3-2-1-146-00 · Riigikohus

3-2-1-146-00

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. novembril 2000. a

Aleksandr Panovi hagi Eesti Vabariigi vastu varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas

kirjalikus menetluses 6. novembril 2000. a läbi Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/248/00.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Ringkonnakohtu otsusega on kindlaks tehtud, et Aleksandr Panov töötas Th. Jacobsen Management

AS-ga 10. detsembril 1997. a sõlmitud töölepingu alusel Norra laeval Harmon nooremmadrusena.

Hageja võeti tööle kolmekuulise katseajaga 15. novembrist 1997. a kuni 28. veebruarini 1998. a ja

talle määrati ametipalk 970 USD kuus. 14. detsembril 1997. a eemaldas Piirivalveameti ametnik

hageja laevalt ja hageja peeti halduskorras kinni. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

5. oktoobri 1998. a kohtuotsusega tunnistati Piirivalveameti tegevus täielikult seadusevastaseks.

Hageja leidis, et Piirivalveameti ebaseadusliku tegevusega tekitati talle moraalset kahju 8 000 krooni

ja varalist kahju 50 844 krooni ning ta palus need summad kostjalt välja mõista.

Tallinna Linnakohtu 15. novembri 1999. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ja Eesti Vabariigilt

mõisteti hageja kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks 28 039 krooni 60 senti ja moraalse kahju

hüvitamiseks 4 000 krooni. Kohtuotsuse põhjendustel tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 5. oktoobri 1998. a otsusega Piirivalveameti tegevus hageja Eesti Vabariigist

väljasõidu takistamisel ja dokumentide äravõtmisel seadusevastaseks. Kostja ebaseadusliku tegevuse

tõttu ei saanud hageja täita töökohustusi ja jäi ilma töötasust, mis on tema kahju. Hageja kuupalk oli

970 USD. Ajavahemikul 14. detsembrist 1997. a kuni 28. veebruarini 1998. a jäi hagejal saamata

töötasu 1 940 USD, mis vastavalt hagiavalduses märgitud vahetuskursile on 28 033 krooni. Varalise

kahjuna saab käsitada ka postikulu 6 krooni 60 senti, mis kulus kirjavahetusele pädeva

riigiametnikuga. Kostja ebaseadusliku tegevusega tekitati hagejale psüühilisi kannatusi ja moraalset

kahju. Selle eest hüvitise määramisel arvestab kohus moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning lähtub

ühiskonna heaolu tasemest. Üheks ühiskonna heaolu taseme näitajaks on keskmine palk, mis Eestis

on umbes 4 000 krooni. Kuna hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, kui kauakestva mõjuga esinesid

tal negatiivse iseloomuga psüühilised reaktsioonid, siis on õiglane moraalse kahju hüvitamiseks

hageja kasuks välja mõista 4 000 krooni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohus ei pidanud vajalikuks

korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Kohus hagi piire ei ületanud ega tõlgendanud valesti

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 1998. a otsust. Selle otsusega tunnistati

seadusevastaseks Piirivalveameti tegevus, misseisnes hageja Eestist väljasõidu takistamises ja

dokumentide äravõtmises. Piirivalveameti tegevuse ja hagejale kahju tekitamise vahel on põhjuslik

seos. Kohus on teinud õige järelduse, et kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu ei saanud hageja jätkata

töölepingus kokkulepitud tööd laeval ja tal jäi saamata töötasu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oli

isikudokumendid omandanud ebaseaduslikult. Muid vastuväiteid moraalse kahju hüvitamise nõudele

kostja ei esitanud.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 95 lg 1 ja § 231 lg 4. Ebaõige on kohtute

seisukoht, et kostja väide hageja ebaseadusliku dokumendi omamise kohta on paljasõnaline.

Halduskohtu toimikutes olevad dokumendid tõendavad, et hageja esines Eestis kodakondsuseta

isikuna, kuigi omas Vene Föderatsiooni meremehe passi, mis väljastatakse ainult Vene Föderatsiooni

kodanikule. Kuni isikut tõendavate dokumentide seaduse jõustumiseni oli välismaalastelt

dokumentide võtmine kontrollimiseks seadusega reguleerimata ja tugineti rahvusvahelise

piirikontrolli headele tavadele. Ainult seetõttu tunnistas halduskohus hagejalt passi äravõtmise

seadusevastaseks. Hagejalt Vene Föderatsiooni meremehe passi äravõtmine oli õiguspärane. Kohtud

ei ole põhjendanud, miks nad ei nõustu kostja väidetega hageja piiriületuse ebaseaduslikkuse kohta.

Vabariigi Valitsuse 3. novembri 1996. a määruse nr 414 alusel väljastatud meresõidu tunnistus andis

mittekodanikust meremehele õiguse töötada ainult Eesti lipu all sõitval laeval. Hagejal ei olnud

õigust ületada riigipiiri välisriigi lipu all sõitva laeva meeskonna liikmena. Piirivalve täitis täpselt

kõiki Eesti Vabariigi õigusakte, mistõttu on ebaõiglane hagejale tekitatud kahjupõhjuseks lugeda

Piirivalveameti ebaseaduslikku tegevust. Kohus rikkus TsMS § 229 lg 2, rajades otsuse asjaolule,

mida hageja ei esitanud.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja kassatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Esitatud tõendeid hinnates on kohtud jõudnud järeldusele, et hageja Eestist väljasõidu takistamine oli

ebaseaduslik. Ka on kohtud leidnud, et hageja Eestist väljasõidu takistamisega tekitas kostja hagejale

nii varalist kui ka moraalset kahju. Ekslik on kassatsioonkaebuse seisukoht, et apellatsioonikohus

rikkus TsMS § 95 lg 1. Apellatsioonikohus on TsMS § 95 lg 1 kohaselt hinnanud seadusest

juhindudes kõiki esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus ei saa hinnata

tõendeid, mida talle pole esitatud. Seepärast ei saanud ka ringkonnakohus halduskohtu toimikutes

olevaid tõendeid hinnata. Asjast ei nähtu, et kostja oleks taotlenud kohtu abi dokumentaalsete

tõendite väljanõudmisel. Nõuded ringkonnakohtu otsesele on sätestatud TsMS §-s 330. Kuna

apellatsioonikohus jättis esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis ei pidanud ta vastavalt TsMS

§ 330 lg-le 5 esimese astme kohtu otsuse põhjendusi oma otsuses kordama. Ringkonnakohus on

otsuses kostja apellatsioonkaebuse põhjendustele vastanud. Hagejale moraalse ja varalise kahju

tekitamist ja hüvitiste suurust pole kostja vaidlustanud. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et

kohus on rajanud otsuse asjaolule, mida hageja ise asja läbivaatamisel ei esitanud. Hageja nõudis

Piirivalveameti ebaseadusliku tegevusega talle tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Seega

on hageja Piirivalveameti ebaseaduslikule tegevusele kui asjaolule tuginenud.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2000. a kohtuotsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

L. Laarmaa, A. Kull, J. Luik