3-2-1-164-00 · Riigikohus

3-2-1-164-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. detsembril 2000. a

Anna Krehhova hagi AS Sampo Eesti Varakindlustus (endine Eesti Varakindlustuse AS) ja

Pavel Suslovi vastu kahju hüvitamise nõudes.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

11. detsembril 2000. a avalikul kohtuistungil läbi P. Suslovi kassatsioonkaebuse alusel Viru

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-139/00. Istungist võtsid

osa A. Krehhova ja tema esindaja vandeadvokaat K. Kooga. Juures viibis tõlk L. Lomp.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

30. detsembril 1996. a toimus Püssi-Kiviõli teel liiklusõnnetus, mille käigus P. Suslovi juhitud auto

sõitis otsa A. Krehhovale ning tekitas talle üliraskeid kehavigastusi. Kohtla-Järve Linnakohus

tunnistas 7. mai 1998. a kohtuotsusega P. Suslovi süüdi KrK § 204 lg 1 järgi. Kuna P. Suslovil oli

kehtiv liikluskindlustuse poliis, jäeti A. Krehhova tsiviilhagi lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse

korras.

Hageja palus Ida-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses välja mõista 26 575 krooni talle tekitatud

kahju AS Sampo Eesti Varakindlustuselt. Samas soovis hageja, et kui mingis osas jääb hagi Eesti

Varakindlustuse AS vastu rahuldamata, mõistaks kohus rahuldamata osas kahju välja P. Suslovilt.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja auto kindlustaja KAS Kalju, kelle õigusjärglane on Eesti

Varakindlustuse AS. Kindlustusandja keeldus hagejale kahju hüvitist välja maksmast põhjendusel, et

ta ei pöördunud õigeaegselt kindlustusseltsi poole. Hageja leiab, et ta ei pöördunud kindlustusseltsi

poole mõjuvatel põhjustel, sest liiklusavarii tulemusena viibis ta pikal haiglaravil. Hageja leiab, et

liiklusõnnetusega on talle kahju tekitatud 26 575 krooni (sh ravikulud, rikutud riideesemete

maksumus, aiamajast vargusega tekitatud kahju).

Ida-Viru Maakohus rahuldas 29. detsembril 1999. a hagi osaliselt ja mõistis P. Suslovilt välja

advokaadi abi eest 2000 krooni. Hagi AS Sampo Eesti Varakindlustus vastu jättis kohus rahuldamata.

Maakohtu otsuse kohaselt on tõendamata hageja väited tema pöördumise aja kohta kindlustusandja

poole ning kindlustusandja keeldumine kahju hüvitamisest. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja

esmakordselt Eesti Kindlustuse poole 30. 12. 1998. a. Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja ei teadnud,

millises kindlustusseltsis avarii põhjustanud sõidukijuhi vastutus oli kindlustatud. LKS § 28 lg 3

alusel võib avariist teatada mistahes liikluskindlustusega tegelevale kindlustusseltsile või Eesti

Liikluskindlustuse Fondile. Hageja ei ole tõendanud, et tal puudus võimalus teatada liiklusõnnetusest

ambulatoorse ravi ajal esindaja kaudu või isiklikult. Maakohus asus seisukohale, et liiklusõnnetusest

tuleneva varakahju ja isikukahju väljanõudmine kostjalt P. Suslovilt ei ole põhjendatud. Kostja oli

tsiviilvastutuse, mis kaasneb kindlustatu poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega, kindlustanud.

Hageja nõuded liiklusõnnetusest tuleneva kahju hüvitamiseks kuuluksid hüvitamisele kindlustusandja

poolt, kui taotlus olnuks esitatud kooskõlas LKS §-ga 28. Samuti ei ole hageja tõendanud kahju

olemasolu ja selle suurust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohus tühistas 22. juunil 2000. a osaliselt maakohtu otsuse. Ringkonnakohus mõistis

P. Suslovilt hageja kasuks välja 24 175 krooni.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jättis maakohus õigesti rahuldamata hagi AS Sampo Eesti

Varakindlustus vastu, kuna hageja ei esitanud liiklusõnnetuse toimumise kohta õigeaegselt teadet

kindlustusandjale.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et P. Suslov, sõlmides liikluskindlustuslepingu ja

tasudes kindlustusmakseid, kindlustas oma tsiviilvastutuse. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta,

et P. Suslov, jättes täitmata kindlustuslepingu järgse kohustuse teatada liiklusõnnetusest

kindlustusandjale (LKS § 28 lg 1-2, 8-9), võttis vastutuse toimunud õnnetuse ja liikluskahju eest

endale.

TsK § 458 kohaselt on autovaldajad kohustatud hüvitama suurema ohu allikaga tekitatud kahju, kui

nad ei tõenda, et kahju tekkis vääramatu jõu või kannatanu tahtluse tagajärjel. Ringkonnakohus leidis,

et asjas on kindlaks tehtud vastutuse alused suurema ohu allikaga kahju tekitamisel, s.o kahju

olemasolu hagejal, põhjuslik seos tekitatud kahju ja suurema ohu allika toime vahel ning suurema

ohu allika valdaja P. Suslovi käitumise õigusvastasus.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja lõpetada asi tõendite

puudumise tõttu.

Kostja leiab, et hagi ei ole piisavalt tõendatud. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja ka

5000 krooni kahju eest, mis hagejale väidetavalt tekitati vargusega aiamajast. Arusaamatu on

põhjuslik seos varguse ja avarii põhjustamise vahel.

III. Vastused kassatsioonkaebusele

Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kostja ei ole varem vaidlustanud kahju tekitamist ega

selle suurust. Hageja on seisukohal, et talle tekitatud kahju on küllaldaselt tõendatud.

AS Sampo Eesti Varakindlustus leiab, et ringkonnakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse norme,

pidades kohtuistungi ilma kostja osavõtuta. Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele ega teatanud,

kas ta soovib apellatsioonikohtu istungist osa võtta.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil pidasid A Krehhova ja tema esindaja kohtuotsust õigeks.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus on asunud õigesti seisukohale, et P. Suslov rikkus LKS § 28 lg 1-2 ja 8-9. See annab

kindlustusandjale LKS § 38 lg 2 p 5 ja 6 kohaselt regressiõiguse kindlustusvõtja vastu ning

võimaldab panna vastutuse kannatanu ees kindlustusvõtjale, kui kindlustusandja vabaneb vastutusest

LKS §-de 28 lg 3 ja 27 lg 8 ning 34 lg 1 järgi.

TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohus rikkus

otsuse põhjendavale osale esitatavaid nõudeid. Kohtuotsusest ei selgu, millest koosneb

väljamõistetud summa 24 175 krooni. TsMS § 227 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik

ja põhjendatud. See tähendab ka seda, et kohtuotsus peab olema kontrollitav. Otsuse motiveerivas

osas tuleb ära näidata arvutused, mis kohus tegi hüvitamisele kuuluva kahju suuruse

kindlaksmääramisel. Otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel kohus tegi järeldused kahju suuruse

kohta. Ringkonnakohus ei hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Mis puutub asja arutamist ringkonnakohtus ilma kostja osavõtuta, siis kostjal oli kohtukutse käes,

kuid ta ei teatanud kohtule oma haiglas viibimisest. Kostja oli jätnud vastamata ka

apellatsioonkaebusele, mille ringkonnakohus talle saatis, enne kui kostja haiglasse sattus.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2000. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Pavel Suslovile 25. juulil 2000. a tasutud kautsjon 241 (kakssada nelikümmend üks)

krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa