3-3-1-52-00 · Riigikohus

3-3-1-52-00

MÄÄRUS

Tartus 21. detsembril 2000

Ilmi Naela erikaebuse läbivaatamine kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Jüri Põld (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 16. novembril 2000 kirjalikus menetluses läbi Ilmi Naela erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

29. augusti 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/357/00.

Pärnu Linnavalitsuse maa-ameti juhataja 29. detsembri 1999. a. käskkirja nr. 74 alusel vabastati maa-

ameti vanemspetsialist Ilmi Nael teenistusest koondamise tõttu alates 4. jaanuarist 2000. Teenistusest

vabastamisest teatati I. Naelale kirjalikult ette 17. detsembril 1999.

21. märtsil 2000 esitas I. Nael Pärnu Halduskohtule kaebuse ja 15. mail 2000 kaebuse täpsustuse,

milles palus ennistada talle kaebuse esitamise tähtaeg, tühistada Pärnu Linnavalitsuse maa-ameti

juhataja 29. detsembri 1999. a. käskkiri nr. 74, ennistada I. Nael teenistusse ning mõista Pärnu

Linnavalitsuselt välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebuse esitamise tähtaja

ennistamist taotles I. Nael põhjusel, et tööraamatu sai ta kätte 3. jaanuaril 2000. Vabastamise alusena

oli sinna märgitud ?kk nr 74 29. 12. 99?. Sellisestsõnastusest ei olnud võimalik aru saada, et tegu on

kaevatava haldusaktiga, samuti ei olnud arusaadav, et tegu on Pärnu Linnavalitsuse maa-ameti

juhataja poolt antud haldusaktiga. Kaevatavat käskkirja koheselt I. Naelale ei tutvustatud, sellest anti

talle teada alles pärast korduvaid küsimisi.

Pärnu Halduskohtu kohtunik jättis oma 25. juuli 2000. a. määrusega kaebuse esitamise tähtaja

ennistamata. Kohus leidis, et I. Nael sai tööraamatu, mille 3. jaanuaril 2000 tehtud kande ?

Teenistusest vabastatud § 116 lg 1? alusena oli märgitud ?kk nr 74 29. 12. 1999?, kätte 3. jaanuaril

2000. See kuupäev, 3. jaanuar 2000, ongi päevaks, mil I. Nael sai teada 29. detsembri 1999. a.

käskkirjast ja selle sisust ? oma koondamisest, mistõttu kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema

4. jaanuaril 2000 vastavalt HKMS §-le 9 lg. 1.

I. Nael esitas erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg

ja saata asi uueks arutamiseks Pärnu Halduskohtule. Erikaebuse kohaselt ei olnud I. Naelal

tööraamatut kätte saades võimalik hinnata, kas kaevatav käskkiri rikub tema õigusi või mitte.

Käskkirja I. Naelale ei antud. Tema nõudel väljastati talle käskkirja kinnitatud koopia alles

22. veebruaril 2000. Maa-ameti juhataja ei selgitanud I. Naelale vabastamise õiguslikke aluseid. Alles

pärast korduvaid küsimisi anti talle teada kaevatavast haldusaktist.

Tallinna Ringkonnakohtu 29. augusti 2000. a. määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja halduskohtu

määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuniku seisukohaga, et kaevatavast

haldusaktist sai kaebuse esitaja teada hiljemalt 3. jaanuaril 2000, kui talle anti kätte tööraamat, milles

oli osundatud 29. detsembri 1999. a. käskkirjale nr. 74 ja teenistusest vabastamise õiguslikule alusele.

Vastustaja väitel ei ole kaebuse esitaja käskkirja saamiseks akti andja poole pöördunud ning ka

I. Nael on kohtuistungil selgitanud, et ?keeldumist Allikivi poolt käskkirja väljastamiseks ei olnud?.

Väide, et tööraamatut kätte saades ei olnud kaebajal võimalik hinnata, kas haldusakt rikub tema

õigusi või mitte ning et selline võimalus tekkis alles 22. veebruaril 2000 pärast käskkirjaga tutvumist,

ei ole veenev.

Ringkonnakohtu määruse peale esitas I. Nael Riigikohtule erikaebuse, milles palub tühistada Pärnu

Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused ja saata asi uueks läbivaatamiseks Pärnu

Halduskohtule. Haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb iga haldusakt teha teatavaks selle

adressaadile. Seega tuleb ka teenistusest vabastamise käskkiri anda ametnikule üle teenistusest

vabastamise päeval. HKMS § 9 lg. 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema haldusakti

faktilise kättesaamise päevast. I. Nael sai kaebuse maa-ametist kätte 22. veebruaril 2000 ja kohtusse

pöördus ta 21. märtsil 2000. Seega on kaebuse esitaja pöördunud kohtusse tähtaegselt.

Tutvunud asja materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Teenistusest vabastamise puhul peab isik, kes soovib vaidlustada enda teenistusest vabastamist,

esitama kaebuse halduskohtule enda teenistusest vabastamise käskkirja, korralduse või otsuse peale.

Avaliku teenistuse seadus ei reguleeri seda, kas isikule peab tema teenistusest vabastamise käskkirja

kätte andma või mitte. Kassaator on õigesti märkinud, et haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb

iga haldusakt teha teatavaks selle adressaadile. Seega tuleb ka teenistusest vabastamise käskkiri

ametnikule teatavaks teha nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt tema teenistusest vabastamise

hetkel, et võimaldada isikul koheselt asuda tegutsema oma õiguste kaitseks.

2. Avaliku teenistuse seaduse § 160 lg. 1 sätestab, et ametnikul on Halduskohtumenetluse seadustiku

§-s 7 lg. 1 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes

küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. See Avaliku

teenistuse seaduse säte on kehtiv ka pärast Halduskohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni

jõustumist 1. jaanuaril 2000. Järelikult tuleb ka käesoleval ajal teenistusalastes küsimustes

halduskohtusse pöördumise tähtaja osas kohaldada kuni 31. detsembrini 1999 kehtinud

Halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 7 lõiget 1.

Kuni 31. detsembrini 1999 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 7 lg. 1 sätestas,

et kaebus või protest esitatakse halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, kui aga seaduses sellist

tähtaega sätestatud ei ole, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama

oma õiguste või vabaduste rikkumisest.

Üldjuhul tuleb õiguste rikkumisest teadasaamise päevaks lugeda päev, millal isikule tehti kaevatav

haldusakt teatavaks. Haldusakti teatavaks tegemine peab toimuma viisil, mis võimaldab isikul anda

igakülgse hinnangu haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või

mitte. Kui isik sai kaevatavast haldusaktist teada ilma, et talle oleks seda vajalikus ulatuses teatavaks

tehtud, ei pruugi talle selguda, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Tööraamatusse

tehtud kanne, millest nähtub teenistusest vabastamise käskkirja olemasolu, ei ole veel haldusakti

teatavakstegemine ja seetõttu ei pruugi isikule sellisest kandest selguda, kas tema õigusi on rikutud

või mitte.

Juhul, kui haldusakti ei ole teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on

olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi

rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid

samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke

samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja

ennistamisel.

3. I. Naelale ei antud teenistusest vabastamisel tema teenistusest vabastamise käskkirja. See väljastati

talle alles 22. veebruaril 2000. Kohtusse pöördus I. Nael 21. märtsil 2000. Käesolevas asjas ei ole

kohtud andnud hinnangut I. Naela poolt Pärnu Halduskohtule esitatud kaebuse täpsustuses ja Tallinna

Ringkonnakohtule esitatud erikaebuses toodud väidetele, et I. Naelale anti kaevatavast haldusaktist

teada alles pärast korduvaid küsimisi. Kohtud ei ole kindlaks teinud, millal ja millistel asjaoludel on

I. Nael pöördunud käskkirja saamiseks Pärnu Linnavalitsuse poole ning ei ole hinnanud, kas I. Naela

tegevus oleks sellisel juhul aluseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja § 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Ilmi Naela erikaebus.

Tühistada Pärnu Halduskohtu 25. juuli 2000. a. määrus haldusasjas nr. 3-77/2000 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 29. augusti 2000. a. määrus haldusasjas nr. II-3/357/00.

Saata asi kaebuse esitamise tähtaja ennistamise üle otsustamiseks Pärnu Halduskohtule.

Tagastada Ilmi Naelale kautsjon 700 (seitsesada) krooni.

Määrus jõustub 21. detsembril 2000 teatavaks tegemisest.

Jüri Põld, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann