3-2-1-14-01 · Riigikohus

3-2-1-14-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. veebruaril 2001. a

OÜ TSC Keskturg kaebus AS Transoil Market (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

avalikul kohtuistungil 29. jaanuaril 2001. a läbi OÜ TSC Keskturg kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. septembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-284-00. Istungist

võttis osa AS Transoil Market pankrotitoimkonna esimees M. Siil.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Valga Maakohtu 15. veebruari 2000. a otsusega kuulutati välja AS Transoil Market pankrot.

16. märtsil 2000. a toimus AS Transoil Market (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. OÜ

TSC Keskturg esitas kaebuse AS Transoil Market (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku

otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

Kaebuse kohaselt esitas OÜ TSC Keskturg pankrotihaldurile 13. märtsil 2000. a kirjaliku

nõudeavalduse võlgniku vastu summas 813767 krooni koos nõudeõigust tõendavate dokumentidega.

Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul haldur kaebuse esitajale hääli ei andnud. OÜ TSC Keskturg

leidis, et nõue ja seda tõendavad dokumendid esitati tähtaegselt ja nõuetekohaselt, mistõttu puudus

alus talle hääli mitte anda. OÜ TSC Keskurg palus endale määrata 814 häält. Juhul, kui kohtu poolt

kaebuse esitajale antav häälte arv erineb üldkoosolekul määratud häälte arvust määral, mis oleks

tinginud üldkoosolekul teistsuguse otsuse, palus kaebuse esitaja tunnistada kehtetuks ka üldkoosoleku

poolt vastu võetud muud otsused.

Pankrotitoimkonna esimees vaidles kaebusele vastu ja selgitas, et kaebuse esitaja nõue põhineb

kaebuse esitaja ja AS Transoil Market vahel 19. augustil 1999. a sõlmitud AS Transoil Service

võlakirja ostu-müügilepingul. Halduril oli piisav alus kahelda OÜ TSC Keskturg nõude selguses ning

häälte andmata jätmine oli põhjendatud. Eelnimetatud tehingu objektiks oleva võlakirja emiteerimine

toimus väärtpaberituru seaduse § 9 lg 1 sätteid rikkudes ja on seega sama paragrahvi lg 2 kohaselt

kehtetu. Eesti Väärtpaberiinspektsioon karistas 24. detsembri 1999. a otsusega AS Transoil Service

rahatrahviga ning otsus haldusõiguserikkumise asjas on jõustunud.

Pankrotihaldur leidis lisaks pankrotitoimkonna esimehe seisukohtadele, et oma sisult on võlakiri

laenuleping, kuid ükski raamatupidamisdokument ei kajasta märget laenu kohta.

Valga Maakohus jättis 11. aprilli 2000. a otsusega OÜ TSC Keskturg kaebuse rahuldamata häälte

arvu määramise aluseks oleva nõude ebaselguse tõttu. Kohus lahendas asja TsMS § 199 lg 4 ja

PankrS § 271 lg 5 alusel võlausaldaja osavõtuta, kuna kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile ega

teatanud oma ilmumata jätmisest.

Maakohus leidis, et kaebuse esitaja tõlgendas vääralt Pankrs § 26 lg 4, leides, et võlausaldaja häälte

arv on võrdeline võlausaldaja poolt esitatud nõude suurusega, sõltumata halduri hinnangust nõude

tõendatuse kohta. PankrS §-dest 26 lg 4 ja 31 lg 2 p 2 tuleneb halduri ja võlausaldajate üldkoosoleku

ning kohtu õigus hinnata võlausaldaja nõude õiguspärasust ja sellest tulenevalt määrata võlausaldaja

häälte arv üldkoosolekul.

Eesti Väärtpaberiinspektsiooni 24. detsembri 1999. a otsus on käsitletav tõendina võlausaldaja nõude

õiguspärasuse hindamisel. Arvestades laenusuhte õiguspärasuse vaieldavust ning asjaolu, et ei

võlakirjade emiteerija ega võlakirjade tsiviilkäibes osalenud äriühingute raamatupidamisdokumendid

ei kajasta tehingute tegemist, oli halduril piisav alus lugeda OÜ TSC Keskturg esitatud nõue

ebaselgeks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ega pidanud vajalikuks TsMS § 330 lg 5

alusel korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitaja oli teadlik kohtuistungi toimumisest ning tema puudumine

ei takistanud PankrS § 271 lg 5 kohaselt asja läbivaatamist. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et

maakohus rikkus TsMS § 67, kuna arutas asja ilma tema osavõtuta.

Ebaõige on kaebuse esitaja väide, et häälte määramisel võlausaldajate üldkoosolekul haldur ei või

hinnata nõude selgust. Vastavalt PankrS §-le 26 lg 4 häälte arvu määrab haldur temal olevate

dokumentide alusel. Seega hindab haldur häälte arvu määramisel nõude aluseks olevaid dokumente ja

määrab lähtuvalt nendest ka häälte arvu. Kui haldur leiab, et olemasolevad dokumendid ei tõenda

piisavalt võlausaldaja nõude olemasolu, siis on tal õigus jätta võlausaldajale hääled andmata.

Maakohus leidis õigesti, et nõue on ebaselge ka seetõttu, et võlakirjade emiteerija AS Transoil

Service ja võlakirjade tsiviilkäibes osalenud äriühingute raamatupidamisdokumendid ei kajasta

tehingute realiseerimist.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuse esitas OÜ TSC Keskturg, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi

uueks sisuliseks arutamiseks Valga Maakohtule teises koosseisus.

Kassaatori arvates on ringkonnakohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme esindaja seadusliku

takistuse arvestamata jätmisega maakohtu istungile mitteilmumisel.

OÜ TSC Kesturg juhatuse ainuliige ei saanud maakohtu istungist tervislikel põhjustel osa võtta. Ta

teavitas sellest kohut seoses teise kohtuvaidlusega. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 67, mille

kohaselt protsessiosalisel on õigus osa võtta kohtuistungitest.

Kassaator volitas ennast ringkonnakohtus esindama Raivo Paalat. Ringkonnakohus leidis, et R. Paala

suhtes kehtib ärikeeld ja sellel põhjusel ei ole tal õigust kohtus volikirja alusel esindada juriidilist

isikut. Kassaatori arvates ei tulene see ringkonnakohtu seisukoht seadusest. Ärikeeldu reguleeriv

seadus ei keela isikul, kelle suhtes on rakendatud ärikeeldu, esindada juriidilist isikut kohtus. TsMS

§ 88 ei sätesta, et isik, kelle suhtes on rakendatud ärikeeldu, ei või olla kohtus juriidilise isiku

esindaja. Samuti leiab kassaator, et ringkonnakohus pidanuks andma talle võimaluse võtta uus

esindaja TsMS § 88 lg 7 alusel.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastustaja AS Transoil Market pankrotitoimkonna esimees vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ta

leiab, et protsessiosaline peab ise teatama, kui tal on seaduslik takistus, mille tõttu ta ei saa ilmuda

tsiviilasja läbivaatamisele. Kohus ei pea seadusliku takistuse olemasolu teistest tsiviilasjadest

tuletama.

Kohus keelas õigesti R. Paala poolt juriidilise isiku esindamise lähtudes ÄS § 16 lg 1 tulenevast

analoogiast. Ringkonnakohus ei pidanud võimaldama kaebuse esitajal uut esindajat võtta, sest

kaebuse esitaja pidi teadma, et ta andis volituse isikule, kellel puudus õigus teda kohtus esindada.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Põhjendamatu on kassatori väide, et maakohus pidanuks aktsepteerima tema seaduslikku takistust

kohtuistungile mitteilmumisel. Ringkonnakohtu otsuses on õigesti märgitud, et osaühing oli teadlik

kohtuistungi toimumisest ning osaühingu esindaja puudumine ei takistanud PankrS § 271 lg 5

kohaselt asja läbivaatamist. Toimikust ei nähtu, et ta oleks esitanud taotluse asja arutamise

edasilükkamiseks.

TsMS § 88 ei sätesta otseselt, et isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu, ei tohi olla kohtus mõne

äriühingu lepinguline esindaja. Kolleegium leiab, et asja lahendamiseks tuleb kohaldada PankrS § 35

ja tõlgendada seda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades laiendavalt. Kohus kohaldas 13. oktoobril

1999. a ärikeeldu R. Paalale kui AS Transoil Service juhatuse liikmele PankrS § 35 lg 2 alusel.

Sellest tulenevalt ei või R. Paala olla juriidilise isiku prokurist. ÄS § 16 kohaselt on prokuura volitus,

mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud

õigustoimingutes. OÜ TSC Keskturg juhatuse liige A. Paala andis R. Paalale volituse esindada OÜ

TSC Keskturg tsiviilvaidlustes TsMS § 87 tulenevate õigustega. Toimikust nähtub, et kuni

17. jaanuarini 2000. a oli R. Paala ise OÜ TSC Keskturg juhatuse ainuliige. Neid asjaolusid

arvestades on ringkonnakohus põhjendatult keeldunud R. Paalat lubamast menetlusse OÜ TSC

Keskturg esindajana.

Kolleegium leiab, et TsMS §-st 87 tulenevaid õigusi esindada kohtus äriühingut saab võrrelda

majandustegevusega seotud õigustoimingutega ÄS § 16 mõttes. Arvestades ärikeelu mõtet ja

eesmärki, tuleb lugeda ärikeeldu esindamisõiguse keeluks tingimusel, et tegemist on ettevõtja

majandustegevusega seotud vaidlusega kohtus.

Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et kui ringkonnakohus ei lubanud R. Paalal

osaühingut esindada, oleks ta pidanud andma osaühingule TsMS § 88 lg 7 järgi võimaluse võtta asjas

uus esindaja. Toimikust ei nähtu, et kohus oleks sellise võimaluse apellandile andnud. Seega on

ringkonnakohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi ja otsus tuleb seepärast tühistada.

Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. septembri 2000. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada OÜ-le TSC Keskturg 26. oktoobril 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa