3-1-1-95-00 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 3. oktoobril 2000

3-1-1-95-0

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja

M.A. süüdistuses

KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 195 lg 2 järgi.

19.septembril 2000. a toimunud kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa M.A. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M.A. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3, § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 195 lg 2 järgi.

Süüdistus KrK § 195 lg 2 järgi seisnes selles, et ööl vastu 3. juunit 1999. a, olles alkoholijoobes, loopis ta Kohtla-Järvel O alevis B tn. x/x koos A.K-ga ja E.M-ga

huligaansel ajendil kividega katki kaupluse vitriiniklaasid, tekitades firmadele A ja T kahju 8165 krooni. Oma tegudega, mis olid eriti jõhkrad ja küünilised, rikkusid

nad jämedalt avalikku korda ja väljendasidilmset lugupidamatust ühiskonna vastu.

2. Kohtla-Järve Linnakohtu 22. veebruari 2000. a otsusega tunnistati M.A. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 kuud

vabadusekaotust. M.A-le süüksarvatud huligaansuse kvalifitseeris linnakohus ümber KrK § 195 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 kuu aresti. Süüdistuses KrK

§ 197 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõisteti M.A. õigeks. KrK § 40 lg 1 alusel liideti M.A-le mõistetud karistused täielikult ning tema lõplikuks karistuseks loeti 8 kuud

vabadusekaotust kinnises vanglas.

Sama otsusega mõisteti süüdi A.K. ja E.M., kuid nende osas ei ole kassatsioonkaebust esitatud.

Linnakohus ei tuvastatud M.A. ja tema kaaskohtualuste käitumises erilise jõhkruse ning küünilisuse tunnuseid, märkides samas, et ka esitatud süüdistuses ei ole

konkretiseeritud, milles eeltoodud tunnused seisnesid.

3. Kohtla-Järve Linnakohtu 22. veebruari 2000. a otsuse peale esitas teiste kohtualuste hulgas apellatsioonkaebuse M.A. ja apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri

abiprokurör Gustav Blumberg. M.A. palus karistuse kergendamist põhjendusel, et oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ning nüüdseks on asunud paranemise

teele. Apellatsioonprotestis paluti muuhulgas tühistada M.A. süüdimõistmine ja karistamine KrK § 195 lg 1 järgi. Prokurör palus kohtualune süüdi tunnistada KrK

§ 195 lg 2 järgi ning mõista vastav karistus. Protestis leiti, et kahe kaupluse vitriiniklaasi lõhkumisega kaasnes vara hävitamine ja see on käsitatav erilise jõhkrusega

toime pandud huligaansusena.

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2000. a otsusega Kohtla-Järve Linnakohtu 22. veebruari 2000. a otsus osaliselt tühistati. M.A. tunnistati

süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 40 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud vabadusekaotust kinnises

vanglas.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul on linnakohtu poolt mõistetud karistus põhjendatud ning selle vähendamiseks pole alust.

Ringkonnakohus nõustus apellatsioonprotestis esitatuga, et M.A. pani 3. juuni 1999. a toime kuritahtliku huligaansuse erilise jõhkruse tunnusel. Eriliseks jõhkruseks

luges ringkonnakohus vara, s.o vitriiniklaaside, hävitamise. Küünilisuse tunnuseid kriminaalkolleegium kohtualuse tegevuses ei tuvastanud.

Menetlus Riigikohtus

5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2000. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu M.A., kes palub ringkonnakohtu otsuse

tühistada ning jätta jõusse Kohtla-Järve Linnakohtu eeltoodud otsuse.

Kassaator vaidlustab enda süüdimõistmise ning karistamise KrK § 195 lg 2 järgi. M.A. eitab oma süüd kuritahtlikus huligaansuses ja palub karistuse kergendamist

põhjendusel, et soovib alustada õiguskuulekat elu ning minna kaitseväkke.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist ning kaitsja,

kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist,

l e i d i s :

6.1. Huligaansus kui kuritegu on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu. Huligaansuse käigus võib aga ründe vahetuks objektiks osutuda ka mõni muu õigushüve

- inimese au ja väärikus, tema tervis või vara. M.A. hävitas huligaansel motiivil toimepandud ründe käigus võõrast vara. Siinkohal tuleb silmas pidada asjaolu, et

rõhuva enamiku varavastaste kuritegude sanktsioonid näevad teiste karistuse liikide kõrval ette ka vabadusekaotusliku karistuse, sh. isegi vara hävitamise puhul

ettevaatamatuse tõttu. Seega on seadusandja sätestanud, et kui rünnatavaks õigushüveks on võõras vara, tuleb kohtutel kaaluda ka vabadusekaotuse mõistmise

võimalikkust. KrK § 195 lg 1 sanktsioon ei näe ette vabadusekaotust. Seetõttu ongi senine kohtupraktika asunud seisukohale, et vara hävitamist huligaansel ajendil

kvalifitseeritakse KrK § 195 teise lõike järgi erilise jõhkruse tunnuse alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuses toodud motiividega

ning nendib, et kassatsioonkaebuse väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2000. a kohtuotsus M.A. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Mõista M.A-lt riigieelarve tuludesse 1115 krooni ja 10 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks.

Kohtuotsus jõustub 3. oktoobril 2000. a ega kuulu edasikaebamisele

Eesistuja: Jüri Rätsep

Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg