seega soovis hageja ehitisele seatud pandi alusel hüpoteegi

seadmist. Kuna asjaõigusseaduse rakendamise seadusega on pandipidajale antud õigus nõuda

ehitisele seatud pandi kinnistamist hüpoteegina, siis pantija keeldumisel asjaõiguslepingu sõlmimisest

võib pandipidaja esitada hüpoteegi tunnustamist ja kinnistusraamatusse kande tegemist taotleva hagi.

Ringkonnakohtul olekski tulnud hageja nõuet sellisena käsitleda. Hagi rahuldamisel pole kande

tegemise aluseks mitte asjaõigusleping, vaid pandipidaja ühepoolne lihtkirjalik kinnistamisavaldus ja

jõustunud kohtuotsuse ärakiri (AÕS § 64 lg 5). Esitatud kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab

kinnistamiseks pädev isik kinnistamisotsuse tegemise eeldusi KRS § 46 järgi ning KRS § 47 lg-s 2

sätestatud juhtudel jätab kinnistamisavalduse rahuldamata. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et

keelumärge keelab asjaõiguslepingu sõlmimise. AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge vastavalt

märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. septembri 2000. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Tallinna Äripanga AS-le 9. oktoobril 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull