3-3-1-38-00 · Riigikohus

3-3-1-38-00

MÄÄRUS

Tartus 22. detsembril 2000

AS Brolex Grupp ja OÜ Dreiv Grupp ning Maksuameti erikaebuste läbivaatamine

kriminaalmenetluse uurimistoimingute seaduslikkuse kontrollimise asjas

Riigikohtu üldkogu, koosseisus eesistuja Uno Lõhmus ja liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Henn Jõks,

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Jaano Odar, Jüri

Põld, Hele-Kai Remmel, Jüri Rätsep, Harri Salmann, Peeter Vaher ja Triinu Vernik, vaatas avalikul

kohtuistungil 23. novembril 2000 läbi AS Brolex Grupp ja OÜ Dreiv Grupp ning Maksuameti

erikaebused Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 18. mai 2000. a määruse peale haldusasjas

nr II-3/206/2000.

Protsessiosalistena võtsid kohtuistungist osa AS Brolex ja OÜ Dreiv Grupp esindaja vandeadvokaat

Monika Mägi, Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv ning Tallinna Politseiprefektuuri

esindaja vandeadvokaat Raivo Laus. Juures oli üldkogu sekretär Piret Lehemets.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.07.1999 otsustas Tallinna Politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse uurija läbi otsida

Diveci EAT OÜ ruumid Tallinnas Jõe tn 3. Läbiotsimise määruste kohaselt oli uurijal alust arvata, et

neis ruumides võivad asuda dokumendid, märkmed, blanketid jm andmed ja esemed, millel on

tähtsust nelja menetluses oleva kriminaalasja jaoks, mis olid algatatud kelmuse tunnustel.

Läbiotsimise sanktsioneeris samal päeval Tallinna Prokuratuuri prokurör.

2. Uurija asus ruume läbi otsima 05.07.1999. Läbiotsimisest võtsid lisaks läbiotsimise määruse

koostanud uurijale osa teised politseiametnikud ja maksuameti töötajad, kes väidetavalt olid kutsutud

uurimistoimingust osa võtma spetsialistidena. Kohapeal selgus, et Jõe tn 3 ruumid kuuluvad AS-le

Divec, mis rentis neid Diveci EAT OÜ-le ja Alvini Advokaadibüroole. Uurija koostas samas uued

läbiotsimise määrused, milles märkis läbiotsimise kohaks AS Divec ruumid Tallinnas Jõe tn 3 ja 5.

Määrustest nähtub, et prokurörile teatati läbiotsimisest 06.07.1999.

3. Läbiotsimist teostati ajavahemikul 05. - 07.07.1999. AS Divec ja Diveci EAT OÜ esindajate väitel

viisid läbiotsijad kaasa üle 5000 äriühingu dokumendi, mitu personaalarvutit, pitsateid, arvutidiskette,

arhiivikapi metallist sahtleid ja muid esemeid, millest suur osa on tagastamata.

4. 15.07.1999 esitas AS Divec juhatuse esimees Tallinna Prokuratuuri kaebuse Tallinna

Politseiprefektuuri uurijate poolt teostatud läbiotsimise ja AS Divec vara äraviimise peale. AS Divec

osutas kriminaalmenetluse normide rikkumisele ja taotles läbiotsimisest osa võtnud isikute käitumise

seaduspärasuse kontrollimist ja kriminaalasja algatamist ametiseisundi kuritarvitamise eest ning

aktsiaseltsi dokumentide ja esemete tagastamist. Tallinna Prokuratuur teatas 04.08.1999, et

politseiametnike tegevuses ei tuvastatud selliseid seaduserikkumisi, mis annaks alust nende suhtes

kriminaalasja või distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Samal päeval koostas prokurör kriminaalasja

algatamisest keeldumise määruse, sest leidis, et politseiametnike käitumises puudub kuriteo koosseis.

Selle määruse peale esitas AS Divec koos Diveci EAT OÜ-ga 23.08.1999 kaebuse Riigiprokuratuuri.

Ka riigiprokurör ei leidnud politseiametnike tegevuses olulisi seaduserikkumisi. Vastuses 13.09.1999

märgitakse, et kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse tühistamiseks puudub alus.

5. 09.08.1999 esitasid AS Divec ja Diveci EAT OÜ kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotlesid

maksuametnike tegevuse, mis seisnes nimetatud äriühingute valduses olevate asjade ja dokumentide

äravõtmises 05. - 07.07.1999, seadusevastaseks tunnistamist. Kaebuse esitajad väidavad, et

läbiotsimise ja dokumentide ebaseadusliku äravõtmisega rikuti Põhiseaduse §-des 32 ja 33 sätestatud

õigust omandi ja valduse puutumatusele.

6. 05.10.1999 esitasid AS Divec ja Diveci EAT OÜ Tallinna Halduskohtule teise kaebuse, milles

taotlesid Tallinna Politseiprefektuuri ametnike 05. - 07.07.1999 läbiotsimise ja võetuse toimingute

seadusevastaseks tunnistamist Põhiseaduse §-de 32 ja 33 ning Kriminaalmenetluse koodeksi (KrMK)

mitme paragrahvi rikkumise tõttu.

7. Kohus liitis kaebused õigema ja kiirema läbivaatamise huvides ühte menetlusse. 03.04.2000

toimunud kohtuistungil esitas AS Divec ja Diveci EAT OÜ esindaja koopia äriregistri kandest, mille

kohaselt Diveci EAT OÜ uueks ärinimeks on alates 24. jaanuarist 2000 osaühing Dreiv Grupp.

AS Divec uueks ärinimeks on äriregistri 22.06.2000. a kande kohaselt aktsiaselts Brolex Grupp.

8. 04.04.2000. a tegi Tallinna Halduskohtu kohtunik määruse: lõpetas menetluse haldusasjas

põhjendusega, et asi ei kuulu halduskohtu menetlusse.

9. AS Divec ja Dreiv Grupp OÜ esitasid Tallinna Halduskohtu määruse peale erikaebuse. Tallinna

Ringkonnakohtu 18.05.2000. a määrusega tühistati halduskohtu määrus maksuametnike tegevuse

peale esitatud kaebuse osas ja asi tagastati sisuliseks menetlemiseks halduskohtusse. Politseiametnike

tegevuse õiguspärasuse kontrolli osas jäeti kohtumäärus muutmata.

10. Ringkonnakohtu määruse vaidlustasid nii AS Divec ja Dreiv Grupp OÜ kui ka Maksuamet.

Erikaebusi arutanud Riigikohtu halduskolleegium otsustas 17.10.2000. a anda erikaebused seaduse

ühetaolise kohaldamise vajalikkuse põhjendusega Riigikohtu üldkogule lahendada.

ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Kohtute põhjendused

11. Halduskohus leidis, et kaebajad on vaidlustanud kohtueelsete uurimistoimingute seaduslikkuse -

KrMK 14. ptk-s reguleeritud läbiotsimise ja võetuse (esemete ja dokumentide äravõtmise) ning need

toimingud teinud politseiametnike ja uurimistoimingutesse spetsialistidena kaasatud Maksuameti

ametnike tegevuse seaduslikkuse.

Määruse põhjenduste kohaselt sätestab Põhiseaduse § 15 lg 1 küll igaühe õiguse pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid selle õiguse realiseerimise korra

(kohtumenetluse korra) sätestab vastavalt Põhiseaduse § 149 lg-le 4 seadus. Kuni 01.01.2000

kehtinud HKS § 3 lg 2 p 1 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse kaebused, mis lahendatakse

kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Sellele vastab põhimõtteliselt kehtiva HKMS

§ 3 lg 2.

Kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse üle valvavad vastavalt prokuratuuriseadusele

riigiprokurör ja talle alluvad prokurörid (KrMK § 22 lg 1). Seega kuulub ka kohtueelsel uurimisel

teostatud läbiotsimise ja võetuse seaduslikkuse kontrollimine prokuröri pädevusse. Uurija ja

prokuröri tegevuse peale kaebamise kord on sätestatud KrMK 19. ptk-s. Kaebused uurija tegevuse

peale esitatakse prokurörile. Prokuröri otsuse peale kaebuse lahendamise kohta või prokuröri

tegevuse peale uurimisel võib omakorda edasi kaevata kõrgemalseisvale prokurörile (§ 183 lg 3).

Kaebuse Tallinna Prokuratuurile läbiotsimise ja vara äraviimise peale esitas vaid AS Divec. Diveci

EAT OÜ oli kaaskaebajaks kui AS Divec vaidlustas Tallinna Prokuratuuri otsuse. Riigiprokurör ei

pidanud läbiotsimist ja dokumentide ning esemete võetust seadusevastaseks. Seda riigiprokuröri

otsust või tema toiminguid kaebuse lahendamisel ei ole kaebuse esitajad kohtus vaidlustanud, kuigi

sellise kaebuse lahendamine oleks kuni 1. jaanuarini 2000 kehtinud HKS § 3 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 p 1

kohaselt kuulunud halduskohtu pädevusse. Halduskohus ei ole pädev läbi vaatama järjekordset

kaebust kõneksoleva uurimistoimingu teinud politseiametnike ja uurimistoimingule kaasatud

maksuametnike toimingute peale, mille seaduslikkust on juba kontrollinud KrMK-s sätestatud korras

selleks pädevad ametiisikud.

12. Tallinna Ringkonnakohus soostus osaliselt määruse põhjendustega, jagades halduskohtu

arvamust, et viimasel puudub pädevus sekkuda kriminaalasja eeluurimisse ja teostada järelevalvet

seaduste täitmise üle eeluurimisasutuste poolt. Uurimistoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks näeb

KrMK ette iseseisva menetluskorra. Kui uurimistoiminguid kontrollinud riigiprokuröri tegevusega on

rikutud isiku õigusi, võib selle tegevuse vaidlustada halduskohtus.

Ringkonnakohus nõustus AS Divec ja Dreiv Grupp OÜ esindajate väitega, et juhul, kui Maksuameti

töötajad täitsid läbiotsimise ajal Maksukorralduse seadusest tulenevaid ülesandeid, allub nende

tegevuse seaduslikkuse kontrollimine halduskohtule. Kaebusi kontrollinud prokurörid on osutanud

asjaolule, et osa Maksuameti töötajaid täitis revisjoniülesannet. Avalik-õiguslikke haldusülesandeid

täitnud ametiisikute tegevuse seaduslikkuse kontroll allub halduskohtule, kui seadus ei näe selle

tegevuse kontrollimiseks ette teistsugust menetluskorda.

Protsessiosaliste põhjendused

13. Maksuamet vaidlustas Riigikohtule esitatud erikaebuses Tallinna Ringkonnakohtu seisukoha, et

maksuametnike tegevuse peale esitatud kaebust tuleb sisuliselt menetleda Tallinna Halduskohtus.

Maksuamet ei nõustu ringkonnakohtuga, et osa maksuametnikke täitis AS Diveci ruumides

revisjoniülesannet. Maksuameti esindajad said osaleda uurimistoimingus ainult kooskõlas KrMK §-

de 1111 lg-ga 1 ja 142 lg-ga 1 kui spetsialistid, keda oli uurija uurimistoimingusse kaasanud.

Maksuametnikud ei saanud täita revisjoniülesannet ka seetõttu, et samaaegselt ja samas kohas

tehtavas uurimistoimingus ei saa viibida kõrvalisi, uurimistoiminguga mitteseotud ülesandeid täitvaid

isikuid. Uurimistoimingu kontrolli ei saa käsitada avalik-õigusliku vaidluse lahendamisena, mis

kuuluks halduskohtu pädevusse. Selline seisukoht tuleneb Riigikohtu halduskolleegiumi 3. novembri

1995. a määrusest (III-3/1-32/95), kus öeldakse, et "halduskohus ei sekku seejuures

kriminaalmenetlusse ja ei teosta järelevalvet seaduste täitmise üle juurdlus ja eeluurimisasutuste

poolt. Halduskohus kontrollib Halduskohtumenetluse seadustiku alusel üksnes seda, kas

riigiprokuröri tegevus kaebuse lahendamisel on seaduslik". Kaebust prokuröri tegevuse peale ei ole

kaebajad halduskohtule esitanud.

14. AS Brolex Grupp ja OÜ Dreiv Grupp esindajate arvates on ekslik Tallinna Ringkonnakohtu

järeldus, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kaebus Tallinna Politseiprefektuuri ametnike tegevuse

peale uurimistoimingu läbiviimisel. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Seega on kohtul pädevus ja samas ka kohustus

lahendada ükskõik millist vaidlust eeldusel, et kohtusse on pöördutud seaduses ettenähtud tingimustel

ja korras. Avalik-õigusliku vaidlusena HKS § 3 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 ja lg 2 ning HKMS § 3 lg 1 p 1

mõttes tuleb muuhulgas mõista avaliku võimu teostamisest tõusetunud vaidlusi. Politseiniku

sisenemine isiku eluruumi või valdusesse ja tema poolt asjade ilma valdaja nõusolekuta kaasavõtmine

on avaliku võimu teostamine. Arvamus, et uurija tegevuse seaduslikkuse kontroll lõpeb

prokuratuuriga, tekitab olukorra, kus teatud isikute tegevuse õiguspärasuse kontroll ei allu vastavalt

Põhiseaduse § 15 lg 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-s 1

sätestatule mitte kohtule, vaid täitevvõimu esindajatele. Pärast kohtueelset menetlust, mil sisuliselt

vaidlustatakse algse haldusakti või toimingu kõrval ka administratsiooni (antud juhul prokuröri)

otsust kohtueelse menetluse lahendamise kohta, on kaebuse esitajal õigus muuhulgas vaidlustada

administratsiooni algset haldusakti või toimingut.

Üldkogu seisukoht

15. Põhiseaduse § 15 esimese lõike esimene lause annab igaühele õiguse oma õiguste rikkumise

korral kohtusse pöörduda. See on põhiõigus, mis peab tagama õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse.

Küll jätab esimese lõike esimene lause lahtiseks, kas kohtulikku kaitset võib isik otsida üksnes

põhiõiguste ja vabaduste või ka muudest seadustest tulenevate õiguste ja vabaduste rikkumise korral.

Sama lõike teine lause läheb aga veelgi kaugemale. Ta annab igaühele mitte üksnes võimaluse

õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, vaid ka õiguse nõuda iga tema kohtuasjasse puutuva seaduse,

muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Seega pakub Põhiseaduse § 15

esimese lõike teine lause kaitset ka seadusandja ja õigusakti andnud asutuse tegevuse eest. Isikul on

õigus konkreetsele normikontrollile selles kohtus, kes vaatab läbi tema kohtuasja. Põhiseadusvastane

saab olla norm või toiming, mis rikub mõnda Põhiseaduse normi.

16. Halduskohtunik möönis Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud õigust, kuid leidis, et selle

realiseerimise korra sätestab seadus vastavalt Põhiseaduse § 149 lg-le 4. Tehes otsuse, et halduskohus

ei ole pädev läbi vaatama kaebust uurimistoimingu läbiviinud politseiametnike ja uurimistoimingule

kaasatud maksuametnike tegevuse peale, mille seaduslikkust on juba kontrollinud KrMK-s sätestatud

korras selleks pädevad ametiisikud, jättis kohus sõnaselgelt välja ütlemata, kas isikul on õigus

pöörduda maa- või linnakohtusse, kui ta leiab, et kriminaalmenetluse toimetamisel on rikutud tema

õigusi. Määruse põhistusest võib siiski järeldada, et kohus tõlgendas Põhiseaduse § 15 esimese lõike

esimest lauset kitsendavalt: isikul on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse, kui menetlusseadus sellise võimaluse ette näeb.

17. Põhiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud õiguste ja vabaduste kohtuliku kaitse ulatuse

kindlaksmääramiseks vajab kõigepealt selgitamist, milliste õiguste rikkumise vastu otsisid kaebajad

kohtulikku kaitset. 6. augustil 1999 esitatud kaebuses maksuametnike tegevuse peale kirjutasid

AS Divec ja Diveci EAT OÜ, et nende valduses olnud asjade ja dokumentide ebaseaduslik

äravõtmine rikub äriühingute Põhiseaduse §-des 32 ja 33 sätestatud õigust omandi ja valduse

puutumatusele. 4. oktoobri 1999. a esitatud kaebuses väidavad nad, et politseiametnike tegevus

rikkus äriühingute Põhiseaduse §-s 33 sätestatud õigust valduse puutumatusele, kuivõrd läbiotsimist

ei teostatud KrMK-ga ettenähtud korras. Seega otsisid kaebuse esitajad kohtulikku kaitset

põhiõiguste ja vabaduste rikkumise vastu. Põhiseaduse § 9 lg 2 kohaselt laienevad Põhiseaduses

loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas

juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste ja vabaduste olemusega. Õigused omandi ja

valduse puutumatusele on sellised põhiõigused, mis on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste

eesmärkidega ja nende õiguste ja vabaduste olemusega.

18. Maksuameti esindaja kinnitab, et kriminaalmenetluskoodeksi normid näevad ette piisavad

tagatised isiku õiguste ja vabaduste kaitseks ja võimaldavad uurimistoimingu seaduslikkust

kontrollida kohtueelses menetluses prokuröri ja riigiprokuröri kaudu ja kohtulikus menetluses koos

tavalise kohtumenetlusega kriminaalkohtus. Nad väidavad, et on mõeldamatu kriminaalmenetluse

uurimisobjektiga seonduvate menetlustoimingute seaduslikkuse kontrollimine väljaspool

kriminaalmenetlust.

19. Neid vastuväiteid vaagides peab üldkogu kõigepealt tarvilikuks tähendada, et Põhiseaduse §-dest

13, 14 ja 15 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 13 tuleneb õigus

tõhusale menetlusele enda kaitseks. Euroopa Inimõiguste Kohus on märkinud, et artikli 13 järgne

tõhus õiguskaitsevahend tähendab õiguskaitsevahendit, mis on nii tõhus kui võimalik (vt Klass jt v

Saksamaa otsus 6. septembrist 1978, Seeria A nr 28, lk 31, § 69). Kohus on samuti öelnud, et kui isik

esitab väite, et talle konventsiooniga antud õigusi on rikutud, siis peab tal olema õiguskaitsevahend

siseriikliku asutuse ees nii selleks, et tehtaks otsus tema kaebuse kohta, kui ka vajaduse korral

hüvituse saamiseks (vt Klass jt v Saksamaa osund otsus, § 64; Kudla v Poola otsus 26.oktoobrist

2000, § 157; Hasan ja Chaush v Bulgaaria otsus 26. oktoobrist 2000, § 96). Artikli 13 kohaldamise

eeltingimuseks ei saa olla konventsiooni tegelik rikkumine. Tõhus õiguskaitse tuleb tagada igaühele,

kes kaebab, et tema õigusi ja vabadusi on rikutud (vt Klass jt v Saksamaa osund otsus, § 64).

20. Uurimistoimingu, millega sekkutakse isiku põhiõigustesse ja vabadustesse, seaduslikkuse

kontrolli edasilükkamist kriminaalasja kohtuliku arutamise staadiumi ei saa pidada tõhusaks

õiguskaitsevahendiks, sest kohtulik arutamine võib toimuda uurimistoimingust mitu aastat hiljem.

Põhiõiguse või vabaduse rikkumisega tekitatud kahju võib selleks ajaks oluliselt suureneda või selle

heastamine muutuda võimatuks. Liiati puudub kriminaalasja arutaval kohtul õigus otsustada

uurimistoiminguga tekitatud kahju hüvitamine. Pole ka välistatud, et alustatud kriminaalasi ei jõuagi

kohtusse või riivab menetlustoiming selle isiku põhiõigusi ja vabadusi, kes pole protsessiosaline ega

saa seetõttu otsida oma õiguste ja vabaduste rikkumisele kriminaalmenetluses kohtu kaitset.

21. Prokuröri kohta võib märkida, et see ametiisik ei vasta Eesti õiguskorras Euroopa inimõiguste

konventsiooni artiklis 6 kirjeldatud sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmise volitustega institutsiooni

tunnustele, mis on põhiõiguste ja vabaduste tõhusa kaitse eelduseks. Prokuratuuriseaduse § 1 järgi on

prokuratuur justiitsministri valitsemisalas olev valitsusasutus, millele pole antud õigusemõistmise

volitusi. Seega ei saa prokuröri kontroll asendada põhiõiguste ja vabaduste riive kohtulikku kontrolli.

Pealegi puudub prokuröril pädevus teha õiguste ja vabaduste rikkumise tuvastamise korral otsus

hüvitise väljamaksmiseks õiguserikkumise ohvrile.

22. Veenvaks ei saa pidada ka väidet, et uurimistoimingu või selle osa vaidlustamine väljaspool

kriminaalmenetlust takistaks kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist. Otse

vastupidi, kriminaalasja menetluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõue realiseerub täiel

määral vaid siis, kui menetlemisel austatakse isiku põhiõigusi ja vabadusi.

Osasse põhiõigustesse ja vabadustesse sekkumine allub ka praegu kohtulikule kontrollile, seda kas

enne või vahetult pärast põhiõiguse riivet. Mõningatel juhtudel vajab põhiõiguse riive kohtu luba. Nii

saab Põhiseaduse § 21 kohaselt isikult võtta vabaduse kauemaks kui neljakümne kaheksaks tunniks

vaid kohtu loal. Posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite

saladusse võib samuti sekkuda vaid kohtu loal (PS § 43). Korrespondentsi arestimine ja selle võetus

posti- või telegraafiasutusest on lubatud üksnes siis, kui selleks on maa- või linnakohtunik andnud loa

või teinud määruse (KrMK § 145 lg 1). Jälitustegevuse seadusega lubatud erandtoimingud (§ 12 lg 2

p-d 1-3) on lubatud toimetada kohtu loal (§ 13). Teistel juhtudel on isikul õigus taotleda põhiõiguse

või vabaduse riive seaduslikkuse kontrolli. Vahi alla võtmise võib isik vaidlustada kõrgemalseisvas

kohtus (KrMK § 771). Jälitustegevuse seaduse § 18 lg 2 annab igaühele õiguse pöörduda kohtusse,

kui jälitusametkonna või selle ametniku tegevus rikub tema õigusi ja vabadusi. Seetõttu ei leia

üldkogu õigustust, miks osa põhiõigusi ja vabadusi jääks tõhusa kohtuliku kaitse alt välja. Taoline

olukord ei ole kooskõlas Põhiseaduse § 15 lg-ga 1.

23. Üldkogu on arvamusel, et kriminaalmenetluses riivatud põhiõiguste ja vabaduste kaitset tagav

õiguslik regulatsioon on puudulik. Nii on kriminaalmenetluses isikult vabaduse võtmise ning posti-

või telegraafiasutusest korrespondentsi arestimise ja võetuse kohtulik kontroll antud üldkohtu (maa-

või linnakohtu), kuid Jälitustegevuse seadusega lubatud erandtoimingute otsustamine halduskohtu

võimkonda. Halduskohtu võimkonda kuulub ka jälitusametkonna või selle ametniku tegevuse peale

esitatud kaebuse läbivaatamine. Seetõttu toimub kriminaalmenetlusega riivatud põhiõiguste ja

vabaduste kohtulik kontroll erinevates kohtutes ja erinevate menetlusreeglite järgi, mis ei taga alati

tõhusat õiguskaitset ja võib tekitada kartusi, et menetlustoimingu seaduslikkuse kontroll

halduskohtumenetluses häirib tõe tuvastamist kriminaalmenetluses. Tõhusa kohtuliku kontrolli

puudumine oleks siiski halvem kui kontroll erinevate kohtute poolt.

24. Eluruumi, valduse või töökoha läbiotsimine ja esemete või dokumentide võetus on avalik-

õiguslikud aktid, mis riivavad isiku põhiõigusi ja vabadusi. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub

avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõikes kaks

sisalduva eriklausli järgi ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine,

milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Et Kriminaalmenetluse koodeks näeb ette

nimetatud toimingute peale kaebuse esitamist vaid prokurörile, siis kuulub nende toimingute kohtulik

kontroll HKMS § 3 lg 1 üldklausli järgi halduskohtu võimkonda, mistõttu poleks halduskohus

tohtinud keelduda kaebuse sisulisest läbivaatamisest. Isikul, kelle põhiõigusi ja vabadusi on

menetlustoiminguga riivatud, on õigus esitada kaebus prokurörile või halduskohtule. Üldkogu peab

vajalikuks märkida, et halduskohtu ülesanne pole kontrollida kriminaalmenetlustoimingu vajalikkust

ja otstarbekust ega seda, millised kogutud faktilised andmed on kasutatavad tõendina kriminaalasja

otsustamisel. Halduskohtu ülesanne on kontrollida, kas menetlustoiminguga ei rikutud isiku

põhiõigusi ega vabadusi.

25. Ülaltoodud kaalutlustel leiab üldkogu, et AS Brolex Grupp ja Dreiv Grupp OÜ kaebused nii

Tallinna Politseiprefektuuri uurijate kui ka Maksuameti ametnike tegevuse peale kuuluvad Tallinna

Halduskohtu võimkonda, ja juhul, kui kaebused vastavad seadusega kehtestatud nõuetele, tuleb need

sisuliselt läbi vaadata.

Juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 5 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu üldkogu

m ä ä r a b:

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2000. a määrus haldusasjas nr 3-526/2000 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2000. a määrus haldusasjas nr II-3/206/2000 ning saata

AS Brolex Grupp ja OÜ Dreiv Grupp kaebused läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

2. AS Brolex Grupp ja OÜ Dreiv Grupp erikaebus rahuldada, Maksuameti erikaebus jätta

rahuldamata.

3. Tagastada AS-le Brolex Grupp kautsjon 700 (seitsesada ) krooni ja OÜ-le Dreiv Grupp

700 (seitsesada) krooni.

4. Arvata Maksuameti kautsjon 700 (seitsesada) krooni riigituludesse.

Määrus jõustub 22.detsembril 2000 teatavaks tegemisest.

Eesistuja Uno Lõhmus

Liikmed Tõnu Anton

Jüri Ilvest

Henn Jõks

Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg

Ants Kull

Lea Laarmaa

Jaak Luik

Jaano Odar

Jüri Põld

Hele-Kai Remmel

Jüri Rätsep

Harri Salmann

Peeter Vaher

Triinu Vernik

Lea Kivi