3-2-1-142-00 · Riigikohus

3-2-1-142-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. detsembril 2000. a

AS Tõrva Vara hagi Arno Anieri vastu 72 751 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas avalikul

kohtuistungil 13. novembril 2000. a läbi A. Anieri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 9. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-6/2000. Istungist võttis osa hageja esindaja

vandeadvokaat A. Pärtel.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

OÜ Saluste müüs 8. juunil 1995. a sõlmitud notariaalse ostu-müügilepinguga Arno Anierile Patküla

aida. Lepingu puntki 3 kohaselt pidi ostja tasuma aida ostuhinna 60 000 krooni osade kaupa Tõrva

Majandusühistule hiljemalt 1. juuliks 1997. a. Kostja maksis 6000 krooni Tõrva Majandusühistule

lepingu sõlmimise päeval. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele võlgnevuse tasumiseks, on

kostja keeldunud lepinguhinda tasumast, viidates lepingu täitmisele OÜ Saluste kasuks.

Hageja taotles kostjalt seisuga 1. aprill 1997. a lepingujärgse võla 72 751 krooni ja 60 sendi

väljamõistmist, s.h tasumata ostusumma 50 100 krooni, intress 6 781 krooni 60 senti ja viivis 15 870

krooni.

Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hageja ei kuulu ostu-müügilepingu subjektide ringi ega oma

nõudeõigust kostja vastu. Kostja arvates on ostu-müügilepingu p 3 käsitletav kohustise osalise

täitmise panemisena kolmandale isikule TsK § 175 mõttes, mitte aga lepinguna kolmanda isiku

kasuks TsK § 172 tähenduses. Ostuhind on täies ulatuses tasutud OÜ-le Saluste.

Valga Maakohus rahuldas 27. jaanuari 1999. a otsusega hagi täies ulatuses, juhindudes TsK §-dest

172 lg 1, 173 lg 1, 190 lg 1 ja 274.

Otsuse põhjenduste järgi seadis OÜ Saluste 8. juuni 1995. a ostu-müügilepinguga tingimuse lepingust

tuleneva kohustise täitmise Tõrva Majandusühistu kasuks, kelle õigusjärglane on OÜ Tõrva Vara.

TsK § 172 sätestab, et kui lepingu sõlminud isik seadis tingimuseks lepingust tuleneva kohustise

täitmise kolmandale isikule, siis võib lepingu täitmist nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas

isik, kelle kasuks täitmine oli tingimuseks seatud, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti

ega tulene kohustise olemusest. Kuna kostja kohustuseks oli tasuda ostusumma kolmandale isikule,

saab OÜ Saluste nõude sisuks olla vaid nõue täita leping kolmanda isiku (hageja) kasuks. Rahaline

nõudeõigus on üle läinud hagejale.

Tõendamist leidis, et kostja tasus vaid esimese sissemakse 6000 krooni. Lepingu p 3 sätestab

intressimääraks 7 % aastas tasumata summalt, s.o 6781 krooni 60 senti vastavalt hageja esitatud

nõudele.

Kostja väide kohustise täitmise kohta OÜ-le Saluste pole arvestatav, kuna kohustis on täidetud

mittekohasele kreeditorile.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus jättis 9. mai 2000. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus

leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ega pidanud vajalikuks korrata maakohtu

põhjendusi.

TsK § 172 ei eelda kolmanda isiku tahteavaldust lepingu sõlmimiseks, vaid ta omandab lepingu järgi

iseseisva õiguse nõuda kreeditori kõrval võlgnikult kohustuse täitmist. Maakohus on lepingu punktist

3 õigesti järeldanud, et tegemist on lepinguga kolmanda isiku kasuks ja kohaldamisele kuulub TsK

§ 172. TsK § 175 reguleerib kohustise täitmise panemist kolmandale isikule, mille kohaldamine

käesoleval juhul ei oleks asjakohane.

Tulenevalt TsK §-st 172 võivad pooled, kes on sõlminud lepingu kolmanda isiku kasuks, selle ka ilma

kolmanda isiku nõusolekuta muuta või tühistada, kuid ainult seni, kuni kolmas isik ei ole võlgnikule

avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust. Kostja maksis lepingu sõlmimisel kohe 6000 krooni

Tõrva Majandusühistule ja sellega oli kolmas isik kasutanud temal tekkinud õigust nõuda võlgnikult

kohustise täitmist. Kostjal puudus õiguslik alus keelduda lepingu täitmisest lepingus märgitud

kolmandale isikule.

Lisaks märkis apellatsioonikohus, et asjaoludest järelduvalt sõlmitigi 8. juuni 1995.a leping kolmanda

isiku kasuks just seetõttu, et OÜ Saluste on võlgnikuks OÜ Tõrva Vara ja OÜ Saluste vahelise

26. novembri 1993. a laenulepingu järgi. 26. novembri 1993. a ja 8. juuni 1995. a lepingute seotus

kinnitab, et kostja pidi lepingu täitma OÜ-le Tõrva Vara. Kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu

mõte ja põhjus ongi võlausaldaja seotus kolmanda isikuga muu lepingu või kokkuleppe alusel, mis ei

puutu võlgnikusse.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt

materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt protsessiõiguse normi.

Kostja on seisukohal, et 8. juuni 1995. a ostu-müügileping ja 26. novembri 1993. a laenuleping on

omavahel seotud. Tõrva Majandusühistul oli OÜ Saluste vastu laenulepingust tulenev nõudeõigus,

mille sisuks oli OÜ Saluste kohustus tasuda oma võlgnevus, ning kostja vastu ostu-müügilepingust

tulenev nõudeõigus, mille sisuks oli A. Anieri kohustus tasuda ostu-müügilepingu alusel

laenulepingust tulenev OÜ Saluste võlgnevus. Kostja arvates välistab ühe nõude rahuldamine teise

rahuldamise, sest vastupidisel juhul saaks hageja alusetult kahekordse täitmise. Eelnimetatud laenu

suhtes oli kostja kolmandaks isikuks, kes võttis endale ostu-müügilepinguga kohustuse tasuda Tõrva

Majandusühistule OÜ Saluste võlgnevuse. Ostu-müügileping ei lõpetanud OÜ Saluste kohustust

tasuda ise Tõrva Majandusühistule võlg, kuid võla tasumine OÜ Saluste poolt hagejale lõpetas

laenulepingust tuleneva kohustise.

Kuna OÜ Saluste on oma laenulepingust tuleneva võlgnevuse OÜ-le Tõrva Vara nõuetekohaselt

täitnud ja A. Anier on oma kohustuse täitnud OÜ-le Saluste, siis ei esita OÜ Tõrva Vara ostu-

müügilepingust tulenevat tasunõuet heas usus kooskõlas TsÜS §-ga 108.

Kohtud on ostu-müügilepingut vääralt tõlgendanud, jättes tähelepanuta poolte tegeliku tahte. Ostu-

müügilepingu punktis 3 kokku lepitud tingimuse eesmärk ja mõte kadusid, kui OÜ Saluste tasus

võlgnevuse Tõrva Majandusühistule.

Samuti märgib kostja, et ringkonnakohus ei ole piisavalt analüüsinud kõiki kogutud tõendeid ning

põhjendanud, miks kohus mõnda tõendit ei arvesta.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Hageja arvates on kohtud piisava põhjalikkusega

analüüsinud vaidlusega seonduvaid asjaolusid ning jõudnud õigetele järeldustele.

Hageja märgib, et asjas ei ole tõendatud, et OÜ Saluste oleks oma võla nõuetekohaselt tasunud.

Samuti puuduvad tõendid A. Anieri poolt summade tasumise kohta OÜ-le Saluste. Asjaolu, et kostja

olevat summa tasunud OÜ-le Saluste, ei vabasta teda kohustise täitmisest hageja kasuks. Samas

märgib hageja, et kostja esitas kassatsioonkaebuses uusi motiive ning see asjaolu on vastuolus TsMS

§-s 353 lg 2 sätestatuga.

Hageja arvates on kostja ja OÜ Saluste ise tegutsenud pahatahtlikult, püüdes vabaneda kohustusest

OÜ Tõrva Vara ees.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Kui lepingu sõlminud isik seadis tingimuseks lepingust tuleneva kohustise täitmise kolmandale

isikule, siis tulenevalt TsK §-st 172 lg 1, kui seaduse või lepinguga ei ole teisiti ette nähtud ega tulene

kohustise olemusest, võib lepingu täitmist nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik, kelle

kasuks oli tingimuseks seatud täitmine. Ringkonnakohus on õigesti järeldanud, et 8. mai 1995. a

lepingust omandas kolmas isik iseseisva õiguse nõuda lepingu täitmist.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et TsK § 172 kohaselt võivad pooled, kes on

sõlminud lepingu kolmanda isiku kasuks, mille täitmist viimane võib nõuda, selle lepingu ilma

kolmanda isiku nõusolekuta muuta või tühistada ainult seni, kuni kolmas isik ei ole võlgnikule

avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust. Oma soovi avaldamisega astus kolmas isik

lepingusse ja selle muutmine ilma temata poleks kooskõlas TsK § 174 sisalduva keeluga muuta

lepingutingimusi ilma lepinguosalise nõusolekuta. Pealegi saab tehingut TsÜS § 91 lg 3 kohaselt

muuta samas vormis, milles on tehtud tehing.

Alusetu on kassatsioonkaebuse väide, et OÜ Tõrva Vara nõude rahuldamisega tekitatakse kahju

A. Anierile, kuna tema oli oma kohustuse juba OÜ-le Saluste täitnud. Õigustatud isik kohustises oli

Tõrva Majandusühistu mitte OÜ Saluste. Lepingu täitmist õigustatud isikule ei saa käsitleda kahjuna.

Ekslik on kassatsioonkaebuse väide apellatsioonikohtu poolt TsMS § 231 lg 4 rikkumise kohta.

Apellatsioonikohus on andnud õigusliku hinnangu esitatud tõenditele ja põhjendanud, et võla

tasumine OÜ-le Saluste ei vabastanud võlgnikku kohustusest kolmanda isiku ees.

Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2000. a otsus muutmata ja Arno Anieri

kassatsioonkaebus rahuldamata.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull