3-3-1-54-00 · Riigikohus

3-3-1-54-00

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. detsembril 2000

Keskkonnainspektsiooni vaneminspektori kassatsioonkaebuse läbivaatamine Veeseaduse § 392

lg. 3 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 22. novembril 2000 avalikul kohtuistungil läbi Keskkonnainspektsiooni vaneminspektori

kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu 29. augusti 2000. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise

asjas nr. II-4-50/00.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa protokolli koostaja Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor

Toomas Liidja ja AS Kunda Nordic Tsement esindaja vandeadvokaat Küllike Namm. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Toomas Liidja koostas 22. aprillil 2000

haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et ?AS Kunda Nordic Tsement vee erikasutusloaga nr

31 reguleeritud heitvee väljalasust läbi muda-õlipüüdja voolab naftasaadustega reostatud heitvesi

Kunda jõkke ja Kunda jõgi on u. 1/10 ulatuses kaetud värvilise kelmega u. 3 m laiuselt vasakust

kaldast arvestades?. Sellega rikkus AS Kunda Nordic Tsement Veeseaduse § 392 lg. 1 ja 3, § 23 lg. 1

ja 2, § 21 p. 1, § 15 lg. 2 ning veevõtu- ja saasteluba nr. 31. Sätetena, mis näevad vastutuse selle

haldusõiguserikkumise eest, märgiti haldusõiguserikkumise protokollis Veeseaduse § 392 lg. 1 ja 3.

Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 31. mai 2000. a. otsusega karistati juriidilist isikut AS Kunda

Nordic Tsement Veeseaduse § 392 lg. 3 järgi rahatrahviga 40 000 krooni. Kohtuotsuse kohaselt on

tõendamist leidnud veekogu naftasaadustega saastamise fakt, mis oluliselt halvendas veekogu

looduslikke omadusi, ja AS Kunda Nordic Tsement süü Veeseaduse § 392 lg. 3 rikkumises. Kohus

arvestas asja lahendamisel talle asjas esitatud dokumente ja kohtus antud seletusi kogumis. Vastavalt

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsi tulemustele, mis võeti 22. aprillil 2000 AS Kunda

Nordic Tsement jahutusvee väljalasust ning õlipüünisest, oli naftasaaduste sisaldus Kunda jõkke

voolanud jahutusvees 1,078 milligrammi liitris. AS-le Kunda Nordic Tsement väljastatud veevõtu- ja

saasteloas nr. 31 oli lubatud naftasaaduste ja põlevkiviõli heite kontsentratsiooniks 1,0 mg/l. Seega

ületati lubatud piirväärtust 0,078 mg/l võrra. Kohus muutis haldusõiguserikkumise protokollis antud

kvalifikatsiooni. Veeseaduse § 39 lg. 1 sätestab, et vee võtmise või heitvee või saasteainete

veekogusse või pinnasesse juhtimise eest juriidilise isiku poolt vee erikasutusloata, kui see luba oli

nõutav - määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et juriidilise

isiku poolt naftasaaduste, kemikaalide ja muude ohtlike ainetega põhjaveekihi või veekogu

saastamise eest, kui see oluliselt halvendas põhjaveekihi või veekogu looduslikke omadusi ?

määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni. Kohus kvalifitseeris AS Kunda Nordic Tsement

haldusõiguserikkumise Veeseaduse § 392 lg. 3 järgi, leides, et heitvee veekogusse juhtimine juriidilise

isiku poolt vee erikasutusloata, kui see luba on nõutav, on hõlmatud haldusvastutusega juriidilise

isiku poolt veekogu naftasaadustega saastamise eest, kui see oluliselt halvendas veekogu looduslikke

omadusi, sest AS-le Kunda Nordic Tsement oli välja antud Lääne-Viru Maavalitsuse

Keskkonnaosakonna poolt vee erikasutusluba kehtivusajaga 1. juuli 1997 kuni 1. juuli 2002 (veevõtu-

ja saasteluba nr. 31).

AS Kunda Nordic Tsement esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Lääne-Viru Maakohtu

halduskohtuniku otsus ja saata asi kohtule uueks arutamiseks teises koosseisus. Kuna AS-l Kunda

Nordic Tsement oli olemas kehtiv vee erikasutusluba, siis ei olnud toimunud haldusõiguserikkumist

Veeseaduse § 392 lg. 1 järgi. Tegemist ei olnud ka saaste piirnormi ületamisega, kuna piirnorm

1,0 mg/l on antud ühe komakohaga, seega ei ole piirnormi ületatud, kuna veeproovis oli naftasaaduste

sisaldus ühe komakoha ulatuses (kümnendiku) piirnormi piires. Kohtuotsusest ei nähtu, milles seisnes

veekogu omaduste oluline halvenemine.

Viru Ringkonnakohus tühistas Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku otsuse ja tegi uue otsuse,

millega lõpetas menetluse AS Kunda Nordic Tsement suhtes haldusõiguserikkumise koosseisu

puudumise tõttu. Kohus leidis, et kuna AS-l Kunda Nordic Tsement oli vee erikasutusluba olemas,

siis puudub Veeseaduse § 392 lg. 1 ettenähtud haldusõiguserikkumise koosseis. Kohus asus

seisukohale, et kuna akti kohaselt oli reostuse väärtus vaid 1,078 mg/l, ei ole antud juhul toimunud

Veeseaduse §-s 392 lg. 3 ette nähtud veekogu looduslike omaduste olulist halvenemist. Kuigi

haldusõiguserikkumise protokollis on kirjeldatud, et Kunda jõgi oli umbes 1/10 ulatuses kaetud

värvilise kelmega umbes 3 m laiuselt vasakust kaldast arvestades, ei ole antud juhul tegemist veekogu

looduslike omaduste olulise halvenemisega. Nimetatud omaduste olulise halvenemise kohta ei ole

asja materjalides ka tõendeid ning protsessiosalise esindaja seletuste kohaselt ei ole neid ka

koostatud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a. määrusele nr. 290 ei tohi naftasaaduste

reostusnäitaja ületada piirväärtust 5,0 mg/l. Kuna nafta sisaldus jahutusvees oli 1,078 mg/l, ei

ületanud AS Kunda Nordic Tsement antud juhul piirväärtusega lubatud normi naftasaadustega

reostamisel. Seetõttu puudub ka Veeseaduse §-s 392 lg. 3 ettenähtud haldusõiguserikkumise koosseis.

Protokolli koostaja Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor T. Liidja esitas Viru Ringkonnakohtu

otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada kaevatav kohtuotsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks alama astme kohtule või teha uus otsus, muutes karistusmäära ja kergendades

määratud karistust. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud HÕS § 225, kuna ta ei

ole kõiki asjaolusid uurinud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis ning on seetõttu

leidnud, et ei ole tõendatud veekogu looduslike omaduste oluline halvenemine. Ringkonnakohus on

ebaõigesti kohaldanud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a. määrusega nr. 290 kehtestatud

naftasaaduste reostusnäitaja piirväärtust 5,0 mg/l ja leidnud, et AS Kunda Nordic Tsement ei ületanud

antud juhul piirväärtusega lubatud normi naftasaadutega reostamisel.

Vastuses kassatsioonkaebusele leiab AS Kunda Nordic Tsement, et Viru Ringkonnakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kohtuotsuse

muutmiseks või tühistamiseks.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Veeseaduse § 392 lg. 3 sätestab, et juriidilise isiku poolt naftasaaduste, kemikaalide ja muude

ohtlike ainetega põhjaveekihi või veekogu saastamise eest, kui see oluliselt halvendas põhjaveekihi

või veekogu looduslikke omadusi ? määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni.

22. aprillil 2000 AS Kunda Nordic Tsement jahutusvee väljalasust ning õlipüünisest võetud

analüüsitulemuste kohaselt oli naftasaaduste sisaldus Kunda jõkke voolanud jahutusvees 1,078

milligrammi liitris. AS-le Kunda Nordic Tsement väljastatud veevõtu ja saasteloas nr. 31 oli lubatud

naftasaaduste ja põlevkiviõli heite kontsentratsiooniks 1,0 mg/l.

Viru Ringkonnakohus on käesolevas haldusõiguserikkumise asjas leidnud, et vastavalt Vabariigi

Valitsuse 21. detsembri 1998. a. määrusele nr. 290 ei tohi naftasaaduste reostusnäitaja ületada

piirväärtust 5,0 mg/l. Ringkonnakohus leidis, et kuna nafta sisaldus jahutusvees oli 1,078 mg/l, ei

ületanud AS Kunda Nordic Tsement antud juhul piirväärtusega lubatud normi.

Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1998. a. määrusega nr. 11 kinnitatud ja 21. detsembri 1998. a.

määrusega nr. 290 täiendatud ?Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded?

punkti 231 kohaselt tohib lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu sademevett juhtida veekogusse, välja

arvatud suplusrandadesse ja supluskohtadesse ning nende sanitaarkaitsevöönditesse, kui

reostusnäitaja ei ületa naftasaaduste puhul piirväärtust 5,0 mg/l. Seega sätestab nimetatud norm

naftasaaduste piirväärtuse sademevees, mitte aga jahutusvees. Kuna analüüsitulemused võeti AS

Kunda Nordic Tsement jahutusveest, siis ei kuulu käesolevas haldusõiguserikkumise asjas nimetatud

nõuete punkt 231 kohaldamisele.

2. Lääne-Viru Maakohtu halduskohtunik leidis, et on tõendatud veekogu naftasaadustega saastamise

fakt, mis oluliselt halvendas veekogu looduslikke omadusi. Viru Ringkonnakohus asus seisukohale,

et kuna akti kohaselt oli reostuse väärtus vaid 1,078 mg/l, ei ole toimunud Veeseaduse §-s 392 lg. 3

sätestatud veekogu looduslike omaduste olulist halvenemist. Kuigi haldusõiguserikkumise protokollis

on kirjeldatud, et Kunda jõgi oli umbes 1/10 ulatuses kaetud värvilise kelmega umbes 3 m laiuselt

vasakust kaldast arvestades, ei ole antud juhul tegemist veekogu looduslike omaduste olulise

halvenemisega. Nimetatud omaduste olulise halvenemise kohta ei ole asja materjalides ka tõendeid ja

protsessiosalise esindaja seletuste kohaselt ei ole neid ka kogutud.

HÕS § 301 lg. 4 kohaselt peavad otsuse motiveerivas osas olema kohtu poolt tuvastatud asjaolud,

kohtu järeldus kaebuse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõendid, millele kohtu järeldus on

rajatud, motiivid, mille järgi kohus ühed või teised tõendid tagasi lükkas, ja sätted, millest kohus

juhindus. HÕS §-st 30721 lg. 1 tuleneb, et nimetatud nõuded kehtivad ka ringkonnakohtu otsuse

suhtes.

Käesolevas haldusõiguserikkumise asjas on kohtud asunud erinevatele seisukohtadele. Lääne-Viru

Maakohtu halduskohtunik leidis, et veekogu saastamisel on oluliselt halvendatud veekogu

looduslikke omadusi. Viru Ringkonnakohus leidis, et veekogu looduslike omaduste olulist

halvenemist toimunud ei ole. Viru Ringkonnakohtu otsuses ei ole aga põhjendatud, miks kohus

tugines vaid Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt tehtud analüüsi tulemusele ja

haldusõiguserikkumise protokollis toodud kirjeldusele. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks ei

arvestatud esimese astme kohtu toimikus olevaid dokumente. Kohus ei ole ka motiveerinud, miks ta

asus seisukohale, et kuigi haldusõiguserikkumise protokollis on kirjeldatud, et Kunda jõgi oli umbes

1/10 ulatuses kaetud värvilise kelmega umbes 3 m laiuselt vasakust kaldast arvestades, ei ole antud

juhul tegemist veekogu looduslike omaduste olulise halvenemisega. Seega ei vasta kohtuotsus HÕS

§ 301 sätestatud nõuetele.

Riigikohtu halduskolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et keskkonnaalaseid või muid eriteadmisi

vajavates asjades võib vajalikuks osutuda kohtu poolt täiendavalt tunnistajate kutsumine või

ekspertiisi määramine, mis võimaldaks tuvastada tähtsust omavaid asjaolusid ja anda neile õiguslik

hinnang.

Ülaltoodust tulenevalt kuulub T. Liidja kassatsioonkaebus rahuldamisele. Viru Ringkonnakohtu otsus

tuleb tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab

kohus kindlaks tegema, kas antud juhul toimus veekogu looduslike omaduste oluline halvenemine või

mitte.

Juhindudes HÕS §-dest 324 lg. 1 p. 2 ja 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Toomas Liidja kassatsioonkaebus.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu 29. augusti 2000. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-

4-50/00 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Toomas Liidjale kautsjon 700 (seitsesada)

krooni.

Määrus jõustub 8. detsembril 2000 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann