Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-38-00 ECLI:EE:RK:2000:3.3.1.38.00.373 AI generated

3-3-1-38-00 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-38-00
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Harri Salmann) vaatas 21. septembril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Aktsiaseltsi Brolex Grupp ja halduskolleegiumi 18. mai 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/206/2000.

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-38-00 · Riigikohus: Harri Salmann) vaatas 21. septembril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Aktsiaseltsi Brolex Grupp ja halduskolleegiumi 18. mai 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/206/2000.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-3-1-38-00

MÄÄRUS

Tartus 17. oktoobril 2000

AS Brolex Grupp ja OÜ Dreiv Grupp ning Maksuameti erikaebuste läbivaatamine

kriminaalmenetluses toimunud uurimistoimingute seaduslikkuse kontrollimise asjas

Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseis (Tõnu Anton eesistujana, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel ja

Harri Salmann) vaatas 21. septembril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Aktsiaseltsi Brolex Grupp ja

Osaühingu Dreiv Grupp erikaebuse ning Maksuameti erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 18. mai 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/206/2000.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa AS Brolex Grupp ja OÜ Dreiv Grupp esindajad

vandeadvokaat Monika Mägi ja advokaat Andres Simson, Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar

Pilv ning Tallinna Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaat Raivo Laus. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

AS Divec (alates 22. juunist 2000. a. Aktsiaselts Brolex Grupp) ja Diveci EAT OÜ (alates

24. jaanuarist 2000. a. Osaühing Dreiv Grupp) esitasid 9. augustil 1999. a. Tallinna Halduskohtule

kaebuse maksuametnike tegevuse peale, mis seisnes seoses läbiotsimisega kaebuse esitajate valduses

olnud dokumentide jaasjade äravõtmises. 5. oktoobril 1999. a. esitasid AS Divec ja Diveci EAT OÜ

kaebuse ka politseiametnike sama tegevuse peale. Tallinna Halduskohtu 14. oktoobri 1999. a.

määrusega liideti nimetatud kaebused ühte menetlusse.

Kaebuse esitajad väitsid, et 5.-7. juulini 1999. a. toimus nimetatud aktsiaseltsi ja osaühingu ruumides

läbiotsimine, kus lisaks Tallinna Politseiprefektuuri ametnikele osalesid ka Maksuameti ametnikud.

Kriminaalmenetluse koodeksi §-de 104 ja 105 järgi saavad uurimistoiminguid teostada vaid neis

paragrahvides loetletud ametnikud. Kuna maksuametnikke seaduses nimetatud ei ole, siis oli nende

osalemine ebaseaduslik. Läbiotsimise peale esitatud kaebuse lahendamiseks Tallinna Prokuratuuri

prokuröri poolt 4. augustil 1999. a. koostatud kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse järgi

"Kohapeal viibinud maksuametnikud täitsid aga revisjoniülesannet ja materjalidest nähtuvalt lihtsalt

ühildasid selle täitmise politsei poolt teostatud läbiotsimisega" ja "Juhul, kui dokumentide vaatlusel

või Maksuameti poolt teostatava revisjoni käigus avastatakse viiteid võimalikele muudele

toimepandud kuritegudele, võetakse ka nende faktide osas vastu juriidiline seisukoht juhindudes

KrMK sätetest". Riigiprokuratuuri vastuses kaebusele kirjutatakse, et "Vastavalt KrMK § 142 lg olid

Maksuameti töötajatest Rajapuu ja Ilsjan kaasatud spetsialistidena, selgitamaks politseiametnikele

ruumides leiduvate dokumentide sisu, ning T. Maarand infotehnoloogia spetsialistina. Enrico Aav ja

Joel Linask olid seotud Maksuametist saadud tööülesande (fikseeritud asutuse siseselt numbri 40-

06/04 all) täitmisega".

Kaebuse esitajad väitsid veel, et läbiotsimise määruste kohaselt toimus läbiotsimine neis määrustes

nimetatud äriühingute nende dokumentide, andmete ja esemete leidmiseks, millel on tähtsust

kriminaalasjades nr. 980 10412, 980 10460, 980 10461 ja 980 10462. Kuigi KrMK § 140 lg. 1

kohaselt võib uurija ära võtta vaid need dokumendid ja esemed, millel on kriminaalasjas tähtsust,

viidi läbiotsimist teostanud isikute poolt ära kõik kaebuse esitajate poolt asutatud äriühingute

dokumendid, samuti kaebuse esitajate valduses olnud klientide raamatupidamise dokumendid. Ära

viidi ka klientidele kuulunud mobiiltelefonikaardid, internetipanga ja telehansa kaardid ning

krediitkaardid, millel puudub seos läbiotsimise määrustes nimetatud äriühingutega.

Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2000. a. määrusega haldusasjas nr. 3-526/2000 lõpetati asja menetlus

HKMS § 24 lg. 1 p. 1 alusel, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Määruses leiti, et kaebajad on

vaidlustanud kriminaalmenetluses läbiviidud uurimistoimingute seaduslikkuse ja need läbi viinud

politseiametnike ja uurimistoimingute läbiviimisse spetsialistidena kaasatud maksuametnike

toimingute seaduslikkuse. Sellise kaebuse menetlemine ei toimu HKMS § 3 lg. 2 alusel halduskohtus,

sest KrMK 19. ptk. sätestab uurija või prokuröri tegevuse peale kaebamise teistsuguse korra.

Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2000. a. määruse peale esitasid AS Divec ja OÜ Dreiv Grupp Tallinna

Ringkonnakohtule erikaebuse. Selles väidetakse, et Tallinna Halduskohtu määruses ei ole

põhjendatud, miks kohus asus seisukohale, et kõik läbiotsimisel osalenud maksuametnikud olid

kaasatud spetsialistidena. Sellega rikkus kohus TsMS §-s 212 lg. 1 p. 5 sätestatud nõuet märkida

kirjalikus määruses põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Ekslik on kohtu järeldus, et

uurimistoimingu peale ei saagi esitada kaebust kohtule. Selline seisukoht oleks vastuolus Põhiseaduse

§-ga 15 lg. 1, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 18. mai 2000. a. määrusega tühistati Tallinna

Halduskohtu 4. aprilli 2000. a. määrus osaliselt, s.o. osas, millega lõpetati menetlus maksuametnike

peale esitatud kaebuses ja saadeti asi selles osas edasiseks menetlemiseks halduskohtule.

Ringkonnakohus leidis, et osa maksuametnikest täitsid läbiotsimise ajal mitte kriminaalmenetlusest

tulenevaid ülesandeid, vaid Maksukorralduse seadusest tulenevaid ülesandeid. Seepärast tuleb

halduskohtul kontrollida nende maksuametnike tegevust. Politseiametnike peale esitatud kaebuse

lahendamine ilma eeluurimisse sekkumata ei ole võimalik. Samuti puudub halduskohtul pädevus

teostada järelevalvet seaduste täitmise üle eeluurimisasutuste poolt. Selliste kaebuste lahendamiseks

on Kriminaalmenetluse koodeksiga sätestatud iseseisev menetluskord. Kui uurimistoiminguid

kontrollinud riigiprokuröri tegevusega on rikutud isiku õigusi, võib selle vaidlustada halduskohtus.

Ringkonnakohtu nimetatud määruse peale esitasid erikaebused AS Divec ja OÜ Dreiv Grupp, samuti

Maksuamet. AS Divec ja OÜ Dreiv Grupp paluvad tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega

jäeti rahuldamata nende erikaebus, ja Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2000. a. määrus ning saata asi

uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule. Maksuamet palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja

jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2000. a. määrus.

AS Divec ja OÜ Dreiv Grupp erikaebuses väidetakse:

Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et halduskohtu pädevusse ei kuulu kaebus politseiametnike

tegevuse peale uurimistoimingu läbiviimisel. Nimetatud avalik-õiguslik vaidlus ei ole tekkinud

tsiviil- või tööõigussuhetest, mistõttu vastavalt TsMS §-le 1 lg. 2 ei ole see tsiviilasi. Samuti ei ole

tegemist küsimusega, mille lahendab maa- või linnakohus kriminaalmenetluses,sest KrMK §-s 263

loetletud kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste hulgas seda ei ole. Järelikult tuleb AS Divec

ja OÜ Dreiv Grupp kaebust menetleda haldusasjana halduskohtus.

Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et kriminaalmenetluses ei toimu kohtulikku kontrolli

uurija tegevuse üle kaebuse alusel.

Alusetu on ringkonnakohtu järeldus, et halduskohtul puudub pädevus sekkuda kriminaalasja

eeluurimisse ja teostada järelevalvet seaduste täitmise üle eeluurimisasutuste poolt, sest kaebuse

läbivaatamisel halduskohus ei sekkugi kriminaalmenetlusse ega teosta ka järelevalvet.

Ringkonnakohus selgitab, et kui uurimistoiminguid kontrollinud riigiprokuröri tegevusega on rikutud

isiku õigusi, võib selle tegevuse vaidlustada halduskohtus. Selline seisukoht ei välista kaebuse

esitamist halduskohtule vahetult uurija tegevuse peale.

Maksuameti erikaebuses väidetakse:

Ringkonnakohtu määrus ei tugine haldusasjas kogutud tõenditele. Maksuametnikud moodustasid

uurimistoimingutest osavõtnud spetsialistide grupi kooskõlas KrMK §-dega 1111 lg. 1 ja 142 lg. 1,

mitte ei viinud läbi maksurevisjoni.

Maksuameti mõnede spetsialistide märkimata jätmine uurimistoimingu protokollis ei ole

kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.

Vastavalt KrMK §-le 11 ja HKS §-le 3 lg. 2 tuleb kaebust uurimistoimingu peale menetleda

Kriminaalmenetluse koodeksis sätestatud erikorras, mitte aga haldusasjana halduskohtus.

Uurimistoimingu peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtus oleks vastuolus

Kriminaalmenetluse koodeksi ja Halduskohtumenetluse seadustiku mõttega. Seega ei saa AS Divec

ja OÜ Dreiv Grupp vaidlustada halduskohtus kriminaalmenetluses teostatud uurimistoimingut või

selles osalenud isikute tegevust.

Maksuameti kirjalikus vastuses AS Divec ja OÜ Dreiv Grupp erikaebusele esitatakse samasisulised

vastuväited, mis on Maksuameti erikaebuses. Lisaks selgitatakse, et kriminaalmenetluses on

uurimistoimingu seaduslikkust võimalik kohtus vaidlustada tõendite kogumise viisi vaidlustamise

teel. KrMK §-st 268 lg. 4 tuleneb, et ebaseaduslikult kogutud tõendid on aluseks õigeksmõistvale

kohtuotsusele.

Tallinna Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses AS Divec ja OÜ Dreiv Grupp erikaebusele

väljendatakse seisukohta, et AS Divec ja OÜ Dreiv Grupp kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse, sest Kriminaalmenetluse koodeksiga on sätestatud selliste kaebuste lahendamise erikord.

HKMS § 3 lg. 2 järgi ei kuulu halduskohtu pädevusse nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine,

milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Järelevalve uurija ja tema poolt uurimistoimingu

teostamisele kaasatud isikute tegevuse üle on KrMK § 120 alusel prokuröri pädevuses. Kohtus saab

uurija ja tema poolt kaasatud isikute tegevust vaidlustada uurimistoimingu kui tõendi kogumise

meetodi vaidlustamise teel. Samuti peab kohtunik KrMK § 189 p. 7 alusel iga süüdistatava kohtu alla

andmisel otsustama, kas eeluurimisel on kinni peetud Kriminaalmenetluse koodeksi sätetest. Seega

kohus kontrollib uurimistoimingute seaduslikkust. Veel väidetakse, et AS Divec ja OÜ Dreiv Grupp

ei ole esitanud erikaebuses põhjendusi, miks Tallinna Halduskohtu määrus on ebaseaduslik ja

juhitakse tähelepanu kohtupraktikale - sealhulgas Riigikohtu halduskolleegiumi 3. novembri 1995. a.

määrusele haldusasjas nr. III-3/1-32/95.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

Põhiseaduse § 15 lg. 1 alusel on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Selles sättes ei nähta ette võimalust teha nimetatud põhimõttest mõnes valdkonnas erand.

Kriminaalmenetluse koodeks ei reguleeri, kuidas on võimalik isiku õigusi rikkuva uurimistoimingu

peale kaevata kohtusse. Senises kohtupraktikas on välditud selliste kaebuste lahendamist

halduskohtus.

Halduskolleegiumi kogu koosseisu arvates on seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks vajalik Riigikohtu

üldkogu seisukoht.

Juhindudes HKMS §-st 70 lg. 1 p. 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Anda AS Brolex Grupp (varem AS Divec) ja OÜ Dreiv Grupp ning Maksuameti erikaebused

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 18. mai 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-

3/206/2000 lahendada Riigikohtu üldkogule.

Määrus jõustub 17. oktoobril 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann